Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.08.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1161
Haldusasi
Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.04.2022 otsuse nr 4.2-1/3723-2 tühistamiseks Kaebaja X, esindaja Indrek Põder Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido Kaasatud haldusorgan Kaitsepolitseiamet, esindaja Siim Jurkatam
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
25.07.2023
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.09.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Xi on korduvalt karistatud, põhiliselt väärtegude toime panemise eest rahatrahviga, aga talle on määratud ka ühiskondlik kasulik töö ja ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus. Ta on toime pannud ka varavastaseid süütegusid ja avaliku korra (raskeid) rikkumisi. Xi on karistatud avaliku korra rikkumise eest, KarS § 263 lg 1 punkti 1 järgi tingimisi 3-kuulise vangistusega 18-kuulise katseajaga. Ta on kahtlustatav KarS § 121 lg 2 punkti 2 järgi selles, et ta kasutas 24.02.2022 füüsilist vägivalda oma ema elukaaslase suhtes. Samuti on ta 2018. aastal toime pannud süüteo kasutades vägivalda, lõhkus tahtlikult pesapallikurikaga takso küljepeegli ja teda karistati KarS § 218 lõike 1 alusel rahatrahviga. Xi puhul tuleb arvesse ka võtta VF-i Põhiseaduse § 59 punkti 1 sätestatut: „Isamaa kaitse on iga VF-i kodaniku kohus ja kohustus“. Xi kohta teada oleva teabe põhjal, arvestades tema avalikult väljendatud ühemõttelist toetust Venemaa tegevusele ja tema äärmuslikke vaateid, on põhjust arvata, et VF-i sõjalise konflikti eskaleerimise olukorras võib X VF-i kodanikuna asuda täitma oma kodanikukohust ning seoses sellega võib ta relvi ja relvaluba omades ohustada Eesti Vabariigi turvalisust ja julgeolekut. Arvestades, et X on oma tegudega näidanud valmisolekut kasutada eesmärkide täitmiseks vägivalda ja tal on paremäärmuslikud vaated, ohustab ta oma eluviisi ja käitumisega teiste isikute turvalisust. Sotsiaalmeedia platvormil Facebook on X ja tema abikaasa levitanud postitusi, mis kinnitavad eeltoodut (fotod ja kuvatõmmised relvatoimikus). VF-i agressiooni Ukrainas toetav: 20.03.2022 Xi poolt levitatud VF-i sõjapropaganda, mis toetab Ukrainas sõjakuritegusid toime panevale VF-i armeele. 19. 02.2022 Y postitatud ja Xi poolt levitatud toetusavaldus LNR-le ja DNRle, millega avaldatakse toetust Ukraina suveräänsuse rikkumisele. 25.02.2022 Y postitatud ja Xi poolt levitatud postitus Tallinnas, Pikk 19 VF-i saatkonna ees olevalt piirdeaialt Ukrainat toetavate plakatite maha rebimine ja põlema süütamine. VF-le toetust avaldavad postitused: 21.03.2022, peale VF-i agressiooni Ukraina suhtes lisas X Vene trikoloori Facebook ́i profiilipildile, 30.04.2021 ja 05.05.2019 lisas Georgi lindi profiilipildile. 17.08.2020 toetus Valgevene režiimile (fotole lisatud Valgevene lipp). 11.05.2019 üles laetud fotod VF-i poolt annekteeritud Krimmis, millega ta väljendab toetust Ukraina suveräänsuse rikkumisele. 08.07.2018 foto, kus X hoiab koos Q suurt VF-i lippu, millel on kiri „Edasi, Venemaa“. 24.12.2018 avaldas ta postituse, kus on näha tätoveering „vene heaks“, 21.09.2021 avaldas foto, millel on näha, et ta kehal on VF-i sümboolikaga tätoveeringud. VF-i sümboolikaga riietuses poseerib ta 13.05.2019 ja 26.10.2019 avaldatud fotodel. X väljendab sümpaatiat vägivaldsete äärmusideoloogiate suhtes, mida näitavad vägivaldsete paremäärmusluste sümbolite kasutamine. Facebook ́s on ta 01.12.2019 postitanud sümboli Black Sun, mida kasutavad paremäärmuslased, 20.08.2018 postitusel taas Black Sun ja kannab Skull-maski, mida kasutavad paremäärmuslased. 14.04.2019 postitusel on relv koos satanismi/pagana sümboliga. 05.02.2019 palja ülakeha postitusel on ta paremäärmusliku Skullmaskiga ja näha tätoveeritud VF-i vapp. 03.07.2019 X postitanud paremäärmusliku sümboli varyagi-stiilis slaavlane, samuti tehtud paremäärmusliku sümboolikaga postitus tehtud 27.06.2018. NSVL-i sümboolikat eksponeerib X 09.05.2021 postitusel, kus poseerib seltskonnaga NSVL-i lipuga ja 09.05.2018 postitusel, kus ta on koos pojaga Narva jõe ääres asuva tanki peal NSVL-i lipuga. 09.05.2018 ja 21.08.2019 on teinud postitused, kus tema poeg VDV-i vormi ja vormielemente, tema ise VDV baretti. 09.05.2019 on ta postitanud foto oma pojast ja VF-i sõdurist. Xi arvamus ja vastuväited
X leiab, et põhjendused relvaloa tühistamiseks on ekslikud, ebademokraatlikud ja Euroopa õigusriigis põhjendamatud. Ta ei ole ohtlik, on lojaalne Eesti Vabariigile, ei toeta sõjalisi sekkumisi ega sõda. On Eesti Vabariigis elanud praktiliselt kogu elu ja turvatöötajana on tal relvaluba ja relva vaja. X pakub välja, et kui relvaloa ära võtmise põhjuseks on VF-i ja Ukraina vaheline sõda, siis ta palub, et relvaluba peatatakse nii kauaks, kuni sõda lõpeb. Ta kinnitab, et tal puudub igasugune huvi sõjalise konflikti ja kahe riigi vahelise sõja vastu. Ta ei ole ka nõus, et teda ja tema abikaasat süüdistatakse natsimeelsuses ja Kremli-meelse repressioonipoliitika levitamises. Tema ja tema abikaasa vaatavad venelasi ja ukrainlasi kui slaavi rahvust. Xi sõnul on tal oma arvamus, aga see on isiklik teave ja tema teada ei ole oma arvamuse avaldamine Euroopa Liidus kuritegu. 25.02.2022 jalutas ta koos oma abikaasa ja sõpradega Tallinna Vanalinnas ja Venemaa saatkonna juurest möödudes nägid plakateid roppuste ja agressiivsete avaldustega VF-i ja VFi presidendi vastu. See tundub äärmiselt kohatu, Euroopa riigi pealinnas, kus jalutavad ka turistid ja lapsed. Videos üleskutset vägivallale ei olnud, ka lähedal viibinud politseinikud lubasid roppustega plakateid eemaldada. Ei puudutatud Ukraina lippude ja toetussõnadega plakateid, kuna neil ei ole midagi Ukraina ja Ukraina inimeste vastu, kes tulid avaldama toetust, mitte vihkamist. Xi arvates võivad propagandaloosungid ühiskonnas ebakõla külvata, neid sõnumeid ei peaks nägema lapsed. Ta arvab, et ühe riigi solvamine ei saa olla teise riigi toetus ja see, kui ta ei toeta VF-i vastast agressiooni ei tähenda, et ta toetab sõda ja tsiviilisikute tapmist. X peab end slaavlaseks, tal on ajaloolised juured ja kultuuripärand. VFi kodakondsuse omamine pole tema jaoks printsipiaalne ja ta saab selle igal ajal raskusteta Eesti kodakondsuse vastu vahetada. Ainus põhjus, miks ta pole seda teinud, on Venemaal sugulaste viisavaba külastamise mugavus. Tätoveeringud on paganlik-religioossed, millel pole natsismiga mingit pistmist. X leiab, et kui ta käitunud valesti, siis palub talle edastada nimekiri Eestis keelatud religioossest ja natsisümboolikast, et ta saaks aru, miks on kaalul. Ka ei ole seaduse järgi kuritegu tätoveering, mis kujutab riigivappi. Musta Päikese sümbol on esoteeriline, see on okulistlik sümbol. Seda kasutavad natsid, kuid oluline on arvestada kontekstiga, tema ja tema abikaasa tätoveeringud on seotud paganausuga. Venemaa ja NSVL-i sümboolikaga riided on ostetud Venemaal ja seal on ka tehtud fotod. NSVL-i lippu näitas ta 9. mail võidupüha tähistamiseks. Vaatamata varasematele rikkumistele talle relvaluba väljastati. Kõigi kuritegude eest on ta karistuse saanud, tasunud kõik trahvid ja kohtukulud. 2018. a autopeegli ta tõesti lõhkus, kuid tal ei olnud selles olukorras valikut. X sõnul ei tähenda see, et ta on Venemaa kodanik, et ta oleks oma Eesti vastu. Vaatamata Venemaa kodakondsusele peab ta Eestit oma kodumaaks, ta on Eestis sündinud, ei plaani siit lahkuda ning seob oma ja laste elu ainult Eestiga. X selgitab ka, et ta on valmis loobuma oma aktiivsest poliitilisest positsioonist sotsiaalvõrgustikes. Tema sõnul demokraatia põhineb sõnavabadusel ja arvamusvabadusel. Kui tema arvamus ei ühti riigi ametliku seisukohaga, siis pole see kuritegu, ta võib oma seisukoha avaldada või mõelda nii, nagu ise õigeks peab. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole kellelgi õigust seda keelata, välja arvatud juhul, kui Eesti on naasnud kommunismi, kus eriarvamused on karistatavad. Xi sõnul, kui ta on seadust rikkunud, tuleb esitada talle süüdistus. PPA Põhja prefektuuri seisukoht ja otsuse põhjendus PPA Põhja prefektuur nõustub KAPO järeldustega, et X oma Facebook ́i postitustega väljendab pikaajaliselt ja süstemaatiliselt lojaalsust ning toetust VF-le, samuti viitavad need paremäärmuslike vaadetele. Lisaks juba eelpool viidatud sotsiaalmeedias avaldatud postitustele, fotodele ja videotele on sarnaseid postitusi veelgi, kus X näitab oma toetust VF-le
ja selle liidrile, halvustab rahumeelseid meeleavaldajaid ja heroiseerib NSVL-i. Näiteks 20.01.2022 on jaganud ta videot Tallinnas, Vene tn 19 ees seisvatest meesterahvastest, kes hoiavad Ukraina lippu ja Eesti riigilipu värvides trikoloori ning plakateid (ühel kiri „stop Putin). Postitust on X jaganud sõnadega: „veel jõuate värdjate paraadile“. 24.02.2019 on ta jaganud videot selle kohta, kuidas paarkümmend inimest Eesti ja Ukraina riigilippe hoides protesteerivad VF-i agressiooni vastu Ukrainas skandeerides „Slava Ukrainii“, „meile ei ole vaja Venemaad“. Video filminud isiku väljendusviis ja postituse sõnastus on halvustav. 19.01.2019 on X jaganud nn propagandavideot sõjavangidest, mis näitab Ukrainat halvas valguses ja õigustab VF-i tegevust. 24.06.2018 on ta jaganud postitust, ja nimetanud inimeste tegevust kangelaslikuks, kuidas Saksamaal VF-i lippudega ja Georgi linte kandvad inimesed „äratavad“ sakslasi ajal, mil Saksamaa tungis Venemaale kallale. Videolt on näha, kuidas tänavatel lärmatakse, autod signaalitavad, kasutatakse suitsumärguandeid- häiritakse avalikku korda. 29.04.2018 on ta jaganud „Surmatu Polgu“ ürituse postitust, millelt on näha Georgi ja NSVL-i sümbolid. X väidab, et on lojaalne Eestile, ta ei toeta Kremli-meelset repressioonipoliitikat, ega sõda. Tema sotsiaalmeedia postitused näitavad vastupidist. 25.02.2022 Vene VF-i saatkonna piirdeaialt plakatite rebimist ta õigustab, et need oli agressiivsed, kohatud turistide ja laste jaoks. Teatavasti need plakatid väljendasid õõvastust selle vastu, et VF-i sõdurid tapavad Ukraina elanikke. Ka on tavaolukorras roppusena käsitletav praegu saanud hoopis teise tähenduse, seetõttu ei olnud neid plakateid avalikust ruumist eemaldanud ka politsei. X ei eemaldanud ainult roppustega plakateid, vaid ka näiteks kirjadega „stop Putin“, mis ei ole roppus, ega ka agressiivse sõnumiga. Xi tegevust plakatite maha rebimisel saab hoopis tõlgendada agressiivsusena ja sekkumisena rahumeelsesse meeleavaldusse, toetusena agressorile. Arusaamatu on, et kuigi ta rõhutab, et tal on õigus sõnavabadusele ja oma arvamusele, siis miks ta asub teiste inimeste õigusi piirama. Eesti Vabariik on demokraatlik riik. Eesti riik on mõistnud hukka Krimmi annekteerimise, VF-i agressiooni Ukrainas. Eesti austab Ukraina suveräänsust otsustada ise oma riigi ja rahva saatuse üle. Isik, kes on lojaalne Eestile evib samu väärtusi, Xi teod näitavad aga vastupidist. X õigustab Georgi lindi ja NSVL-i sümbolite kasutamist sellega, et tähistab 9. maid. Sõjas hukkunuid saab mälestada viisil, mis võtab arvesse Eesti riigi ajalugu, austab Eesti riiki ja selle kodanikke, neid inimesi, kes on pidanud taluma sõjaaja ja okupatsiooni vältel kannatusi. NSVLi kuulumine ei olnud vabatahtlik, vaid Eesti okupeeriti. Kaasaegses maailmas, suveräänses Eesti riigis on kohatu ja arusaamatu Vene armee ja NSVL-i sümboolika kandmine. X, enda sõnul lojaalne Eesti riigile, selliselt käitudes lojaalsust üles ei näita. Ta väidab, et VF-i vastased plakatid ja meeleavaldused on VF-i solvamine ja taunib, et see käitumine on halb eeskuju lastele, kuid ise, NSVL-i sümboolikat kasutades ja okupatsioonile viidates sihipäraselt käitub viisil, mis on Eestis taunimisväärne. Kuigi X viimastel aastatel õiguserikkumiste eest karistada ei ole saanud, siis varasemalt on ta toime pannud arvukalt seaduserikkumisi: avaliku korra (raske) rikkumised (KarS § 262 ja § 263), sealhulgas rasked rikkumised, alkoholi tarvitamisega seotud rikkumised (aastatel 2004 2008 olid ta korduvalt alkoholijoobes avalikus kohas, häirides avalikku korda, teda toimetati ka kainenema), samuti on ta toime pannud varavastaseid süütegusid ja liiklusrikkumisi (korduvad kiiruseületamised, liiklusmärgi nõuete eiramised, juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine, kehtiva liikluskindlustuse ja registreerimismärgita sõiduki juhtimine jt). Xi on korduvalt kohtulikult karistatud. 2008. a mõisteti ta süüdi KarS § 263 punkti 1 järgi avaliku korra raskes rikkumises (avalikus kohas olles tungis kannatanule kallale), talle määrati karistuseks tingimisi vangistus 3 kuud katseajaga 18 kuud. 2012. a mõisteti ta süüdi KarS § 213 lõike 1 järgi selles, et ta
andmete ebaseadusliku sisestamise teel sai varalist kasu (kasutas mobiilioperaatori SIM-kaarte, tarbis teenust, milleks puudus ettevõtte luba). Kohus määras talle karistuseks 1-kuulise vangistuse, mis liideti 2008. a määratud karistusele ning asendati üldkasuliku tööga. 2014. a mõisteti X süüdi KarS § 202 lõike 1 järgi, kuna ta omandas ja hoidis kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara (sülearvuti). Karistuseks määratud 3-kuuline vangistus asendati üldkasuliku tööga. 2018. a vandaalitses X lõhkudes pesapallikurikaga teisele isikule kuuluva sõiduki küljepeegli, selle teo eest määrati talle rahaline karistus KarS § 218 lõike 1 järgi. Lisaks on vägivallaga seotud juhtumeid teisigi. 2012. a oli ta kahtlustatav KarS § 121 järgi sellest, ta taksojuhina tungis kliendile kallale. See kriminaalasi lõpetati, kuna kuriteo toimepanemisest ei tuvastatud. Relvaloa kehtivuse peatamise aluseks olnud kahtlustus on ka ära langenud, kriminaalasi lõpetati 24.04.2022, kuna kuriteo toimepanemist ei tuvastatud. Kuigi nimetatud kriminaalasjades X kahtlustusest vabanes, näitavad need juhtumid, et ta sattub konfliktidesse. PPA Põhja prefektuuri leiab, et Xi suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, tema osas esineb RelvS § 43 lõikes 32 nimetatud relvaloa kehtetuks tunnistamise aluse. Samuti leiab PPA Põhja prefektuur, et X on teise isiku turvalisust ohustava eluviisi ja käitumise tõttu sobimatu relva omama, tema suhtes esineb RelvS § 43 lõikes 31 nimetatud relvaloa kehtetuks tunnistamise alus. Tulirelv on kõrgendatud ohu allikas ja sellepärast selle valdajalt eeldatakse keskmiselt õiguskuulekamat käitumist, üheks kriteeriumiks loa väljastamisel on usaldusväärsus. PPA ei vaata ainult, kas isik on toime pannud süütegusid, vaid olulised on kõik teod, ka hoiakud, mis on isikut iseloomustavateks. Arvesse võttes Xi kodakondsust ja tema toetust VF-i agressioonile Ukrainas, tema hoiakuid ja äärmuslikke vaateid, on põhjendatud arvata, et VF-i sõjalise konflikti eskaleerumise olukorras ohustab ta relvaluba ja relva omades Eesti Vabariigi julgeolekut. Samuti, arvestades tema varasemaid õigusrikkumisi, vägivaldset käitumist on suur oht, et konflikti sattudes kasutab tulirelva teiste isiku vastu. On mõeldamatu ja ühiskondlikku turvatunnet õõnestav, kui sellisel isikul säiliks õigus omada relvaluba ja relva. Xi relvaloa kehtetuks tunnistamine on sobiv ja proportsionaalne meede Eesti Vabariigi julgeoleku, avaliku korra ja teiste isikute turvalisuse kaitseks. VF-i kodakondsus ei välista relvaloa saamist. Xi relvaluba ei tunnistata kehtetuks mitte seetõttu, et ta on Venemaa kodanik, vaid tema hoiakute ja käitumise tõttu. Vaatamata sellele, et talle varasemalt relvaluba väljastati, ei tähenda see, et PPA ei võiks oma otsuse üle vaadata. Seda enam, et peale VF-i sõjalist tegevust on Xi hoiakutel hoopis teine kaal. PPA Põhja prefektuur ei anna Xi käitumisele relvaloa kehtetuks tunnistamise hinnangut võimaliku süüteo toimepanemise vaates, vaid otsustab ja selgitab tema relvaloaga seonduvat. Tegemist on haldusmenetlusega, kus ei esitata süüdistust, ei anta isiku käitumisele hinnangut karistusõiguslikus mõistes. X väidab, tal on turvatöötajana relvaluba ja relva vaja. Eesti Haigekassa andmetel on ta aga töötu ja turvafirmas ei tööta. Relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab, et piiratakse Xi vaba eneseteostuse õigust, kuid see põhiõiguse riive kaalub üles vajaduse kaitsta Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda ja teisi isikuid“ (dtl 8-13).
kahtlused isiku usaldusväärsuse suhtes on asjakohased ja põhjendatud. Eeltoodut arvestades ei saa kaebajat pidada õiguskuulekaks ja tema vastutustundetu ja kaaskodanikele ohtlik käitumine ei ole ajas muutunud. Asjaolu, et kaebajal võis juba relvaloa andmise ajal olla mitmeid rikkumisi, ei tekita kaitstavat usaldust, et hilisemate rikkumiste puhul relvaluba kehtetuks ei tunnistata. Isikule, keda ei saa seetõttu usaldada, ei saa usaldada ka relva, sest puudub kindlus selles, et vastutustundetu isik relva õiguspäraselt käsitleb. 4.3 Relvaluba on oma olemuselt eriõigus, mille isikule andmise üheks peamiseks eelduseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu ja eeskätt ühiskonna silmis. Relva näol on tegemist kõrgema ohu allikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Vastustaja leiab, et on kaalutlusõiguse teostamisel piisavalt arvesse võtnud kaebajat iseloomustavaid asjaolusid ning nende hindamisel andnud õiglase kaalu relvaloa kehtetuks tunnistamise tagajärgedele vaba eneseteostuse õiguse seisukohast.
toimepanemises (vt PPA 01.03.2022 kahtlustatava ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr XXXXXXXX dtl 81-84). Asjaolu, et kriminaalmenetlus lõpetati (vt PPA 22.04.2022 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus ja selle põhistused dtl 6566, 123-127), ei muuda olematuks tõsiasja, et kaebaja osales konfliktis, mille käigus sai kriminaalasjas kannatanuks tunnistatud isik peaaju vapustuse, pindmise hematoomi ja marrastuse parema oimu piirkonnas (dtl 123). Seega on vastustaja kohtu hinnangul leidnud põhjendatult, et kaebaja on teiste isikute turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu tulirelva omama. 6.3 Asjas on tuvastatud, et kaebaja on sotsiaalmeedias levitanud paremäärmusliku sümboolikaga (nt 20.08.2018, 05.02.2019, 03.07.2019 ja 01.12.2019 postitused, dtl 5152, vt ka käesoleva otsuse p 6.6), samuti VF tegevust Ukrainas toetavaid postitusi. Näiteks on kaebaja 20.01.2022 jaganud videot Tallinnas Vene tn 19 asuva VF suursaatkonna ees seisvatest inimestest, kes hoiavad käes Ukraina lippu ja Eesti riigilipu värvides lippu koos oma kommentaariga: „Можете еще успеть на парад уродов“ („veel jõuate värdjate paraadile“) (dtl 59); 19.02.2022 on kaebaja jaganud fotot 2014 aastal Ida-Ukraina aladel moodustatud organisatsioonide „Донецкая Народная Республика“ („Donetski Rahvavabariik“) ja „Луганская Народная Республика“ („Luhanski Rahvavabariik“), mis on Ukraina Peaprokuratuuri poolt kuulutatud terroristlikeks (vt https://old.gp.gov.ua/ua/news.html?_m=publications&_t=rec&id =138582&fp=7010&s=print), lehvivatest lippudest (dtl 50); samuti puudub vaidlus, et peale 24.02.2022 alanud VF sõjalise agressiooni algust Ukraina vastu lisas kaebaja oma Facebook ́i profiilipildile vene trikoloori (dtl 46), millega demonstreeris selles konfliktis oma toetust VFle. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud vastustaja kahtlus, et kaebaja võib relvaomanikuna oma meelsuse tõttu kriisisituatsioonis ohustada EV julgeolekut. 6.4 Seega on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja on sobimatu relva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta. Kaebaja soov omada relva ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajaduse, samuti EV julgeoleku tagamise vajaduse. 6.5 Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema puhul on tegemist „igati õiguskuuleka isikuga“ (dtl 4). Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebajat on korduvalt kohtulikult karistatud, lisaks eelpool kirjeldatule ka 2012 aastal - KarS § 213 lg 1 alusel ja 2014 aastal - KarS § 202 lg 1 alusel (vt HMK 16.01.2012 otsus kriminaalasjas nr XXXXX ja 12.02.2014 otsus kriminaalasjas nr XXXXX, dtl 128-132). Lisaks sellele on kaebaja varasemalt sooritanud korduvalt väärtegusid (dtl 110-112). Kohtu hinnangul ei võimalda eelpooltoodud asjaolud kirjeldada kaebajat keskmiselt õiguskuuleka isikuna. Relvaloa omajalt oodatakse aga keskmisest õiguskuulekamat käitumist (vt TlnHK 10.05.2017 otsus haldusasjas nr 3-17-360, p 6). 6.6 Kaebaja poolt sotsiaalmeedias levitatud sümboolika määratlemisel paremäärmuslikuna tugineb kohus Kaitsepolitseiameti hinnangule (vt Kaitsepolitseiameti 11.04.2022 kirja nr 2954 lisa lk 9-10, dtl 51-52), kellel on sellise hinnangu andmiseks julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 sätestatud ülesannetest tulenevalt vajalik kompetents.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.