Stanislav Maksimovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.8.2022 otsuse nr 4.2-1/8916-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja –Stanislav Maksimov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Agne Niido
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud halduskohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.8.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.PPA Ida prefektuur väljastas 1.3.2018 Stanislav Maksimovi nimele relvaloa RL796840 kehtivusega kuni 8.2.2023. Relvaloale kanti enese ja vara kaitse otstarbel vintraudne püstol Beretta-PX4-Storm, kaliiber 9x19, nr. PX33651.
2.Politsei- ja piirivalveamet (PPA) 22.8.2022 otsusega tuginedes relvaseaduse (RelvS) § 43 lõigetele 31, 32, samuti § 44 lõigetele 1 ja 6 tunnistati Stanislav Maksimovi nimele väljastatud relvaluba nr RL796840 kehtetuks.
3.Kaebaja esitas 20.9.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse nõudega PPA 22.8.2022 otsus nr 4.2-1/8916-1 tühistada.
4.Tartu Halduskohtu 27.9.2022 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja taotleb PPA 22.8.2022 otsuse nr 4.2-1/8916-1 tühistamist. Kaebaja leiab kaebuses, et vaidlustatud otsus on õigusvastane: otsuse punktides 1 kuni 12 ei ole märgitud ühtegi tõendit, mis tõendavad, et need väidetavad toimingud olid toimunud; ei saa tugineda asjaoludele, mis ei ole tõendatud ja on paljasõnaline, tõendamata ja meelevaldne otsus on õigusvastane. Tõene on vaid see, et ta on MTÜ Za Budushee Narvy juhatuse liige; on rikkunud liikluseeskirju ületades lubatud suurimat sõidukiirust ning teda on kinni peetud 16.08.2022 kell 07:05 kuni 17.08.2022 kella 21:35 politsei poolt Korrakaitseseaduse (KorS) § 46 lg 1 p 1 alusel: õigusvastane on see, et PPA ei ole üldse teatanud, et algatas haldusmenetluse relvaloa kehtetuks tunnistamiseks; PPA ei ole andnud võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks; see on haldusmenetluse seaduse oluline rikkumine ja juba sellel põhjusel selline otsus on õigusvastane.
6.PPA vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks kaebusele märkis vastustaja järgmist: PPA-le on avalike meediakanalite, s.h veebipostituste kaudu saanud teatavaks, et Stanislav Maksimov on käesoleval aastal korduvalt osalenud Narva linna haldusterritooriumil asuva mälestusmärgi Tank T-34 teisaldamise vastastel kogunemistel. Ta on tegev uue MTÜ Narva Tuleviku Heaks (äriregistris registreeritud nimi: Za Budushee Narvy MTÜ – registrinumber 80614650, edaspidi - MTÜ) asutajana ja võtnud endale tanki kaitsjate liidri rolli. Tema aktiivsel juhtimisel kogub MTÜ allkirju tanki teisaldamise vastu ja MTÜ tegevuse kaudu survestab kohalikku omavalitsust asuma n.ö tanki kaitsele. Samuti õhutab Stanislav Maksimov oma veebipostituste kaudu nii isiklikult kui ka MTÜ nimel astuma vastu tanki (ja laiemalt muu nõukogude sümboolika) teisaldamisele. Sellise tegevusega pingestab Maksimov olukorda tanki juurde kogunenud inimeste hulgas, innustades neid vaenulikult käituma. MTÜ juhi tegevuse tagajärjel on teda toetava kogukonna meeleolu ja käitumine muutunud järjest pingestatumaks ning ärevamaks. Isiku selline käitumine annab alust järeldada, et tema tegevus võib kaasa tuua avaliku korra raskeid rikkumisi ja ka süütegusid elu, kehalise puutumatuse ning füüsilise vabaduse vastu ning loob massiliste korratuste puhkemise reaalse ohu. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 238 lõikele 1, on massilise korratuse organiseerimine ja ettevalmistamine ning üleskutse selles osalemisele käsitletav kuriteona. Võimaliku kuriteo ärahoidmiseks peeti Stanislav Maksimov 16.8.2022 politsei poolt korrakaitseseaduse (KorS) § 46 lõike 1 punkti 1 alusel kinni. Lisaks eelkirjeldatule on Stanislav Maksimov isik, kes ei ole õiguskuulekas ja ta on varasemalt korduvalt rikkunud liikluseeskirju. Viimased kiiruseületamised toimusid: 23.6.2022, 19.10.2021, 23.7.2019, 08.12.2018, 1.9.2017. Eeltoodut arvesse võttes ning juhindudes
3-22-1982 relvaseaduse (RelvS) § 43 lõigetest 31, 32, samuti § 44 lõigetest 1 ja 6 otsustas PPA tunnistada Stanislav Maksimovi nimele väljastatud relvaluba nr RL796840 kehtetuks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Haldusasja materjalidest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri 22.8.2022 otsusega nr 4.2-1/8916-1 kaebaja nimele väljastatud relvaluba nr RL796840 tunnistati kehtetuks (otsuse resolutsiooni punkt 1), kohustati kaebajat hiljemalt järgneval tööpäeval relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavakstegemisele üle andma relva ja laskemoona politseile (otsuse resolutsiooni punkt 2) ja kohustati kolme kuu jooksul alates relva ja laskemoona üleandmisest politseile relva ja laskemoona võõrandama või alustama võõrandamist (otsuse resolutsiooni punkt 3).
8.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.RelvS § 28 lg 1 p 1 järgi võib füüsiline isik relva soetada, omada ja vallata jahipidamiseks, p 3 järgi ka turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks). RelvS § 41 lg 9 kohaselt relvaluba väljastatakse, kui ei esine seaduse §-s 36 või 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid.
10.Riigikohus on leidnud, et seadusandjal on oma otsustusvabadust kasutades võimalik piiritleda relvaseaduses asjaolud, mille esinemisel tuleb isiku relvaluba või soetamisluba kohustuslikus korras kehtetuks tunnistada (RKPsJK 26.03.2009. a otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 39; 14.12.2010. a otsus asjas nr 3-4-1-10-10, p 65; 23.05.2013. a otsus asjas nr 3-4-1-12-13, p 30). Sellised asjaolud on loetletud RelvS § 36 lg-s 1.
11.Relvaloa kehtetuks tunnistamise eesmärk on inimeste elu ja tervise kaitse, samuti riigi julgeolek ja avalik kord.
12.RelvS § § 43 lõigetest 31 kohaselt võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.
13.Seega on RelvS § 43 lg 32 kohaselt PPA-l õigus isikule väljastatud relvaluba kehtetuks tunnistada, kui loa omaja suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.
14.Vaidlust ei ole selles, et haldusasjas märgitud mälestusmärk Tank T-34 puhul on tegemist Nõukogude okupatsioonivõimu sõjamonumendiga, mis on tänapäeval (olukorras kus Venemaa on sõjaliselt tunginud Ukrainasse) aktiivse terrori sümboliks. Eesti riik otsustas antud monumendi teisaldada. Olukorras, kus kaebaja on avalike meediakanalite vaateväljas esitades avalike veebipostitustega, milles kutsub üles tegema kõik selleks, et takistada antud monumendi teisaldamist, vastandab ennast Eesti Vabariigile. PPA sellise seisukoha aluseks on vastav ohuhinnang ja selle aluseks omakorda eelhoiatusteade. Nimetatud dokumente ei saa käesolevas asjas kaebajale avaldada, kuna tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega AvTS § 35 lõike 1 punktide 51 ja 9 mõistes, s.o andmed uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika ning turvameetmete kirjelduse kohta ning esitatud teave on
3-22-1982 kuulutatud kinniseks (vt 27.10.2022 määrus). Kaebaja isiku tegevuse ohtlikkuse prognoosimisel lähtuvalt üldisest ohuprognoosist on vastustaja võtnud arvesse varasemast ajast saadud praktilist kogemust selle kohta, mis juhtub siis, kui ratsionaalseid ennetusmeetmeid ei rakendatud ja ohtu alahinnati. Eestis 2007. aastal nn aprillirahutuste ajal toimusid suurimates linnades rasked avaliku korra massilised rikkumised ja rüüstamised, mille põhjuseks oli punamonumendi teisaldamine. Ka praegu, pärast tanki monumendi teisaldamist ei ole kired vaibunud.
15.Kaebaja etteheide vastustajale tõendite puudumise kohta ei anna alust kahelda haldusakti õiguspärasuses. PPA on oma otsustuse tegemise kaalumisel lähtunud vastavast ohuhinnangust. Seisukoha kujundamisel on aluseks muuhulgas kaebaja sõnavõtud ja üleskutsed kõigile avalikult kättesaadavates veebipostitustes. Kuigi vastustaja ei ole oma otsuses sellele sõnaselgelt viidanud, on märgilise tähendusega ka asjaolu, et kaebaja on oma uue MTÜ registreerinud venekeelse nimega. Seegi näitab üheselt tema soovi rõhutada loodud MTÜ vastandumist eestikeelsele riigikorrale. Vabariigi Valitsus on vastu võtnud otsuse monumendid, mis on oma olemuselt vaenu õhutavad, avalikust ruumist teisaldada. Vastukaaluks on kaebaja loonud organisatsiooni, mis vastandab ennast valitsuse otsusele ja asunud selle liidri rolli.
16.Vaidlust pole selles, et kaebaja Stanislav Maksimovi tegevus, mida kirjeldatakse haldusaktis, on tõendatud ja vastab tegelikkusele. Kaebaja kui relvaloa omaja suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja järeldanud õigesti, et Stanislav Maksimovi relvaloa kehtetuks tunnistamine on ohtu ennetav abinõu, mis on mõõdukas ja sobiv meede Eesti Vabariigi julgeoleku, teiste isikute elu ja tervise ning ühiskonna turvalisuse kaitsel.
17.RelvS § 43 lõike lg 31 kohaselt võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Selle sätte puhul peetakse silmas laiemalt loa omaja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saab relva jätkuvalt omada ja kasutada.
18.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale liiklusrikkumiste eest määratud karistuste hulk, rikkumiste perioodilisus ja iseloom annavad kinnitust asjaolule, et kaebaja on oma sõidukit kasutades hoolimatu ja teisi isikuid mittearvestav. Eeltoodut arvestades ei saa Stanislav Maksimovit pidada õiguskuulekaks ja tema vastutustundetu ja kaaskodanikele ohtlik käitumine ei ole ajas muutunud. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et kaebajal võis juba relvaloa väljaandmise ajal olla mitmeid rikkumisi. See ei tekita kaitstavat usaldust, et hilisemate rikkumiste puhul relvaluba kehtetuks ei tunnistata. Isikule, keda ei saa seetõttu usaldada, ei saa usaldada ka relva, sest puudub kindlus selles, et vastutustundetu isik relva õiguspäraselt käsitleb. Ei ole välistatud, et isik, kes käitub mootorsõiduki kui kõrgema ohuallika roolis ennast ja teisi ohustavalt, võib käituda vastutustundetult ka kõrgema ohuallika tulirelva käitlemisel.
19.Relva näol on tegemist kõrgema ohu allikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt keskmisest vastutustundlikumat käitumist.
3-22-1982
20.Kohtud on korduvalt rõhutanud, et haldusorgan saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas isik väljendab oma suhtumist nendesse (Tallinna Ringkonnakohtu 28.4.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1675, p 9). Vaatamata sellele, et tegu ei pruugi olla ühiskonnaohtlik kriminaalõiguslikus mõttes, ei tähenda, et sama või sarnane tegu ei võiks olla tunnistuseks enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest RelvS § 43 lõike 31 tähenduses.
21.Kaebuse kohaselt seisneb vaidlustatud haldusakti õigusvastasus muuhulgas selles, et kaebaja on jäetud ära kuulamata. Haldusmenetlusseaduse (HMS) § 40 lõike 1 kohaselt on haldusorgan kohustatud enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaldama esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lõike 3 punkt 1 lubab haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda.
22.Haldusasja materjalide järgi peeti kaebaja kinni 16.8.2022. Relvaluba tunnistati kehtetuks 22.8.2022. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja peeti politsei poolt kinni massiliste korratuste organiseerimise, ettevalmistamise ning selles osalemise ärahoidmiseks, siis võib ta tulirelva omajana ohustada avalikku korda ja Eesti Vabariigi julgeolekut. Tulenevalt sellest oli vastustaja õiguspärasel seisukohal, et teiste isikute elu ja tervise kaitseks on vajalik võtta viivitamatult politseisse hoiule isiku valduses olevad tulirelvad ja seetõttu viib haldusorgan menetluse läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Kohtule ei nähtu seetõttu, et kaebaja ärakuulamata jätmine oleks talle kahjulikke tagajärgi kaasa toonud.
23.HMS § 38 lg-st 1 tuleneb, et haldusorgan teeb haldusmenetluse käigus tõendite ja andmete alusel kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt vastab seaduses sätestatud nõuetele nii vormilt kui sisult. Vastustajal on relvaloa omaja eluviisi või käitumisele hinnangu andmisel avar kaalutlusõigus. Sellise kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse tühistamiseks on alust vaid juhul kui otsuse tegemisel on lähtutud asjakohatutest kaalutlustest või on enne otsuse tegemist jäetud nõuetekohaselt välja selgitamata mingisugused otsuse langetamise seisukohast olulised asjaolud või kui kaalumise tulemusena antud hinnangud on ilmselgelt väärad. Käesoleval juhul selliseid puudusi vaidlustatud otsusel ei ole. Seadusandja on seadnud relvaloa omajale kõrgendatud nõudmised. Nõudmised on vajalikud, et ennetada ohtu inimese elule ja tervisele, riigi julgeolekule ja avalikule korrale ning et riik saaks veenduda, et relvaluba antakse isikule, kes on ühiskonna jaoks usaldusväärne. Seadusandja tahe on suunatud sellele, et relvaluba omaks isik, kes käitub õiguskuulekalt. Tulirelvade piiranguteta omandamine, hoidmine ja kandmine seab reaalsesse ohtu igaühe elu, mis on aga esmane põhiseaduslik väärtus. Sellise ohu kõrvaldamiseks mõistlike piirangute kehtestamine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik.
24.Kirjeldatu alusel on halduskohus seisukohal, et kuigi PPA otsuses märgitud resolutsioon on arusaadav ja selle kujunemist on piisavalt põhjendatud, mistõttu puudub alus PPA otsuse tühistamiseks. Kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine on sobiv ja proportsionaalne meede Eesti Vabariigi julgeoleku, avaliku korra ja teiste isikute turvalisuse kaitseks. Seda enam, et PPA Ida prefektuuri poolt 1.3.2018 Stanislav Maksimovi nimele väljastatud relvaluba
3-22-1982 RL796840 (enese ja vara kaitse otstarbel vintraudne püstol Beretta-PX4-Storm, kaliiber 9x19, nr. PX33651) kehtis kuni 8.2.2023.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.