Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotleja X’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mari Sepp Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – X Kohtuistungi sekretär – Ülle Volmer Tõlk – Lidia Leontjeva
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 26. juunil 2023
Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse alates 26. juunist 2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas Tartu Halduskohtule 26.06.2023 taotluse X ́i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus.
1.1.25.06.2023 kell 04.03 fikseeris Smartdec kaamera mitme isiku liikumise Eesti Vabariigi sisemaa suunas. Sündmuskohale reageerinud toimkonnad pidasid kell 04:59 kinni kuus meest, kaks naist ja kolm last, kes väitsid end olevat Afganistani kodanikud. Asjaolude kontrollimiseks toimetati isikud kordonisse.
1.2.PPA ametnikud tuvastasid, et tegemist on Afganistani Islamivabariigi kodanik X ́ga, sündinud xxx, kes tuvastati Afganistani Islamivabariigi passi alusel. PPA ametnikud tuvastasid, et isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, mistõttu peeti isik 25.06.2023 kell 04.59 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel 48 tunniks kinni ning alustati menetlustoimingutega.
1.3.25.06.2023 kell 14.10 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul soovis ta minna Euroopasse. Isik peeti kuni 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega.
1.4.X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku sõnul ei ole ta kunagi midagi teinud selleks, et saabuda Eesti Vabariigi territooriumile (sh kogu Schengeni alale) seaduslikult, vaid ületas piiri teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult. Isik liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas. Isik ei ole PPA-le esitanud adekvaatseid plaane, mida ta soovis Eestis peale piiriületust edasi teha, kuid toob välja, et tema vend ja sõber elavad Saksmaal, lisaks elab tal sõpru Prantsusmaal ja mujal Euroopas. Isik otsis ise vahendaja, kes aitaks neil piiri ületada ja kes lubas, et Eestis on neid auto ootamas. PPA hinnangul on väheusutav, et isik oleks ilma konkreetse plaanita tulnud Eestisse, kus tal tuttavaid ei ole, et siin rahvusvahelist kaitset küsida. Seda enam olukorras, kus isikul on kaasas abi vajav tütar. Pigem on usutav, et isikul oli transport korraldatud vastu tulnud autoga ning soov liikuda edasi Euroopasse, näiteks venna juurde Saksamaale. Isiku ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani Eestisse jääda ega siin rahvusvahelist kaitset paluda, vaid ta soovis liikuda kohe Saksamaale ja seal rahvusvahelise kaitse taotluse esitada. Sellest saab PPA hinnangul järeldada, et isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse vaid kinnipidamisest tulenevalt ja väljasaatmise vältimiseks. PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht.
1.5.PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Arvestades isiku ütlusi ning isikule vastu pidama tulnud autot, võib järeldada, et isiku eesmärk ei olnud tulla Eestisse ja taotleda siin rahvusvahelist kaitset. Pigem saabus isik Eestisse, kuna soovis seda marsruuti kasutada võimalusena liikuda Saksamaale.
1.6.PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA hinnangul annab isiku käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
1.7.PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
2.Käesolevas haldusasjas toimus 26.06.2023 kohtuistung, kus isik selgitas, et kui nad hakkasid liikuma Venemaalt, siis ei saanud ta aru, et ületas Eesti piiri. Nad tahtsid tulla Euroopa riiki, kuna elu oli Afganistanis ohus ja talibid ähvardasid ning jälgisid neid, üles leides oleks nad ära tapnud. Isik selgitas, et on töötanud rahvusvahelistes organisatsioonides. Umbes 10 aastat on töötanud ÜRO-ga ja mitu aastat olen Ameerikaga teinud projekte ja koostööd. Isik väitis, et talibidel on selline arvamus, et kui afgaanid on teinud koostööd välismaalastega, siis see on kuritegu. Isik väitis, et saab oma ütlusi tõendada, tal on dokumendid olemas. ÜRO esindus Afganistanis võib tõendada, et ta on nendega töötanud.
3.Kohus otsustas 26.06.2023. a määrusega PPA taotluse rahuldada ja anda loa X’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 26.06.2023. a määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus määrust kirjeldava ja põhjendava osaga vastavalt HKMS § 169 lg-le 2.
Kohtu seisukoht
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
6.Arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud.
7.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 alusel on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st isiku kinnipidamine on ainus tõhus vahend neid eesmärke saavutada. VRKS § 361 lg 2 p‐de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-s 4. Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist (Riigikohtu 29.01.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12).
8.Praeguses asjas on PPA 26.06.2023. a taotluses tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alusele. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise aluseks olla vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav.
9.Kohus nõustub praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, sh rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. Isikuandmete ankeedis (p 2) rahvusvahelise kaitse menetluses antud selgituste kohaselt töötas puudutatud isik USA valitsusega ja ÜRO-ga, oli talibani poolt tagakiusatav. Teine põhjus siia saabumiseks oli soov oma tütart Eestis ravida. Kahtlustavana ülekuulamisel on isik avaldanud, et plaan oli liikuda Venemaalt Euroopasse; isiku vend elab väidetavalt Saksamaal, Euroopas elab palju sõpru. Seega käesoleval juhul võivad olla välja selgitamist vajavateks asjaoludeks ka Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Märkimisäärne ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele.
VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eelduseks on ka põgenemise ohu olemasolu.
VRKS § 361 lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud loetletud VSS §-s 68, kus on esitatud nende asjaolude ammendav loetelu. Taotluses viidatud VSS
§ 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ületas puudutatud isik Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi piiri selleks mitteettenähtud kohas ebaseaduslikult, ronides üle piiriaia. Isik on tunnistanud, et plaan oli liikuda Venemaalt Euroopasse. Isik peeti piiril 25.06.2023 kell 04:59 kinni koos 10 teise isikuga. Eesti polnud ilmselt sihtriik, kus rahvusvahelist kaitset isik plaanis taotleda. Tegemist ei ole olukorraga, kus isik oleks ise riiki sisenedes kohe ametivõimudega rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil ühendust võtnud (vrdl Riigikohtu 15. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-20-2119 p 18 ja seal viidatud praktika), vaid isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles tunde hiljem pärast tema kinnipidamist. Isiku suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. Isiku käitumist kogumis hinnates, nõustub kohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas.
10.Kohus leiab, et PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav, on põhjendatud. Kinnipidamiseta võib isik liikuda edasi või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018. a määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18–18.4). Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe VRKS § 361 lg-s 2 toodud aluse esinemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2013. a otsus asjas nr 3-13-2162).
11.Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, nt elamine kindlaksmääratud kohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva, isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine. Põhjendatud on tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isiku küsitlemise võimalus ning isiku kättesaadavus. Isikul puudub koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ning kust ta võiks ennast registreerimas käia. Sel põhjusel pole kohaldatav ka oma eemalviibimisest teavitamine ühe võimaliku abinõuna. Ka pelgalt dokumendi (passi) hoiule andmine ei ole realistlik abinõu olukorras, kus isik on tunnistanud, et teadlikult ületas riigipiiri ebaseaduslikult, eesmärgiga jõuda kuhugi Euroopas. Isikul puuduvad Eestis mistahes sidemed või suhted.
12.Eeltoodust tulenevalt on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab puudutatud isiku õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks. Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt on meedikud ta üle vaadanud ning isik hospidaliseerimist ei vajanud.
13.Kohus rahuldab PPA 26.06.2023. a taotluse ja annab loa paigutada X’i kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.