Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 23.08.2023, Tartu 3-23-1421 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 26.06.2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus Xi määruskaebus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Puudutatud isik ‒ X, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Keijo Lindeberg Taotleja ‒ Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebuse lisa 1 ja 03.08.2023. a e-kiri koos tõlkega.
2.Tagastada puudutatud isikule määruskaebusele lisatud fotod lapsest (lisa 2) ja 03.08.2023. a e-kirja manuses olevad fotod.
3.Jätta rahuldamata puudutatud isiku taotlus kohtuistungi korraldamiseks ja tõlgi kaasamiseks.
4.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.06.2023. a määrus muutmata.
5.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
Määruse punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 25.06.2023 kell 04:59 Setomaa vallas kinni kuus meest, kaks naist ja kolm last, kes väitsid end olevat Afganistani kodanikud. PPA ametnikud tuvastasid, et üks neist on Afganistani Islamivabariigi kodanik X, sündinud xxx. Isik tuvastati Afganistani Islamivabariigi passi alusel. Kuna isikul puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, siis peeti isik 25.06.2023 kell 04.59 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel 48 tunniks kinni ning alustati menetlustoimingutega. Isik esitas 25.06.2023 kell 14.10 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.PPA esitas 26.06.2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, kuna esineb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus. Taotluse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku sõnul ületas ta piiri teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult. Isiku ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani Eestisse jääda ega siin rahvusvahelist kaitset paluda, vaid ta soovis liikuda Euroopasse ja seal rahvusvahelise kaitse taotluse esitada. Isik ei ole PPA-le esitanud adekvaatseid plaane, mida ta soovis Eestis peale piiriületust edasi teha, kuid tema ütluste kohaselt elavad tema vend ja sõber Saksmaal, lisaks elab tal sõpru Prantsusmaal ja mujal Euroopas. Isik otsis ise vahendaja, kes aitaks neil piiri ületada ja kes lubas, et Eestis on neid auto ootamas. PPA hinnangul on väheusutav, et isik oleks ilma konkreetse plaanita tulnud Eestisse, kus tal tuttavaid ei ole, et siin rahvusvahelist kaitset küsida. Seda enam olukorras, kus isikul on kaasas abi vajav tütar. Isiku ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani Eestisse jääda ega siin rahvusvahelist kaitset paluda, vaid ta soovis liikuda kohe Saksamaale. Sellest saab järeldada, et isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse vaid kinnipidamisest tulenevalt ja väljasaatmise vältimiseks. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Põgenemisohu tõttu puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Samuti ei ole seetõttu võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid. Isiku käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
3.Puudutatud isik selgitas 26.06.2023 kohtuistungil, et kui nad hakkasid Venemaalt liikuma, siis ei saanud ta aru, et ületas Eesti piiri. Nad tahtsid tulla Euroopa riiki, kuna elu oli Afganistanis ohus - talibid ähvardasid ning jälgisid neid. Isik selgitas, et ta on töötanud rahvusvahelistes organisatsioonides, mis on talibide arvamuse kohaselt kuritegu. Isik selgitas, et tema laps on haige, ta ei kõnni ja ei söö iseseisvalt. Abikaasa ei saa lapsega üksi hakkama.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 26.06.2023. a määrusega PPA taotluse ning andis loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Määruse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 1) Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, s.h rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. Väljaselgitamist vajavateks asjaoludeks võivad olla Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Märkimisväärne ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele. Tegemist ei ole olukorraga, kus isik oleks riiki sisenedes kohe ametivõimudega rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil ühendust võtnud, vaid ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles tunde hiljem pärast tema kinnipidamist. Isiku suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. Isiku käitumist kogumis hinnates nõustus kohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas. 2) Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Tõeste asjaolude väljaselgitamiseks tuleb tagada isiku küsitlemise võimalus ja kättesaadavus. Isikul puudub koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ja ennast registreerimas käia. Sel põhjusel ei ole kohaldatav eemalviibimisest teavitamine ühe võimaliku abinõuna. Dokumendi (passi) hoiule andmine ei ole realistlik abinõu olukorras, kus isik on tunnistanud, et teadlikult ületas riigipiiri ebaseaduslikult, eesmärgiga jõuda kuhugi Euroopas. Isikul puuduvad Eestis mistahes sidemed
või suhted. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks on proportsionaalne. Valitud abinõud ei saa pidada ülemääraseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel 26.07.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 26.06.2023. a määruse tühistada, jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu kutsuda tõlk (isik mõistab inglise keelt). 1) Määruskaebuse esitamise hetkeks on isik viibinud kinnipidamiskeskuses kuu aega. Seetõttu ei saa enam väita, et asjas esinevad märkimisväärsed ebaselgused, mille kõrvaldamine õigustab isikult vabaduse võtmist. Isik ei tohi saada karistada selle eest, et PPA ei ole võimeline korraldama menetlustoiminguid efektiivselt ja operatiivselt. Halduskohtu määrusest ei selgu, milles need märkimisväärsed ebaselgused konkreetselt seisnevad, miks need on olulised ja kuidas need mõjutavad rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamist. Seega on halduskohtu määrus ebaselge ja põhjendamispuudustega. 2) Halduskohtu väide, et Eesti polnud ilmselt sihtriik, on konstrueeritud tuginedes mh sellele, et isik tunnistas, et plaan oli liikuda Venemaalt Euroopasse. Kohtu seisukoht on spekulatsioon, kuivõrd isikul oli plaan jõuda Euroopasse, mis ei välista Eesti Vabariiki sihtriigina. 3) Arvestades ajavahemikku Eesti piiri ületanud isikute liikumise fikseerimise (25.06.2023 kell 04.03) ja isiku kinnipidamise vahel (kell 04.59), ei olnud tal füüsiliselt võimalik jõuda võimudega kontakteeruda ja anda oma varjupaiga taotluse esitamise soovist teada. Isikul ei olnud võimalust väljendada varjupaiga taotlemise soovi koheselt ka siis, kui ta kinni peeti. Isik peeti kinni sisuliselt keset metsa ning tal polnud õrna aimugi, et ta saab väljendada varjupaiga taotlemise soovi sellises olukorras. Olukord oli ebaselge ja päritoluriigist põgenenud inimeste jaoks hirmutav. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse esimesel võimalusel siis, kui see võimalus talle avanes ja ta sai parema ülevaate oma õigustest. Lisaks on isikul alus arvata, et teised isikud Eestisse saabunud rühmast said esitada rahvusvahelise kaitse taotlused ja anda selgitusi varem kui tema. Selles olukorras olid ilmselt määravateks PPA ressursid ja nende jaotus, mille eest isik ilmselgelt ei vastuta ja mida ta ei saanud kuidagi mõjutada. 4) Halduskohus ei põhjendanud piisavalt põgenemisohu olemasolu. Kohtuotsusest ei selgu, millist konkreetset käitumist on kohus arvesse võtnud. PPA ega kohus ei suutnud välja tuua ühtegi riiki, kuhu isik saaks või tahaks hüpoteetiliselt põgeneda. Järeldus, et isiku soov võis olla jõuda Saksamaale, kuna seal elab tema varjupaika saanud vend, on täiesti põhjendamatu. Isegi, kui isiku põgenemisohtu saab mingil määral jaatada (mida isik kategooriliselt eitab), ei ole kohus tuvastanud, et väidetav oht oleks piisavalt suur, et piirata tema vabadust. 5) Halduskohus pidas isiku õiguste riivet ekslikult proportsionaalseks. Kohtumäärusest ei nähtu piisavaid põhjendusi, millele kohus tugines. Kohus ei täitnud põhjendamiskohustust. Isikuga koos ületasid piiri abikaasa ja abivajav laps (7-aastane tütar), kelle eest hoolitsemisega ei saa abikaasa enam iseseisvalt hakkama. Afganistanis olles sai laps füsioteraapiat ja ravi, mille juures viibis ainult lapse isa, sest Afganistanis naised ei tohi siseneda haiglatesse. Seetõttu on puudutatud isik ainus, kes saab oma last aidata ehk kellel on selleks vajalikud teadmised ja kogemused. Laps vajab füsioteraapiat, mis hõlmab endas eritehnikas massaaži vähemalt kaks korda päevas. Määruskaebuse esitamise seisuga ei ole laps saanud vajalikku abi. Laps ei ole saanud isegi elementaarselt pesemas käia. Laps ja abikaasa ei liigu väljas ja viibivad ainult oma toas. Lapse ema ei ole füüsiliselt suuteline last süles kandma. Abikaasal on nimepiirkonna lülisamba haigus, millega kaasnevad intensiivsed valud. Puudutatud isiku eemalviibimise tõttu on lapse terviseseisund Eestis viibides halvenenud. Halduskohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks vähimalgi määral eeltoodud asjaolusid arvesse võtnud. Lapsega seotud asjaolud on asjakohased isiku kinnipidamise proportsionaalsuse üle otsustamisel. Isik rõhutab,
et lapse heaolu, tervise ja huvide kaitse on üks peamisi kaalutlusi, kuna isiku kinnipidamine ilmselgelt seab tema lapse elu ja tervise ohtu.
6.PPA palus 09.08.2023. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. 1) Menetluses tähtsust omavad asjaolud on ikka veel väljaselgitamisel. Isiku poolt räägitu tuleb üle kontrollida ja hinnata vastavust päritoluriigi informatsiooniga. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel isiku kinnipidamine on jätkuvalt ajakohane ning vajalik. 2) On väheusutav, et kui osa seltskonnast, kellega koos isik Eestisse saabus, soovib minna edasi Saksamaale, jääks isik üksinda Eestisse, kus tal puuduvad sugulased, tuttavad ning kogukond. Seda enam, et isikul elab Saksamaal vend ja sõber ning Euroopas palju sõpru. Kuna isik ei saabunud Eestisse seaduslikult, ei plaaninud edasist hakkamasaamist Eestis, ei pöördunud ise Eestisse saabudes ametivõimude poole ning viivitas rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega, on usutav, et ta oleks liikunud edasi Saksamaale ning esineb piisavalt suur põgenemise oht, mida saab maandada vaid kinnipidamiskeskusesse paigutamisega. 3) Isik tõi kahtlustatavana ülekuulamisel välja, et ta leidis WhatsUp grupis mehe, kellele tema isa maksis Euroopa piirile toimetamise eest. Varjupaigasüsteem ei võimalda isikule valida, kus riigis ta rahvusvahelise kaitse taotluse esitada soovib, isegi kui selle põhjuseks on isiku arvates loogiline ja inimlik positsioon. 4) Isikute liikumise fikseerimise ja kinnipidamise vahele jäi 56 minutit, mis on piisav aeg kontakti loomiseks ametivõimudega. Isikul oli võimalus rahvusvahelist kaitset paluda tema kinnipidamisel, jooksvalt muude teostatud toimingute ajal ning ise ametnike poole pöördudes ka sel ajal, millal temaga otseselt ei tegeletud. On väheusutav, et isik, kes saabus Eestisse eesmärgiga siin rahvusvahelist kaitset taotleda, ootab taotluse esitamisega üheksa ja pool tundi. Samuti on väheusutav, et isik, kelle sihtkohaks on Saksamaa, ei tee endale eelnevalt selgeks, mis riikidega Venemaa piirneb ning mis riiki ta piiri ületades satub. 5) Isiku tütar on majutuskeskuses perearsti poolt üle vaadatud ning kui perearst oleks pidanud vajalikuks füsioteraapia, ravimassaaži vm teenust, oleks laps sellele teenusele suunatud. PPA-le jääb arusaamatuks isiku väide, et laps ei ole saanud isegi elementaarselt pesemas käia. Majutuskeskuse duširuumi on ostetud vann lapse pesemiseks. PPA-le teadaolevalt lapse ema hoolitseb lapse eest ja peseb teda, vajadusel kasutab samas seltskonnas piiri ületanud naisterahva või teiste majutuskeskuses viibijate abi. Kahtlustatavana ülekuulamisel ütles isik, et ta lahkus Afganistanist koos naise ja kahe lapsega 15.09.2021. Eestisse saabus isik 25.06.2023. Ei ole eluliselt usutav, et kui laps vajab eritehnikas massaaži kaks korda päevas, oskab seda pakkuda ainult puudutatud isik. Isegi kui eeldada, et isik käis Afganistanis elades vähemalt kaks korda päevas haiglas lapsega massaaži saamas, mis on ebausutav, jääb arusaamatuks, kuidas peaaegu kahe Venemaal viibitud aasta jooksul ei ole suutnud isik oma naisele selgeks õpetada massaažitehnikat, mis on isiku väitel lapsele vajalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muuhulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Puudutatud isik esitas ringkonnakohtule määruskaebuse lisadena tõendi lapse puude kohta (rehabilitatsioonikeskuse kaart) koos tõlkega (lisa 1) ja kolm fotot lapsest (lisa 2). Määruskaebuse esitaja esitas 03.08.2023 täiendava tõendina samal kuupäeval puudutatud isiku esindajale isiku abikaasa poolt saadetud e-kirja. E-kirjale olid lisatud fotod (abikaasale määratud arstiaeg ja ravimid ning fotod lapsest ja ajukahjustuse uuringute ülesvõtetest). Ringkonnakohus võtab rehabilitatsioonikeskuse kaardi koos tõlkega ning 03.08.2023 e-kirja koos tõlkega asja materjalide juurde. Kohus tagastab puudutatud isikule määruskaebusele ja 03.08.2023. a
e-kirjale lisatud fotod lapsest (kokku 9 fotot) ja ajukahjustuse uuringute ülesvõtetest, kuna praeguses asjas puudub vajadus lapse diagnoosi täiendavalt tõendada. Samuti tagastab ringkonnakohus puudutatud isikule 03.08.2023. a e-kirjale lisatud abikaasa tervist puudutavad fotod (arstiaeg ja abikaasale määratud ravimid), kuna praeguses asjas puudub vajadus abikaasale määratud ravi tõendada.
8.Määruskaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda ka tõlgi. Tulenevalt HKMS § 210 lg-st 4 lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. HKMS § 265 lg 5 lause 2 järgi ei ole haldustoiminguks loa andmise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Määruskaebus on võimalik lahendada toimiku materjalide põhjal, mistõttu puudub vajadus korraldada istung täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Määruskaebuse esitajal oli võimalik osaleda kohtuistungil halduskohtus ja esitada seal tõlgi vahendusel enda seisukohad suuliselt. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse haldusasja läbivaatamiseks kohtuistungil tõlgi osavõtul.
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus põhjendas piisaval määral, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus ei ole põhjendanud, milles konkreetselt seisnevad temaga seotud märkimisväärsed ebaselgused, miks need on olulised ja kuidas need mõjutavad rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamist. Rahvusvahelise kaitse menetluses väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldab taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (RKHKm 30.01.2018, 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2 ning seal viidatud kohtupraktika). PPA on praeguses asjas selgitanud, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tuleb kogu isiku poolt räägitu üle kontrollida ja hinnata selle vastavust päritoluriigi informatsioonile.
12.Määruskaebuse esitaja arusaam, et kuu aja möödudes ei saa esineda ebaselgust, mis õigustaks isiku kinnipidamist, ja etteheide, et PPA ei menetle tema taotlust piisavalt kiiresti, on põhjendamatud. On selge, et rahvusvahelise kaitse vajaduse üle otsustamiseks ei piisa üksnes isiku ärakuulamisest. Rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvalt esitatud informatsiooni saamiseks ja kontrollimiseks tuleb PPA-l pöörduda välisriikide erinevate ametkondade ja institutsioonide poole ning infovahetus võtab paratamatult aega. VRKS § 181 lg 1 kohaselt vaadatakse rahvusvahelise kaitse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Nimetatud paragrahvi järgnevad lõiked võimaldavad taotluse läbivaatamiseks kuluvat tähtaega teatud asjaolude esinemisel ka pikendada, kuid lg 5 kohaselt vaadatakse taotlus igal juhul läbi 21 kuu jooksul taotluse vastuvõtmisest arvates. VRKS § 181 lg 6 näeb ette, et kui PPA-l ei ole võimalik rahvusvahelise kaitse taotluse kohta
otsust teha kuue kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisest arvates, teavitab ta taotlejat viivitusest ning taotleja soovi korral viivituse põhjusest ja eeldatavast otsuse tegemise ajast.
13.Määruskaebuse esitaja arvates ei ole kohus piisavalt põhjendanud põgenemisohu olemasolu, samuti ei ole kohus nõuetekohaselt tuvastanud, et väidetav põgenemisoht on piisavalt suur, et piirata tema vabadust. Ringkonnakohus nende etteheidetega ei nõustu. Halduskohus põhjendas määruses (p 10), miks ta nõustub PPA-ga, et puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis kinnitavad, et tema puhul esineb põgenemisoht. Asjaolud, mis halduskohtu hinnangul põhjendasid isikul põgenemisohu esinemist, olid järgmised: isik ületas Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi piiri selleks mitteettenähtud kohas ebaseaduslikult, ronides üle piiriaia; tegemist ei olnud olukorraga, kus isik oleks ise riiki sisenedes kohe ametivõimudega rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil ühendust võtnud, vaid isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles tunde hiljem pärast tema kinnipidamist; samas selgitas isik ise, et eesmärk oli liikuda Euroopasse. Ringkonnakohtu hinnangul võttis halduskohus õigesti arvesse isiku riiki saabumise ja siin viibimisega seotud asjaolusid.
14.Ringkonnakohtu jaoks ei ole veenev väide, et isiku eesmärgiks oli esitada rahvusvahelise kaitse taotlus esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, antud juhul Eestis. Sellele räägivad vastu nii isiku ebaseaduslik piiriületus kui ka taotluse esitamine alles üheksa tundi pärast isiku kinnipidamist. Määruskaebuses esitatud väited olukorra ebaselguse ja isikust mitteolenevatel asjaoludel taotluse esitamise võimatuse kohta on otsitud ja põhjendamata.
15.Määruskaebuse väide, et PPA ega kohus ei ole suutnud välja tuua ühtegi riiki, kuhu isik saaks või tahaks hüpoteetiliselt põgeneda, on otseses vastuolus samas esitatud väitega, mille kohaselt on täiesti põhjendamatu (PPA ja kohtu) järeldus, et isik soov võis olla jõuda Saksamaale, kuna seal elab tema varjupaika saanud vend. Määruskaebuse esitaja leiab, et isegi kui oletada, et see oli isik tegelik soov, siis on tegemist täiesti loogilise ja inimlikult arusaadava positsiooniga. Ringkonnakohus rõhutab, et just seetõttu on sellega arvestamine põgenemisohu hindamisel asjakohane ja põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et põgenemisohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Määruskaebuse väited ei anna alust põgenemise ohtu ümber hinnata.
16.Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, miks ei ole antud juhul leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik (põhjenduste p 11). Kohtupraktikas on sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18). Kuigi isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse võib isiku õigusi piirata, ei ole käesoleval juhul VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmete (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui 3 päeva; isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine) kohaldamine ilmselt piisav, nagu ka halduskohus põhjendatult leidis. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kestel. Käesolevas asjas esitatud asjaolusid arvestades on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne abinõu VRKS § 361 mõttes.
17.Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus ei arvestanud tema abivajava lapsega seotud asjaolusid. Määruskaebuse esitaja väidab, et puudutatud isiku eemalviibimise tõttu on lapse
terviseseisund Eestis viibides ainult halvenenud ja isiku kinnipidamine seab ilmselgelt tema lapse elu ja tervise ohtu. Isiku abikaasa ei saa lapse eest hoolitsemisega iseseisvalt hakkama. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita määruskaebemenetluses esitatud väited ja tõendid, et puudutatud isiku lapse seisund oleks Eestis viibimise ajal halvenenud ja et ta ei saa varjupaigataotlejate majutuskeskuses viibides vajalikku arstiabi. Samuti ei viita miski sellele, et lapse elu oleks ohus. PPA kinnitusel on isiku tütar majutuskeskuses perearsti poolt üle vaadatud ning kui perearst oleks pidanud vajalikuks füsioteraapia, ravimassaaži vm teenust, oleks laps sellele teenusele suunatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda PPA veendumuses, et kui tervishoiuteenuse osutaja leiab, et laps vajab täiendavaid teenuseid, siis need ka tagatakse. PPA kinnitusel on lapse emale tagatud abi lapse eest hoolitsemisel. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks pidada.
18.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.06.2023. a määruse muutmata.
19.Lähtudes VRKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.