X kaebus Viru Vangla 18.5.2022 käskkirja nr 6-3/416-1 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.8.2023. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Tartu Halduskohtu menetluses on X kaebus Viru Vangla 18.5.2022 käskkirja nr 6-3/416-1 tühistamiseks. Kaebajal esineb subjektiivsete õiguste riive ning kaebuse esitamise eest ettenähtud riigilõiv on tasutud. Nähtuvalt haldusasja materjalidest sai kaebaja Viru Vangla 8.7.2022 vaideotsuse nr 6-12/277-2 kätte 8.7.2022. Seega, 19.7.2022 kohtusse laekunud kaebust tuleb
3-22-1585 pidada tähtaegselt esitatuks (HKMS § 47 lg 2) ning kaebajal kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks (VangS § 11 lg 5).
2.Vastustaja palub kohtul arvestada Viru Vangla 18.5.2022 käskkirjas nr 6-3/416-1 toodud põhjendustega, samuti Viru Vangla 08.7.2022 vaideotsuse nr 6-12/277-2 põhjendustega. Kaebaja ei ole eitanud, et ta on korduvalt rikkunud Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.10. Distsiplinaarmenetluse käigus on vangla hinnanud, et täiendavate tõendite kogumine ei olnud vajalik ning olemasolevate tõenditega oli tõendatud kaebaja süüline distsiplinaarrikkumine. Viru Vangla videosalvestised ei salvesta heli, mistõttu salvestise vaatamise või kuulamisega ei saaks tõendada kaebaja väidet, et vanglaametnik andis talle nõusoleku kaaskinnipeetavaga suhtlemiseks. Vastustajal puudub igasugune põhjus kahelda inspektor-kontaktisiku antud ütluses, et ta pole andnud kaebajale luba kaaskinnipeetavaga suhtlemiseks. Hüpoteetiliselt, isegi juhul, kui sellise loa oleks vanglaametnik andnud, ei vabastaks see kaebajat seaduses sätestatud vastutusest järgida vangla kodukorra sätteid. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistus määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi- ning menetlusnõudeid. Käskkiri on põhjendatud ning õiguspärane. Määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne, kaebajale määrati kõige leebem võimalikest karistustest. Vastustaja tegevus nii karistuse määramisel kui menetluse läbiviimisel on olnud õiguspärane. Muuhulgas on kaebaja heitnud kaebuses vanglale ette, et talle on keeldutud pikaajalisest kokkusaamisest, kuna ta esitab vanglale vaideid ja vastuväiteid ning ilma kohtu sekkumiseta pole seda võimalik lahendada. VSKE § 45 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul. Tegelikult on vangla võimaldanud kaebajale käesoleval aastal 7 pikaajalist kokkusaamist abikaasaga, mis toimusid: 8.1.2022; 26.2.2022; 19.3.2022; 23.4.2022; 28.5.2022; 2.6.2022 ja 30.7.2022. Vangla keeldus 12.7.2022 kaebajale pikaajalisest kokkusaamisest seoses 30.6.2022 käskkirjaga nr 63/518-1 määratud distsiplinaarkaristustega helistamise eeskirjade rikkumise eest ehk vangla ei ole keeldunud kaebajale pikaajalistest kokkusaamistest vaiete ja vastuväidete esitamise pärast. Viru Vangla seisukohal, et kaebaja nõude rahuldamiseks puudub alus ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Tutvunud asja materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega leiab halduskohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub seejuures vastustaja 18.5.2022 käskkirja nr 6-3/416-1, 8.7.2022 vaideotsuse nr 6-12/277-2 ja kohtule esitatud seisukohtades tooduga ega pea vajalikuks neid üksikasjalikult käesolevas otsuses üle korrata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) 165 lg 2).
4.Kaebaja on esitanud nõude tühistada Viru Vangla 18.5.2022 käskkiri nr 6-3/416-1.
5.Kohus selgitab, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Viru Vangla kodukorra punkt
1.12.10.keelab kinnipeetaval suhelda teise osakonna kinnipeetavaga ja kaebaja on kehtiva kodukorraga tutvunud. Puudub ka vaidlus selle üle, et kaebaja rääkis korduvalt 17.4.2022 majandustööde täitmise ajal teise osakonna kinnipeetavaga ja rääkimise ajal ta teadis, et vestluskaaslane paikneb teises osakonnas.
6.Kaebaja ainsaks etteheiteks vanglale distsiplinaarmenetluse käigus, vaidemenetluses ja halduskohtumenetluses on see, et väidetavalt vestlus teise osakonna kinnipeetavaga toimus vanglaametniku loal.
2(3)
3-22-1585
7.Kohus selgitab, et isegi siis, kui jaatada vanglaametniku loa olemasolu, ei saa selline asjaolu vabastada kaebajat seaduses sätestatud vastutusest järgida muu hulgas Viru Vangla kodukorra sätteid (vangistusseaduse (VangS) § 63). Vanglaametniku nõusolek võib olla arvesse võetav asjaolu karistuse liigi ja määra valikul, kuid ei saaks mõjutada vangla otsust, kas määrata karistus või mitte.1
8.Pidades silmas, et kaebajale määrati kõige leebem võimalikest karistustest (noomitus, VangS § 63 lg 1 p 1), karistus on määratud tähtaegselt ja vangla on järginud ka muid menetluslikke norme, ei ole vaidlusalune käskkiri ka materiaalselt õigusvastane ning kohus ei tühista vaidlusalust käskkirja.
9.Kohus rõhutab, et kaebaja ei ole esitanud kohtule veenvaid tõendeid, millele tuginedes saaks kohus pidada kaebaja väidet vanglaametnikult suulise nõusoleku saamise kohta teise kinnipeetavaga suhtlemiseks usutavaks. Kaebaja poolt mainitud videokaamera salvestised ei salvestata heli, mistõttu nende abil ei saa kinnitada kaebaja väidet.
10.Lisaks märgib kohus, et vanglaametniku poolt distsiplinaarmenetluse käigus antud ütluste järgi ei ole ta kaebajale teise kinnipeetavaga suhtlemiseks töötamise ajal nõusolekut andnud (dtl 32). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et käskkiri on õiguspärane ja seetõttu ei rahulda kohus kaebust. Menetluskulud
11.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4). Seega poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
12.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks
RKHKo 3-3-1-44-12, p 17. 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.