1.Tartu Halduskohtusse saabus 20. detsembril 2022 X.X. kaebus Viru Vangla vastu ja 25. jaanuaril 2023 kaebuse täiendus. Kaebaja selgitas, et ta ei saanud 21. septembril 2022 pärast talle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise käskkirja tutvustamist kohe avatud režiimile, vaid pidi kinnises kambris viibima 3 tundi kauem. Kaebaja palus kaebuses kohtul välja mõista 100 eurot selle eest, et valvur hoidis teda 3 tundi rohkem kinnises kambris. Kaebuse täienduses märkis kaebaja, et vangla vabandus teda ei rahulda ning ta palub ikka valvurit karistada. Kaebaja palus kaebuses ka vabastust riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega. Samuti palus kaebaja määrata talle riigi õigusabi, kuna väidetavalt on kaebajal skisofreenia, mistõttu ei saa ta ise oma õigusi kaitsta.
2.Viru Vangla edastas Tartu Halduskohtule 20. juunil 2023 vastusena kohtunõudele kaebaja poolt kaebuses välja toodud asjaoludel Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja Viru Vangla 7. detsembri 2022. a otsuse nr 6-16/235-2, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
3-22-2661
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kaebaja on kaebuses palunud, et kohus mõistaks tema kasuks välja 100 eurot selle eest, et valvur hoidis teda 3 tundi kauem kinnises kambris. Seega on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse. Kaebuse täienduses on kaebaja märkinud ka, et vangla vabandus teda ei rahulda ning ta palub ikka valvurit karistada. Kohus ei tõlgenda eraldiseisva nõudena kaebaja lauseosa, kus ta palub valvurit karistada, vaid mõistab, et kaebaja on karistamise all silmas pidanud hüvitise väljamõistmist. Kohus selgitab, et valvuri karistamise nõue ei oleks ka lubatav kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebajal ei ole subjektiivset õigus nõuda konkreetsete ametnike karistamist. Kui kaebaja õigusi vanglaametnike tegevusega rikutakse, saab kaebaja esitada halduskohtule kaebuse haldusorgani, s.t Viru Vangla vastu. Seda on kaebaja juba teinud.
5.Kohus leiab, et Viru Vangla vastu esitatud hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
7.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotletav mittevaralise kahju hüvitis on 100 eurot. Kuivõrd taotletav mittevaralise kahju hüvitis ei ületa praegusel juhul 1000 eurot, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja HKMS § 133 lõikes 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks.
8.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid vangistusseaduse (VangS) § 69 lõike 2 punkti 4 alusel perioodil 16. september 2022 kuni 21. september 2022. Kaebaja suhtes kohaldati 21. septembril 2022 alates kella 14:10-st distsiplinaarkaristusena kartseris viibimist. Täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamise käskkirja tutvustati kaebajale läbi kambri toiduluugi
21.septembril 2022 ajavahemikul kell 10:39 kuni 10:42. Peale seda aga kuni kella 14:00-ni kaebaja kambri ust ei avatud. Kell 14:00 kuni 14:10 toimusid kaebajale kartserikaristuse kohaldamisega seotud toimingud. Kaebaja paiknes 21. septembril 2022 Viru Vangla S5 osakonnas kambris S508. Viru Vangla kodukorra lisa 1.14 kohaselt on selles osakonnas
3-22-2661 ajavahemikul kell 08:40 kuni 11:50 ja kell 13:00 kuni 16:50 ette nähtud vaba aeg oma osakonnas liikumiseks. VangS § 69 lõige 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Kaebaja suhtes oleks seega tulnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada vastava käskkirja tutvustamisega. Kuivõrd seda ei tehtud, siis kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ca 3 tundi lubatust kauem. Kohtu hinnangul ei ole see aeg aga niivõrd pikk, et sellega oleks kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt riivatud, et oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine ning kaebaja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmine.
9.Viru Vangla on 7. detsembri 2022. a vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele ja ka
12.jaanuari 2023. a vastuses kaebaja selgitustaotlusele leidnud, et toimunud juhtum on kahetsusväärne, ning vabandas kaebaja ees. Seega on vastustaja oma õigusvastast tegevust tunnistanud ning kaebaja ees vabandanud. Kohtupraktika on tunnustanud vabandamist mittevaralise kahju hüvitamise kohase viisina kahju rahas kompenseerimise asemel (Riigikohtu
20.oktoobri 2011. a määrus asjas nr 3-3-1- 43-11, p 18). Kohus peab seda praegusel juhul piisavaks ning leiab, et tegemist ei ole sellise väärikust alandava kohtlemisega, millest võiks lähtuda rahaliselt hüvitatav kahju.
10.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
11.Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
12.Kaebaja on soovinud ka riigi õigusabi korras esindaja määramist käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lõike 1 punkt 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta ka juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus on seisukohal, et praeguses asjas, kus kohus kaebuse tagastab, ei oleks riigi õigusabi määramine RÕS § 7 lõike 1 punktist 5 lähtudes eesmärgipärane. Arvestades eelnevalt välja toodud kaebuse tagastamise põhjuseid, leiab kohus, et ka enne kaebuse tagastamist kaebajale esindaja määramine ei oleks saanud aidata kaasa kaebuse menetlemisele. Samuti on kaebaja puhul tegemist isikuga, kellel on eelnev kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on vaatamata oma väidetavale haigusele suutnud varem korduvalt iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Ka praegusel juhul suutis kaebaja esitada nii vanglale kui ka kohtule kahjunõuded, millest on üldjoontes aru saada tema tahe ja eesmärk. Seetõttu ei ole riigi õigusabi määramine põhjendatud ka lähtudes RÕS § 7 lõike 1 punktist 1. Eelnevale tuginedes jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.
13.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.