Deniss Bodnja kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kartserikambris isiklike toiduainete mittelubamise ja kõneterminali rikkega
Menetlusosalises
Kaebaja – Deniss Bodnja Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Deniss Bodnja kaebus.
2.Jätta Deniss Bodnja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Deniss Bodnja esitas 3. jaanuaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja heidab kaebuses vanglale ette seda, et tal ei lubatud kartseris paiknemise ajal tarbida isiklikku toitu, sh küüslauku, sibulat jm maitseaineid, mida kaebaja kasutab vangla väidetavalt maitsetu toidu maitsestamiseks. Kaebaja nõuab eelnevaga seoses iga kartseris veedetud päeva eest 10 eurot kompensatsiooni, kokku 45 päeva eest. Lisaks heidab kaebaja vanglale ette seda, et kartserikambris ei töötanud 30 päeva vältel kõneterminal. Kaebaja väitel tekitas see talle stressi, kuna tal ei olnud kõneterminali rikke tõttu võimalik selle kaudu valvuriga ühendust võtta, samuti seati sellega kaebaja arvates ohtu tema elu. Kaebaja nõuab seoses kõneterminali rikkega vanglalt hüvitist 50 eurot iga päeva eest, mil ta pidi viibima katkise kõneterminaliga kambris. Koos kaebusega esitas kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse. Kaebusele on lisatud ka Viru Vangla 29. detsembri 2022. a otsus nr 6-16/256-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta.
2.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3.Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud
3-23-41 eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
4.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul ei saanud vaidlusalune vangla tegevus põhjustada kaebajale tagajärgi, mille hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine.
5.Kohus märgib, et kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest ning ka kaebajale on vanglas tagatud tasuta toitlustamine. Sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lõike 6 kohaselt tagab vangla kinnipeetavate nõuetekohase toitlustamise vähemalt kolm korda päevas. Nimetatud määruse § 1 lõike 2 kohaselt peab päevane toidunorm katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Seega on kaupluse vahendusel soetatud toiduained üksnes lisatoiduks ning kaebajal ei ole vaja vanglas tagatud tasuta toitu kompenseerida sealsest kauplusest ostetud toiduga. Kohus ei pea usutavaks seda, et vanglatoit on niivõrd maitsetu, et seda ei oleks ilma täiendavate maitseainete lisamiseta võimalik üldse tarbida. Eelnevat arvestades ei saanud kohtu hinnangul kaebaja õigusi kuigi intensiivselt rikkuda see, kui tal ei olnud võimalik kartserikambris olles kasutada vangla kaupluse vahendusel soetatud täiendavaid toiduaineid.
6.Ka kambri kõneterminali rike kambris nr S508 ei saanud kohtu arvates põhjustada kaebajale tema õigusi intensiivselt riivavaid tagajärgi. Viru Vangla on 29. detsembri 2022. a otsuses nr 6-16/256-2 välja toonud, et kaebajal ei esinenud põhjust (nt tervis vms), mis tinginuks kambriterminali kasutamise hädavajaduse. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lõike 1 punkti 5 järgi on valvepiirkonnas järelevalvet teostava toimkonna liikme kohustus teha ringkäik sisevalvepiirkonnas vähemalt kord tunnis. Seega sai kaebaja kõnealuses kambris olles vajadusel iga tund valvuri poole pöörduda. Samuti ei paiknenud kaebaja antud kambris üksi ning vajadusel oleks saanud ka kaebaja kambrikaaslane valvuri kutsuda, nt hõigeldes või vastu ust koputades. Seega ei olnud kaebaja õigused kambri kõneterminali rikkest tingituna intensiivselt riivatud.
7.Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
8.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikes 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lõikes 1. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid
3-23-41 täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
9.Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2021. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (kodukord) punkti 22.5 kohaselt peab kinnipeetav kartserikaristust kandma minnes võtma kambrist kaasa kõik oma isiklikud ning vangla poolt kinnipeetavale kasutamiseks väljastatud asjad (nt raamatud), mis paigutatakse karistuse kandmise ajaks lattu. Vangla ei vastuta kambrisse jäänud isiklike asjade hävimise, kadumise või riknemise eest. Kodukorra punkt 8.3.4 sätestab samuti, et kui kinnipeetav paigutatakse kartserisse, ladustatakse tema isiklikud asjad kartseri lattu. Kodukorra punktis 8.1.7 on sätestatud, et laos ei hoiustata kinnipeetavate hügieeni-, kehahooldus- ega puhastusvahendeid, toiduaineid ega kuivaineid (sh tee ja kohv), ravimeid ega süütamisvahendeid. Vangistusseaduse § 651 lõike 2 kohaselt otsitakse kartserisse vastuvõtmisel kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseris arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 60 lõike 1 kohaselt võivad kinnipeetaval kartseris olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige „Eesti Vabariigi põhiseadus”, „Vangistusseadus”, „Vangla sisekorraeeskiri” ja „Vangla kodukord”), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed.
10.Eelnevalt väljatoodud sätete kohaselt ei olnud kaebajale vangla kauplusest ostetud toiduained (sh maitseained) kartseris lubatud. Kuna Viru Vangla tegevust kõnealuste toiduainete kartserikambrisse mittelubamisel ei saa õigusvastaseks pidada, siis on täitmata kahjunõude rahuldamise eeldus ning hüvitise väljamõistmine ei ole praegusel juhul reaalne.
11.Ka seoses kõneterminali rikkega kambris nr S508, kus kaebaja paiknes, ei näe kohus vangla tegevuses õigusvastasust. Praegusel juhul ei esinenud kaebajal nt tervisest vms tingituna põhjust, mille tõttu tulnuks talle tagada kambriterminali pidev kasutamine. Kaebajal oli võimalik vajadusel abi saamiseks või muude probleemidega seoses pöörduda osakonnas vähemalt kord tunnis ringkäiku tegeva valvuri poole (vt ka praeguse määruse p-s 6 toodud põhjendusi). Praegusel juhul sellist vajadust aga üldsegi ei ilmnenud. Viru Vangla on otsuses nr 6-16/256-2 selgitanud, et vangla ei paranda ise seadmeid ning kambri nr S508 terminali rikkest teavitati vangla haldurit. Kohtu arvates on mõistetav, et sarnaselt tavaeluga lähevad ka vanglas seadmed nende sagedase tarvitamise tõttu rikki ning paratamatult võtab seadmete parandamine aega.
12.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
13.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.