Sihtasutus Vaba Lava esialgse õiguskaitse taotlus Integratsiooni Sihtasutuse 26.06.2023 käskkirja nr 5.2/2023_6 punkti 2.1 täitmise osaliseks peatamiseks (199 816,43 euro ulatuses) ja selles ulatuses toetuste väljamaksmise keelamiseks
Menetlusosalised
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Taotleja: Sihtasutus Vaba Lava, esindajad: v. adv Kadri Härginen ja adv Mario Sõrm Seisukoha esitaja: Integratsiooni Sihtasutus, esindaja: v. adv Keidi Kõiv
1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata osas, milles taotleja soovis esialgse õiguskaitse kohaldamist kohtuasja lõpetava lahendi jõustumiseni.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Välja mõista Sihtasutuselt Vaba Lava Integratsiooni Sihtasutuse kasuks välja menetluskulud summas 1368,90 eurot ilma käibemaksuta. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) kuulutas 3.05.2023 välja taotlusvooru „Toetust lõimumist edendavatele Ida-Virumaa kultuuri- ja spordisündmustele“. Taotlusvooru eesmärk on toetuse andmisega suurendada sündmuste elluviimise kaudu Ida-Virumaa eesti keelest erineva emakeelega elanike siduvust Eesti kultuuriruumiga. Taotlusvooru aluseks on kultuuriministri 13.04.2023 määruse nr 4 (edaspidi määrus nr 4) „Lõimumisest edendavate IdaVirumaa kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“.
3-23-1664
2.Sihtasutus Vaba Lava (edaspidi taotleja) esitas taotlusvoorus INSA-le taotluse, milles taotles esitatud projektile rahastust summas 199 816, 43 eurot.
3.INSA jättis 26.06.2023 käskkirjaga nr 5.2/2023_6 punkti 2.1 taotluse rahuldamata. Käskkirja põhjenduste kohaselt ei eraldata toetust muu hulgas taotlejale, kuna esitatud taotluste toetamiseks ei jätku taotlusvooru eelarves ettenähtud vahendeid.
4.Taotleja esitas 13.07.2023 lepinguliste esindajate kaudu INSA-le vaide 26.06.2023 käskkirja nr 5.2/2023_6 punkti 2.1 kehtetuks tunnistamiseks tema suhtes langetatud negatiivse otsuse osas.
5.Tartu Halduskohtusse laekus 27.07.2023 taotleja lepinguliste esindajate poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta taotleb INSA 26.06.2023 käskkirja nr 5.2/2023_6 punkti 2.1 täitmise peatamist 199 816,43 euro ulatuses ja vastavas ulatuses toetuste väljamaksmise keelamist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 4 p 2 alusel kohtuasja lõpetava lahendi jõustumiseni, kui vaide esemeks olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus või alternatiivselt vaides esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni. Taotluse kohaselt esineb taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna on tõenäoline, et vaidemenetluse tulemusena vaadatakse taotleja toetuse taotlus uuesti läbi ja taotleja saab seni jagatust rohkem punkte, mis annab talle aluse ka rahalise toetuse saamiseks. Selle takistuseks on asjaolu, et toetused on vaidlusaluse käskkirja alusel juba teiste edukaks tunnistatud taotlejate seas ära jagatud. Sellise olukorra vältimiseks soovib taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamist 199 816, 43 euro ulatuses. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riiva taotleja arvates avalikku huvi, kuivõrd pidi INSA arvestama sellega, et tema otsuseid toetuste jagamise osas võidakse vaidlustada. Määruse nr 4 § 18 lg 1 näeb ette, et toetus makstakse toetuse saajale välja osade kaupa, 85% toetusest ettemaksuna ning ülejäänu pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist ja lõpparuande kinnitamist. Seega, kui isegi kõikide rahuldatud taotluste puhul oleks ettemaksed juba tehtud, mis taotleja arvates pole tõenäoline, oleks taotlusvooru eelarves veel 15% ehk 150 000 eurot. Seega 200 000 euro ulatuses väljamaksete piiramine ei või märkimisväärselt mõjutada kolmandate isikute huvisid. Samuti ei saa olla nii INSA-l kui ka Kultuuriministeeriumil kui taotlusvooru hindajal täiendava 50 000 euro leidmine problemaatiline. Vaide on perspektiivikas, kuna taotluse hindamise käigus on eiratud hindamisreegleid, sh lähtutud ebaõigetest kaalutlustest ja asjassepuutumatutest kaalutlustest. Mõned toetuse taotluse hindajate poolt esitatud etteheited on täiesti alusetud (nõutud teave on taotleja poolt esitatud).
6.Tartu Halduskohus kohustas 27.07.2023 määrusega Integratsiooni Sihtasutust esitama kohtule hiljemalt 4.08.2023 seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.
7.INSA seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas laekus kohtusse 4.08.2023. INSA ei nõustunud esialgse õiguskaitse taotlusega ja vaidles sellele vastu. INSA arvates ei ole taotleja põhistanud, milles seisneb tema õiguste kaitsmise raskendatus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral. Taotleja on ise taotluse punktis 26 viidanud sellele, et täiendavate rahaliste vahendite leidmise riigieelarvest on võimalik. Muu hulgas ei ole kaebaja täpsustanud, milline tema õigus saab olla esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamata jätmisel rikutud. Kohtupraktikas on leitud, et kui on tuvastatav, et isikul on olemas piisavad rahalised vahendid, et positiivne rahastamisotsus teha, siis puudub oht selles, et kaebuse rahuldamise korral ei toimuks kaebaja rahastamist. Seega, INSA arvates ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotlejale pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendamatu, sest selle ulatus on vastuolus riigiabi ulatuse reeglitega ning seega selles mahus
3-23-1664 perspektiivitu. Kaebaja orienteeruv VTA vaba jääk on lõppkokkuvõttes 70 010, 48 eurot, mis ei ühtegi esialgse õiguskaitse taotluse abinõuga (199 816, 43 eurot). Taotleja on avalikult kinnitanud, et projekti mahtu vähendatakse, kuna ta on otsustanud jätta ära mitmete esinejate esinemised. Taotlejal puudub subjektiivne õigus saada toetust ja teiste toetuste saajatele toetuste välja maksmata jätmine rikub nende õigustatud ootust. INSA arvates on taotleja vaie perspektiivitu ja tal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
8.Tartu Halduskohus määras 7.08.2023 menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade ja kuludokumentide esitamiseks 8.08.2023 ja vastuväidete esitamiseks 10.08.2023. Kohtu seisukoht
9.Kohus selgitab, et esmalt hindab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (I), seejärel põhjendatavust (II) ja viimasena jagab poolte menetluskulud (III). I
10.Kaebaja palus kohtult kohaldada järgmiseid abinõusid: peatada INSA 26.06.2023 käskkirja nr 5.2/2023_6 punkti 2.1 täitmine 199 816,43 euro ulatuses ja keelata vastavas ulatuses toetuste väljamaksmine HKMS § 249 lg 4 p 2 alusel kohtuasja lõpetava lahendi jõustumiseni, kui vaide esemeks olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus või alternatiivselt vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni.
10.1.HKMS § 249 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Eelnevast nähtub, et seadusest tuleneb tingimus, mille täitmisel kandub vaidemenetluse ajal kohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtivus halduskohtumenetlusse. Selle tingimuseks on kohtule tähtaegselt kaebuse esitamine. Eelnevat arvestades oleks kohtu hinnangul ennatlik ja vastuolus eelnevalt mainituga vaidemenetluse käigus esialgse õiguskaitse kohaldamisel selle kehtivuse kindlaksmääramine suuremas ulatuses, kui on ette nähtud seaduses. Sellel põhjusel ei pea kohus esialgse õiguskaitse taotlust peatada INSA 26.06.2023 käskkirja nr 5.2/2023_6 punkti 2.1 täitmine 199 816,43 euro ulatuses antud juhul lubatavaks. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 55 lg-st 21 jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
10.2.Ülejäänud osas peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks. Taotleja on esitanud INSA-le vaide, mille esemeks on 26.06.2023 käskkirja nr 5.2/2023_6 punkt 2.1. Kuigi taotleja ei ole taotlenud vaides talle toetuse summas 199 816,43 eurot väljamaksmist (kohustamisvaie), on kohtu hinnangul esialgse õiguskatse taotluses soovitud abinõu (keelata 199 816,43 euro toetuste väljamaksmine) eesmärgipärane ega välju vaidluse eseme piiridest. Taotlus vastab vorminõuetele ja selle esitamise eest on tasutud täies ulatuses riigilõiv (HKMS § 104 lg 1). Põhivaidluse ese kuulub halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1). Esialgse õiguskaitse vajadust hindab kohus järgmises etapis.
10.3.Järgmisena hindab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatavust. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse staadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega, eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid.
10.4.Esialgse õiguskaitse vajadus Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse all peetakse silmas olukorda, kus taotleja õiguste kaitse ilma koheste abinõude rakendamiseta oleks hiljem võimatu või oluliselt raskendatud. Vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotleja on põhjendanud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust sellega, et soovitud abinõude kohaldamata jätmise korral makstakse taotlusvooru „Toetust lõimumist edendavatele Ida-Virumaa kultuuri- ja spordisündmustele“ eelarvega ette nähtud 1000 000 eurot välja ja positiivse vaideotsuse korral ei jätku INSA-l rahalisi vahendeid taotleja taotluse 51.1.IVK/2023_200-1 rahuldamiseks ja tema toetamiseks 199 816,43 euro ulatuses. Kohtu arvates väärib tähelepanu taotleja väide, et kõikide rahuldatud taotluste osas ettemaksete tegemise korral oleks taotlusvooru eelarves veel 15% ehk 150 000 eurot, mis on ette nähtud väljamaksmiseks vaid peale korraldatud ürituste vajaliku aruandluse esitamist (määruse nr 4 § 19). Lõpliku toetuse väljamaksmise tähtajaks on 31.10.2024. Lisaks INSA väitel on taotleja toetuse saamine maksumus piiratud, kuna taotlejal VTA vaba jäägi suurus on hetkeseisuga kui mitte vähem, siis umbes 70 000 eurot. Taotleja ei ole selle üle vaielnud. Järelikult ei saa kohus nõustuda taotlejaga, et hetkeseisuga oleks tal esinenud esialgse õiguskaitse vajadus 199 816,43 euro, 150 000 euro või 70 000 euro ulatuses toetuse saamiseks. Ilmselgelt vaidemenetluse käigus, mille maksimaalne kestvus vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg-le 2 on 30 päeva, ei vaja taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna positiivse vaideotsuse korral, on INSA-l võimalus arvestades taotlejal olemasolevat VTA vaba jääki, toetada taotlejat viimaseks toetuste väljamaksmise etapiks reserveeritud rahaga. Kohus märgib täiendavalt, et taotleja ei ole kordagi väitnud, et toetusest ilmajätmise tõttu oleks ohustatud tema tegevus sihtasutusena üleüldse. Taotleja saab toetusi mujalt (dtl 57-60). Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul hetkeseisuga tuvastatav, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu vaidemenetluses oleks taotleja hilisem õiguste kaitse võimatu või oluliselt raskendatud.
10.5.Vaide perspektiiv Kohus märgib, et hetkel käib vaidemenetlus, mistõttu piirdub kohus vaidemenetluse eduväljavaadete hindamisega. Taotleja pidas vaidemenetluse käigus positiivse vaideotsuse saamise perspektiivi heaks. Taotleja vaides esitatud põhiväiteks on see, et INSA hindamismetoodika kehtestamisel kui ka taotluse hindamisel lähtunud kaalutlusest, mis ei ole kooskõlas määruse nr 4 §-s 12 sätestatuga. INSA arvates on taotleja vaide perspektiiv väike.
3-23-1664 Kohus jagab INSA seisukohta vaide edukuse osas. Erinevalt menetlusosaliselt on kohus seisukohal, et vaidlusaluse otsuse näol on tegemist hinnangulise otsusega, mitte kaalutlusotsusega HMS § 4 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähenduses. Toetuste otsuste (hindamisotsuste) õiguspärasuse hindamisel tuleb Riigikohtu arvates silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi.2 Samale seisukohale jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus.3 Kohus märgib, et taotlejal ei ole küll subjektiivset õigust talle taotluses soovitud toetuse määramisele, kuid tal on vähemalt subjektiivne õigus sellele, et tema taotluse hindamine toimus vastavalt kehtestatud metoodikale, oleks lähtuks tegelikust faktilistest asjaoludest ning oleks piisavalt ja jälgitavalt põhjendatud. Sellisel juhul saab kohus sellise hindamisotsuse õiguspärasuse kontrollimisel piirduda vaid ilmselge hindamisvigade testiga.4 Selle üle, et taotleja sai võimaluse tutvuda INSA poolt koostatud taotluste hindamismetoodikaga vaidlust ei ole. Kohtu hinnangul ei läinud INSA ilmselgelt vastuollu kehtestatud hindamiskriteeriumiga. Hindamisotsus on kohtu arvates üldjoontes piisavalt põhjendatud, millest tulenevalt on taotlejale peamiseks etteheiteks (kordub 3/4 hindajate hinnangutes) ürituste osas planeeritud eelarve üldsõnalisus ja ebatäpsus. Hindamismetoodika punkti 3 kohaselt peab taotlusest selguma, milliste arvutuste, pakkumuste ja/või hinnangute alusel on eelarve koostatud. Neid andmeid on taotluses vähevõitu. Kohus rõhutab, et täiendavaid põhjendusi saab INSA esitada vaideotsuses. Ilmseid hindamis- ja protseduurilisi vigu kohus ei tuvastanud. Taotlejale oli antud n-ö puuduste kõrvaldamise võimalus vastavalt määruse nr 4 § 11 lg-le 4 ja ta on seda kasutanud. Planeeritud osalejate arvu näitamise vajadust sündmuste lõikes oli märgistatud taotluse vormis, mille täitmine ei oleks kohtu hinnangul problemaatiline taotleja kogemusest tulenevalt varasemalt identsete ürituste korraldamisel. Pidades silmas INSA-le esitatud taotluste arvu (103 taotlust), aga samuti seda, et täiendavate selgituste küsimine ei ole INSA-le kohustuslik (määruse nr 4 § 11 lg 4), ei ole vastavas osas taotlejalt täiendavate selgituste küsimata jätmine oluline menetluslik viga. Kohus leiab, et taotlusvooru menetluse eesmärgiks, ei oleks lõpmatult toetuse taotlejatelt selgituste küsimine eriti nende andmete osas, mille esitamise vajadus selgelt tuleneb toetustaotluse vormist ja hindamismetoodikast. Kohtule ei nähtu, et tegemist oleks ilmselt INSA meelevaldse toetustaotluse hindamisega. Taotleja arvamus, et hindamiskomisjoni liikmed oleks pidanud hindama tema toetuse taotlust kõrgemaid punkte jagades, ei ole antud juhul määrav. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaide perspektiiv on pigem väike.
10.6.Avalik huvi Avalik huvi on suunatud nii sellele, et vaidlustatud otsus selle õiguspärasuse korral täidetakse. Antud juhul taotlusvooru eelarveliste vahendite kinnipidamine esialgse õiguskaitse abinõuga ei riku kohtu hinnangult ülemääraselt avalikku huvi, kuna antud etapil (vaidemenetlus) saaks selle konkursi eesmärk täidetud. INSA kinnitusel toetuste väljamaksmise esimene voor on juba lõppenud 4.07.2023 ning lõplik voor pidi toimuma peale toetuste saajate poolt planeeritud
RKHKo 3-3-1-71-13, p 17. TlnRKo 3-22-541, p 15.
RKHKo 3-20-1198, p 12.
3-23-1664 ürituste korraldamist ja vastava aruandluse esitamist, mis võib küll toimuda lähitulevikus, kuid ilmselt ei toimu ei vaidemenetluse läbiviimise eeldatavas ajavahemikul ega halduskohtule kaebuse esitamise ajal. Vähemalt kindlad tõendid, mis võiksid kinnitada vastupidist, ei ole INSA kohtule esitanud ega seda väitnud. Järelikult esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemusena vaidemenetluse ajaks saab toimuda avalikku huvi oluliselt kahjustamata.
11.Sellest hoolimata on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud just vaide väikeste eduväljavaadete ja esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. III
12.Vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna tegemist on haldusasjaga, mille raames menetleb kohus ainult esialgse õiguskaitse taotlust, peab kohus tulenevalt HKMS § 109 lg-st 2 esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise määruses jagama ka poolte menetluskulud. Esialgse õiguskaitse taotlus jäi lubatud osas rahuldamata, mistõttu on kohtulahend tehtud taotleja kahjuks (vrd HKMS § 108 lg-ga 1). Seega esineb taotlejal vastaspoole menetluskulude kandmise kohustus. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg 11 kohaselt on menetlusosaliste esindaja kulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. INSA menetluskulude nimekirja kohaselt on tema halduskohtumenetluses kantud kuludeks kokku 1368,90 eurot ilma käibemaksuta, mis on tekkinud seoses esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha koostamisega. Kohus, arvestades asja keerulisust ja mahtu, peab neid menetluskulusid põhjendatuks. Sellest tulenevalt mõistab kohus INSA poolt kantud menetluskulud summas 1368,90 eurot ilma käibemaksuta Sihtasutuselt Vaba Lava INSA kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt )
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.