4.Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendi vastuvõtmisest ja eemaldada see toimikust.
5.Välja mõista EN ́ilt PJ kasuks apellatsioonimenetluse kulud summas 803,52 eurot. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
1(10)
Tsiviilasi nr 2-16-3231 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.29.02.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, mida hageja hiljem muutis, paludes lõplikult mõista kostjalt hageja kasuks välja põranda ümbertegemisega seonduvalt 1609 eurot, ekspertiisikulude eest 200 eurot, kolme ukse tõstmise kulu eest 216,53 eurot ja mittevaralise kahju kompenseerimist 500 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja VJ müüjatena ja hageja ostjana kinnistu müügilepingu, millega hageja ostis Side 3, Sindi linnas asuva kinnistu. Hageja avastas, et elamu põrandakütet ei ole võimalik kasutada, kuna põrandaküttekontuurid lekivad. Hageja tellis arvamuse Termopilt OÜ-lt, kes kontrollis põrandakütte kontuuride surveproovi. Arvamusest nähtuvalt on põrandakütte kontuurid kasutamiseks kõlbmatud. Sellist puudust müügilepingus välja toodud ei olnud. Selle puuduse tõttu on eramu kütmine kas võimatu või osaliselt võimatu ning muudab oluliselt eseme maksumust. Puudus oli olemas enne kinnistu hagejale üleandmist. Pärast puuduste avastamist võttis hageja koheselt ühendust kostja ja VJ-ga, kes hakkas ise ka uurima, kuidas asja vastavusse viia lepingu tingimustega ning seadustega. Hageja nõustus kostja väitega, et sellise varjatud puuduse olemasolust ei pruukinud kostja lepingu sõlmimisel teadlik olla, kuna tema ei kasutanud lepingu objekti juba mõnda aega enne selle ostumüügilepingu sõlmimist. Põranda lammutamine ja põrandakütte kontuuride uuesti paigaldamine oleks tulnud mitu korda kallim kui uue põranda peale valamine, paigaldades eelnevalt vana põranda peale uued põrandakütte kontuurid. Hageja soov on, et põrandaküte oleks töökorras võimalikult väikeste kulutustega. Hageja võttis erinevaid hinnapakkumisi ja saatis need ka müüjatele. VJ sõlmis hagejaga kokkuleppe, mille alusel hüvitas poole summast. Kostja aga ei olnud nõus enda osa hüvitama. Vastuseks kostja vastusele märkis hageja, et ühtegi parandustööd ei tehtud enne ekspertiisi, millega tõendati, et torud on nendes oleva vee külmumise tõttu purunenud. Ehitusel tuli teha mitmeid muudatusi, sh rõduuste ja katlamaja ukse tõstmine kõrgemale, lisatöö ja väljaminekud uste ava muutmiseks, põranda katmine isolatsiooniga ja perfolintide paigaldus. Vesi sai külmuda ainult miinuskraadidega, seega pidi see olema toimunud enne maja ostmist. Mõlemat müüjat teavitati enne parandustööde teostamist ja anti võimalus pakkuda endapoolne lahendus, kuid kostja keeldus koostööst. Teise müüjaga võeti enne ühendust, sest tema tutvustas maja ning tema käest sai hageja kostja kontaktid. Majaga tutvudes ei olnud hagejal võimalik kontrollida põrandaküttesüsteemi, sest majas puudus vesi ja kanalisatsioon. VJ vastas 17.09.2015.a, et: „Ma tean, et ma ei garanteerinud ja väitnud, et süsteem on 100% töökorras ja informeerisin veest süsteemis“. Müüja oli veendunud, et torud on töökorras vaatamata sellele, et vesi oli torudes. Kui müüjad poleks kindlad olnud süsteemi korrasolekus, oleks pidanud müügikuulutusse või lepingusse panema, et seisukord on teadmata. VJ arvas, et vesipõrandaküttetorustik võis puruneda tänu sellele, et kostja oli käinud Side 3 majas ja lülitanud kogemata valgustid välja, lülitades välja ka elektriseadme, millega köeti põrandat. VJ näitas hagejale ja AN-le seadet, mis oli puruks paisunud vee külmumise tõttu. See kõik toimus 30.06.2015.a VJ kodus. Maja ülevaatustel ei maininud keegi (ei maakler ega müüja), et torud
2(10)
Tsiviilasi nr 2-16-3231 võivad katki külmunud olla, vaid selgitati üksnes, mitu kontuuri on paigaldatud, kui paksu betooni kihiga kaetud, millega köetud ja kuhu tulevad torud välja betoonist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et hageja on kandnud kahju. Ebaõige on hageja väide, et pärast varjatud puuduse avastamist võttis hageja koheselt ühendust kostjaga. Hageja võttis kostjaga ühendust 01.07.2015.a pärast seda, kui oli teise müüjaga sõlminud kokkuleppe. Võimalikest puudustest hageja enne 01.07.2015.a kostjat ei teavitanud. Samuti ei olnud kostja ühestki hinnapakkumisest teadlik enne 01.07.2015.a, sest hageja esimene kontakt kostjaga oli 01.07.2015.a. Kostjale teadaolevalt käis hageja koos oma isaga (AN) kinnistuga tutvumas kahel korral ning tellis kinnistu kohta ka kinnisvara hindamisakti. Kohapeal tutvumas käies selgitas teine müüja kostjale teadaolevalt väga põhjalikult hagejale, et tegemist on 11 aastat tühjalt seisnud majaga, kus pole kumbki müüjatest ega ka kolmandad isikud sees elanud. Selgitati, et maja seisukord ei ole teada ning erinevad süsteemid võivad mitte toimida (sh põrandaküttesüsteem). Põrandaküttesüsteemide osas selgitati, et aastateks oli vesi süsteemi sisse jäänud ning kuivõrd hagejale oli oluline põrandaküttesüsteemi toimimine, siis ei saanud jätta hageja teiselt müüjalt süsteemi toimimise kohta informatsiooni pärimata. Seda kinnitab ka hageja esitatud I korruse põrandate ülevaatuse akt, milles on kirjas: „teades asjaolu, et hoonet pole kasutatud aastaid ja vahepeal on talvel väljalülitatud olnud ka elektrikütte katel“. Hageja oli teadlik, et põrandaküttesüsteemidesse oli vesi sisse jäänud ning aastate jooksul oli perioode, mil tühjalt seisnud majas ei olnud sisse lülitatud ka elektriküte. Seega teiselt müüjalt saadud selgitustest pidi kostja mõistlikult eeldama, et põrandakütte süsteem võib osutuda mittetoimivaks. Teine müüja rõhutas, et ei saa garanteerida põrandakütte 100%-list toimivust. Seega oli hageja teadlik, et põrandaküttesüsteem oli puudusega. Kuivõrd hageja oli teadlik nimetatud asjaoludest võttis ta endale riski ning pidi ette nägema võimalikke lisakulutusi mittetoimivale põrandaküttesüsteemile. Müüja kinnitas lepingus, et lepingu esemel, ka lepingu eseme oluliseks osaks olevatel ehitistel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid eritunnuseid ega varjatud puudusi, millest müüjad ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata eseme ülevaatuse teostamisel. Ka hageja kinnitas lepingus, et ta on üle vaadanud lepingu eseme oluliseks osaks olevad ehitised ning talle müüja poolt nende kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu eseme oluliseks osaks olevate ehitiste seisukorrast. Kuivõrd teine müüja andis põhjaliku ülevaate hoone seisukorrast ja hageja oli ise põhjalikult tutvunud kinnistul oleva hoonega kahel korral enne ostmist, teadis ning pidi teadma, et põrandaküttsüsteem võib olla puudusega. Kostja ei esitlenud ühelegi kinnistu ostuhuvilisele (sh hagejale) kinnistut, vaid seda tegi teine müüja. Kostja teadis, et teine müüja oli hagejale põhjalikult Side 3 maja seisukorda tutvustanud ning hageja teadis põrandaküttesüsteemi puudulikkusest. Vastuseks hageja seisukohtadele märkis kostja, et müügikuulutuses on välja toodud, et müügis on renoveerimisjärgus maja ning on loetletud teostatud tööd, kuid ei ole kinnitusi selle kohta, et loetletud tööd on n-ö töökorras. Kuivõrd juba kuulutuse piltidest nähtub, et majal on puudusi (välisseinte tuuletõkke plaat on katki, katus on katki) ei saanud hageja eeldada, et kõik toimib. Ka mõistlik inimene, kes näeb müügikuulutuse piltidest, et tegemist on pikalt kasutamata majaga ja millel on silmnähtavaid puudusi, ei saa eeldada, et majal ei oleks puudusi. Seega saab eeldada, et mõistliku ostjana esitas hageja müüjale (VJ-le) hulganisti küsimusi, mis puudutasid majas olevaid süsteeme, sh põrandaküttesüsteemi. On tõendatud, et hageja küsis VJ-lt põrandaküttesüsteemi kohta ning VJ andis põhjaliku ülevaate põrandaküttesüsteemist. Hageja teadlikkust põrandaküttesüsteemi puudulikkuse kohta tõendab ka see, et hageja tellis ekspertiisi tuvastamaks süsteemi toimivust. Tuleb võtta arvesse võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 138 ja 140
3(10)
Tsiviilasi nr 2-16-3231 sätestatut. VJ renoveeris maja ajal, mil VJ ja kostja koos elasid. Kostja ei osalenud naisterahvana renoveerimistöödel ning kostjal puudub ülevaade ehitustehnilistest lahendustest. Seetõttu ka VJ tutvustas hagejale maja, et hageja saaks põhjaliku ülevaate majas tehtud töödest ning võimalikest puudustest. Kostja vaidles hageja täiendatud nõudele vastu. Üldjuhul avanevad välisuksed väljapoole, mistõttu põranda taseme tõusu puhul ei ole vältimatu uste kõrguse tõstmine. Hageja ei ole põhjendanud ka uste tõstmise ehituslikku vajadust. Mittevaralise kahju nõue on põhjendamata. Hageja ei teavitanud kostjat, et põrandaküttetorustik on puudusega ega andnud kostjale võimalust puudusega tutvuda ega andnud võimalust lahendada tekkinud olukorda muul mõistlikul viisil, millest tulenevalt kaotas hageja õiguse nõuda kostjalt asja parandamist. Esimese astme kohtu otsus
3.Pärnu Maakohus tegi 25.08.2016.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt leidis kohus, et lahendada tuleb järgmised küsimused: 1) kas mittetöötav põrandaküttesüsteem tuleb antud juhul lugeda varjatud puuduseks, mille eest kostja ühe müüjana vastutab; ja 2) kas ostja pidi enne müügitehingu toimumist sellest puudusest teadma. Iseenesest ei ole esimene küsimus sisulise vaidluse all. Kui hoonestatud kinnisasja müügikuulutuses on märgitud, et paigaldatud on ka vesipõrandakütte torustik üle kogu esimese korruse, siis mõistlik ostja peabki eeldama, et torustik töötab. Kuna põrandaküte on tänapäeva ilmastiku- ja elumugavustingimuste juures oluline komponent ruumide soojustatuse seisukohalt, tuleb selle mittetöötamist vastupidise eelduse olemasolul asja (kinnistu) puuduseks lugeda. Samas ei ole asjas vaidlust selles (seda kinnitasid ka tunnistajad AN ja VJ), et hageja ning tema isa on käinud kahel korral enne ostu ostetava kinnistuga tutvumas. Hageja väidab, et tal ei olnud kuidagi võimalik kontrollida põrandaküttesüsteemi, sest majas puudus vesi ja kanalisatsioon. 11.08.2016.a toimunud kohtuistungil avaldas tunnistaja, hageja isa AN, et näha oli, et maja oli tükk aega seisnud ning ta küsis VJ käest, kas põrandaküttesüsteem toimib. Samuti märkis tunnistaja, et visuaalsel vaatlusel tundus, et põrandaküttesüsteem töötab ja ka Vallo ütles, et peaks korras olemas. VJ on aga nii hiljem (17.09.2015.a e-kiri) kui ka kohtuistungil avaldanud, et ta ei ole seda selgelt väitnud, vaid üksnes eeldanud, et 7- või 17kihilised „über-super plasttorud“ valatuna monoliitbetooni vast ei ole purunenud. VJ avaldas kohtuistungil selgelt, et põrandaküttest oli juttu hageja isaga, ilmselt ka ema ja maakleri juuresolekul. Nendega sai arutatud põrandakütte asja, samuti selgitatud, et 7 aastat pole seal keegi elanud ja elamut pole kasutatud. VJ selgitas ostjale ja temaga kaasasolnud isikuile (hageja on ise märkinud, et isa oli temal kaasas n-ö asjatundjana), et ühel talvel jäi küte sisse lülitamata, külm tuli kiiresti, süsteemid külmusid ära ja ka põrandakütte katla ots oli puruks külmunud. Küsiti, kas vesi on põrandas sees, mille peale VJ ütles, et on. Samasisulisi ütlusi kinnitas ka müüki vahendanud maakler MK. Lisaks on oluline märkida, et ostja poolt sooviti kontrollida põrandakütte töökorrasust, mille peale VJ pakkus välja, et kuigi veega seda teha ei saa, on tal olemas kodus kompressor ja kui vaja, saab õhuga proovida (kuna vett majas ei olnud). Sellest kontrollist aga ostja loobus. Maakohus leidis, et sisuliselt on nimetatud tunnistaja ütlustega tõendatud, et hagejale anti võimalus põrandakütte korrasolekut kontrollida. Samuti on tõendamist leidnud asjaolu, et hagejal tekkis või vähemalt pidi tekkima põhjendatud kahtlus, et põrandaküttesüsteem võib mitte töötada. Põrandaküttesüsteemi olulisust hagejale näitavad nii tunnistaja AN ütlused kui ka asjaolu, et peagi pärast ostutehingut ehk 09.06.2015.a lasi hageja ise teostada küttekontuuride surveproovi. Asjaolu, et enne ostu-müügi tehinguni jõudmist ilmnesid kohapealsete vaatluste käigus kinnistu oluliseks osaks oleval elamul rida muid müügikuulutuses nimetamata puudusi, tuleneb juba ainuüksi müügikuulutuse ja müügilepingu
4(10)
Tsiviilasi nr 2-16-3231 erinevustest. Kui müügikuulutuses ei ole esile toodud sisuliselt ühtki puudust, siis müügilepingu punktis 1.6.7 on nimetatud, et „elamu on renoveerimisjärgus, välisvooder puudub, väline soojustus vajab ümbervahetamist, hüdrofoor ei ole töökorras, sanitaartehnika vajab välja vahetamist, katus ühest kohast defektiga, lepingu eseme oluliseks osaks olev kõrvalhoone vajab lammutamist“. Nagu selgus istungil tunnistajate MK ja VJ ütlustest, koostati nii müügikuulutus kui müügilepingu p 1.6.7 maakleri poolt VJ etteantu alusel. Asjaolu, et müügilepingus ei ole põrandaküttesüsteemi kohta midagi märgitud (ka mitte seda, et selle seisukord on teadmata), ei tähenda, et hageja ei pidanuks mõistma selle mittekorrasolekut, mille kontrollimiseks oli tema või tema isa poolt soovi avaldatud, lahendust pakutud, kuid korrasolek siiski kontrollimata jäetud. Kohus leidis, et sellistel asjaoludel pidi hageja ise möönma, et põrandaküttetorustik võib mitte toimida ja see tuleb maja elamiskõlblikuks tegemise käigus (vastavad tööd algasid vaidlustamata asjaoludel peatselt pärast ostu) välja vahetada. Kohus märkis täiendavalt, et ostja küll ei pidanud vaatamata selge huvi ülesnäitamisele ise põrandaküttesüsteemi toimivust tehniliste abivahenditega kontrollima, kuid käesoleval juhul pakkus seda võimalust ostja soovil müüja VJ, samas pakkumist vastu ei võetud. Olukorras, kus müügieseme tutvustamise käigus oli selgitatud elamu pikaaegset mittekasutamist, varasemat (7 aastat tagasi) torude ja põrandaküttekatla otsa purukskülmumist, asus kohus seisukohale, et hagejale on seetõttu vähemalt tema enda raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4 mõttes) tekkinud kahju uue põrandakütte paigaldamisega seotud kulude näol ning müüjale ei saa sel alusel vastutust panna. Asjaolud, mis puudutavad kostja informeerimist avastatud põrandaküttesüsteemi mittetöötamisest, võimalikest antud tähtaegadest/võimalustest puudust kõrvaldada jne, ei oma sellisel juhul enam asjas tähendust ja kohus neil ei peatu. Mittevaralise kahju nõudel ei ole alust samadel põhjendustel, millega kohus hagi rahuldamata jätab – kahju on tekkinud hageja enda poolt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmisel. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus ei tunnustanud hageja nõuet hüvitada järgmised põrandakütte diagnostika ja parandamise kulud: põrandaküttetorustiku väljavahetamise kulud 1609 eurot (Kipsivalu OÜ arve summas 2034 eurot, AZ FIE arve summas 650 eurot, millest on maha arvatud VJ kui ühe müüja poolt põrandaküttesüsteemi parandamiseks tasutud 1075 eurot), põrandaküttetorustiku väljavahetamisest tingitud uste tõstmiseks kantud kulutused 216,53 eurot ja põrandaküttetorustikule ekspertiisiakti tellimine Termopilt OÜ-lt 200 euro. Hageja palus rahuldada hageja nõuded põrandaküttetorustiku diagnostika ja parandamisega kantud kulude hüvitamiseks summas 2025,53 eurot või kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid, mistõttu jõudnud ebaõige kohtulahendini. Kostja müüs hagejale elamu, mille müügikuulutuses oli selgesõnaliselt välja toodud järgmised elamu tunnused ja omadused: ”renoveerimisjärgus majas on teostatud järgmised tööd: põrandad on soojustatud, paigaldatud vesipõrandakütte torustik üle kogu I korruse”. Müügilepingu punktis 1.6.7 on kostja kinnitanud, et lepingu esemel, ka lepingu eseme oluliseks osaks olevatel ehitistel, ei ole mingeid müüjale teadaolevaid eritunnuseid ega varjatud puudusi, millest müüjad ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata eseme ülevaatuse teostamisel. Tunnistaja AN on lepingueelseid läbirääkimisi kohtus kirjeldanud järgmiselt: „Küsisin V käest, kas põrandaküttesüsteem toimib, ütles, et toimib, elas seal sees 3 aastat, ütles, et küttis elektriga”. Tunnistaja MK (maakler) on lepingueelseid läbirääkimisi kohtus kirjeldanud järgmiselt: “Mina ei tutvustanud, vaid käisin V-ga kaasas, ta rääkis kõikidest asjadest. Nad uurisid põrandakütet. V väitis, et kui ta seal elas, siis põrandaküte toimis, ta rääkis ostja isale seda, ma kuulsin, kui ta rääkis”. Tunnistaja VJ
5(10)
Tsiviilasi nr 2-16-3231 (teine müüja, kostja eksabikaasa, kõnealune kinnistu oli poolte ühisomandis) on lepingueelseid läbirääkimisi kohtus kirjeldanud järgmiselt: „Põrandakütte kohta sai öeldud, et kui maja ostsime, mis soojustused olid, kes paigaldas ja siis ta ka töötas..... Küsiti, kas vesi on põrandas sees, ütlesin, et on, ütlesin, et mis selle plastiktoruga seal betooni sees ikka juhtuda saab. Küsiti kas proovida saab, ütlesin, et vett pole.” Põrandakütte kohta midagi ei pannud lepingusse, sest arvasin, et see on korras, pakkusin küll, et proovime õhuga survestada”. Tunnistaja VJ on küll kohtuistungil viidanud kompressori kasutamise võimalusele põrandaküttesüsteemi korrasoleku testimiseks, kuid sellised ütlused ei ole hageja hinnangul usaldusväärsed ning ei vasta tegelikkusele. Tunnistaja VJ-l kinnistu ühisomanikuna oli võimalus kompressoriga põrandaküttesüsteemi kontrollida enne kinnistu müüki panekut ning seeläbi vältida ebaõigete tunnuste ja omaduste omistamist elamule müügikuulutuses ning vastav puudus müügilepingus välja tuua. Maakohus on õigesti tuvastanud, et mittetöötav põrandaküttesüsteem on varjatud puudus. Teisisõnu on maakohus õigesti tuvastanud, et müüdud kinnistul oli puudus, mille tõttu see ei vastanud lepingutingimustele. Analoogses kohtuasjas on Riigikohus leidnud (3-2-1-11504), et ostes korteri, tuleb lugeda endastmõistetavaks, et korterit peab olema võimalik ka kütta ja et kütmisel on ruumide soojapidavuse korral tagatud nendes elamiseks vajalik normaalne temperatuur ning teistsugune kokkulepe tulnuks selgelt lepingus ette näha ning puudustega küttekolded tuleb seega lugeda lepingutingimustele mittevastavateks VÕS § 217 lg 2 p 1 tähenduses. Kui küttekollete korrasolek jätta kokkulepitud omaduseks lugemata, tuleks kohaldada VÕS § 217 lg 2 p 2, kuna müüja oli teadlik asja kasutamise eesmärgist, mis pealegi ei erinenud asja tavakasutusest. Vaatamata asjaolule, et maakohus on tuvastanud kostjapoolse müügilepingu rikkumise, jääb arusaamatuks maakohtu edasine seisukoht, et kostja ei vastuta müügilepingu rikkumise eest, kuna kahju on tekkinud hageja enda raske hooletuse tõttu. Kohus on ekslikult leidnud, et asjaolu, et müügilepingus ei ole põrandaküttesüsteemi kohta midagi märgitud, ei tähenda, et hageja ei pidanuks mõistma selle mittekorrasolekut. Põhjendamatu on maakohtu otsusest järelduv etteheide hagejale, et ta ei katsetanud põrandaküttesüsteemi kompressoriga. Maakohtu selline hinnang ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ega Riigikohtu praktikaga (3-2-1-100-15). Riigikohus on ka leidnud, et vastutusest varjatud puuduste eest vabaneb müüja VÕS § 220 lg-le 3 tuginedes üksnes juhul, kui ostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai puudustest teada või pidi teada saama (RKTKo 32-1-50-06, p 19). Maakohus tuvastas, et hageja teavitas koheselt kostjat ja ühisomanikku VJ puudustest ning 30.06.2015.a sõlmis hageja VJ-ga kokkuleppe, mille kohaselt VJ hüvitas hagejale poole põrandaküttesüsteemi parandamise esialgsetest kuludest. Kostja keeldus parandamiskulude hüvitamisest. Tunnistaja AN ütluste ja toimikus oleva kirjavahetusega on tõendatud kostja kohene puudustest teavitamine. Seega on maakohus tuvastanud kostjapoolse müügilepingu rikkumise, kuid jätnud hageja parandamiskulude hüvitamise nõude ja/või kahju hüvitamise nõude alusetult rahuldamata. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi hageja tugineb apellatsioonkaebuses suuresti väidetele, mille osas on maakohus seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastuseks siiski järgmist.
6(10)
Tsiviilasi nr 2-16-3231
7.Selle hindamisel, kas hageja poolt ette heidetud puudus kujutas endast müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavust ja kas hageja ostjana lepingutingimustele mittevastavusest teadma pidi, ei saa hinnata üksnes kinnisasja müügikuulutuse pinnalt. Maakohus võttis vastavate asjaolude hindamisel õigesti arvesse ka seda informatsiooni, mida müüja avaldas ostjale müügiprotsessi käigus ja seda, mida hageja enne müügilepingu sõlmimist nägi või koges ja mida ta oleks pidanud nägema või kogema. Seejuures võttis maakohus väidete hindamisel ja järelduste tegemisel õigesti arvesse tunnistajate ütlusi ja asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid.
8.Kuigi hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette tõendite hindamist ja selle pinnalt järelduste tegemist, ei saa ringkonnakohus hageja etteheidetega nõustuda. Hageja viitas apellatsioonkaebuses üksnes nendele tunnistajate ütluste osadele, mis on hageja jaoks kasulikud. Samas ei saa tunnistaja ütluste hindamisel mööda minna ka muudest ütlustest, mida tunnistajad on andnud. Nii tuleb selle hindamisel, kas hageja pidi teadma, et maja esimese korruse põranda sees olnud torustik võib olla mitte töökorras, arvestada muuhulgas ka maja müüki vahendanud maakleri ütlustega, kes kinnitas, et maja müüja väitis maja tutvustamisel, et kuna ta pole 7 aastat majas elanud, siis ta ei garanteeri põrandakütte torustiku korrasolekut (t II kd lk 97). Seda tunnistaja ütlust ei saa kõrvale jätta ja selle tunnistaja ütlustest ei saa võtta üksnes neid ütlusi, mis hagejale sobivad.
9.Lisaks hageja isa poolt antud ütlustele tuleb arvestada ka maja müüjana tutvustanud VJ ütlustega, millest nähtub, et VJ avaldas, et majas ei ole 7 aastat keegi elanud, et katel külmus puruks ja seetõttu ei ole võimalik põrandakütte töötamist kontrollida (t II kd lk 98).
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei lähe hageja isa ja müüki vahendanud maakleri ja maja müüjana tutvustanud VJ ütlused otsesesse vastuollu. Hageja isa tõi välja selle, mis talle meelde jäi või selle, kuidas tema asju mäletab. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust jätta müüki vahendanud maakleri ja VJ ütlusi kõrvale. Esiteks ei ole hageja isa käesoleva tsiviilasja lahendamisest vähem huvitatud kui maja müüki vahendanud maakler või VJ, pigem vastupidi, sest VJ sõlmis maja puudustest tulenevalt kokkuleppe ning maksis hagejale kokkulepitud rahasumma, mille tõttu käesoleva tsiviilasja lahendus VJ otseselt ei mõjuta. Teiseks, maja müüki vahendanud maakleri ja VJ ütlusi kinnitavad ka tsiviilasjas esitatud dokumentaalsed tõendid, mille esitas kohtule hageja.
11.Maakohus leidis õigesti, et seda järeldust, et maja müümisel selgitati hagejale, et maja ei ole aastaid kasutatud ja põrandakütte torustiku töökorras olekut ei garanteerita ning et süsteemis on toimunud külmumine, kinnitab ka see asjaolu, et hageja lasi teha vahetult peale maja ostmist torustiku surveproovi. Vaidlusaluse kinnisasja müügileping sõlmiti 13.05.2015.a (t I kd lk 7 jj) ning surveproov teostati 09.06.2015.a, st vähem kui kuu aega peale müügilepingu sõlmimist. Teiseks, hageja poolt esitatud tõendist (maja 1. korruse põrandate ülevaatuse akt t I kd lk 25 jj) nähtub, et hageja tellis 08.07.2015.a maja põrandate ülevaatuse ehitusspetsialistilt ja selle kohta koostati akt, milles on öeldud, et „/.../Teades asjaolu, et hoonet pole kasutatud aastaid ja vahepeal on talvel väljalülitatud olnud ka elektrikütte katel, võib veelekete põhjuseks pidada külmakahjustusi eelnevatel talvedel ja sellest tulenevalt purunenud küttetorustikku. Kinnituseks eelnenule on nähtavad praod betoonis küttetorude peal. Hinnanguliselt on need tekkinud külmunud vee poolt põhjustatud survest/.../“. Viidatud kostja poolt esitatud tõend kinnitab ka seda, et vähem kui kaks kuud peale müügilepingu sõlmimist oli hagejal teave selle kohta, et maja ei ole aastaid kasutatud ja küte oli talvel välja lülitatud. Seega kinnitavad VJ ja maakleri ütlusi ka dokumentaalsed tõendid. Viidatud dokumentaalsest tõendist nähtub veel see,
7(10)
Tsiviilasi nr 2-16-3231 et betoonpõrandas olid veetorude peal praod, mida hageja poolt palgatud ehitusspetsialist tähistas kui „nähtavaid pragusid“. See viitab samuti sellele, et hageja, kes enne kinnisasja müügilepingu sõlmimist tutvus kinnisasja oluliseks osaks oleva maja ehitusliku seisundiga ka kasutades oma isa, kellel on ehitusalane kogemus, abi, oleks pidanud märkama nähtavaid pragusid betoonpõrandas, mis hageja poolt palgatud ehitusspetsialisti hinnangul kinnitasid seda, et põrandakütte torud on katki.
12.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus jõudis asjas esitatud faktiväiteid ja tõendeid hinnates õigesti järeldusele, et hageja vähemasti pidi müügilepingu sõlmimisel teadma sellest, et on arvestatav tõenäosus, et maja esimese korruse põrandakütte torustik ei tarvitse olla töökorras.
13.See, et kostja kinnitas kinnisasja müügilepingus, et talle ei ole teada varjatud puudusi, ei anna alust hagi rahuldamiseks. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks vaidlusalusest puudusest teadnud. Sellele vastupidiselt tuvastas aga maakohus õigesti, et sellest, et põrandakütte torustik ei tarvitse olla töökorras, pidi teadma hageja.
14.Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt maakohtu otsuse suhtes esitatud etteheitega, mille kohaselt oleks kostja pidanud enne maja müümist põrandakütte torustiku töökorras olekut kontrollima. Kasutatud majaga hoonestatud kinnisasja võib müüa ka selliselt, et müüja ei anna kinnitust mingite süsteemide korrasoleku kohta, vaid annab selgitusi selle kohta, millal on süsteemi kasutatud ja mis tegurid on vahepealsel ajal süsteemi mõjutanud. Kui müüja ei anna kinnitust põrandakütte torustiku korrasoleku kohta, vaid seletab, et maja ei ole vähemalt seitse aastat kasutatud, ning et maja on olnud aastaid talviti kütmata ja küttesüsteemis toimus külmumine, mistõttu põrandakütte süsteem ei tööta ja mistõttu põrandakütte süsteemi töökorras olekut ei ole võimalik kontrollida, peab ostjaga sarnane mõistlik isik arvestama sellega, et põrandakütte torustikul võivad olla sellised puudused, mis võivad tekkida talvel kütmata torustikus oleva vee külmumise tagajärjel ehk torustik võib olla katki külmunud. Kindlasti ei saa kasutatud maja puhul eeldada, et kõik süsteemid on töökorras. Kõikide süsteemide töökorras olekust ei saa lähtuda ka siis, kui põrandakütte süsteemile on viidatud kinnisasja müügikuulutuses, kuid kui süsteemi kohta antakse hiljem selgitusi, mis kinnisasja müügikuulutuses olevat infot muudab. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna.
15.Hageja lisas apellatsioonkaebusele tõendi. Apellatsioonkaebusest ei nähtu aluseid, mis võimaldaksid tõendit apellatsioonimenetluses juurde võtta. Ringkonnakohus kontrollib apellatsioonimenetluses maakohtu otsuse seaduslikkust maakohtus esitatud tõendite alusel. Uusi tõendeid saab ringkonnakohus juurde võtta üksnes seaduses sätestatud alustel. Kui selliseid aluseid ei esine, tuleb tõendi juurde võtmisest keelduda. Käesoleval juhul on see nii. Kuna hageja esitas tõendi ringkonnakohtule elektrooniliselt, siis ringkonnakohus tõendit hagejale ei tagasta vaid eemaldab selle toimikust.
16.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
8(10)
Tsiviilasi nr 2-16-3231
17.Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub hüvitada kostja menetluskulud summas 1420,67 eurot. Vastustaja menetluskulud tekkisid sellest, et vastustaja esindaja tegi vastustaja heaks apellatsioonimenetluses tööd 14 tunni vältel. Esiteks töö apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega 12,7 tunni vältel ning seejärel ringkonnakohtu kirjaga tutvumine, milles määrati menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamise tähtaeg, kirja arhiveerimisele kulunud aeg, suhtlus kliendiga ja menetluskulude nimekirja koostamise aeg 1,3 tunni vältel.
18.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja apellatsioonimenetluse kuludest ei saa põhjendatuks pidada esindaja ajakulu, mis ületab kaheksat töötundi. Kuigi vastustajal oli apellatsioonimenetluses uus esindaja, kes pidi ennast apellatsioonkaebusele vastamiseks kogu tsiviilasjaga kurssi viima, ei saa käesoleva tsiviilasja mahtu arvestades kogu tsiviilasja materjalidega tutvumisele, materjalide analüüsimisele ja vastuse koostamisele ning kohtu poolt saadetud kirjaga tutvumisele, milles määrati menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamiseks tähtaeg, kuluda üle 8 tunni. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud ajakulu ei saa põhjendatuks pidada. Advokaadi poolt tasulise teenuse osutamise hulka, nii nagu ka iga muu tasulise teenuse osutamise hulka kuulub ka sellise arve koostamine, millest on võimalik välja lugeda arve põhjendatus, kohasus ja see, mida arves nõutud summade eest tehti.
19.Kostja palus õigusabi teenuse eest tasu välja mõista koos käibemaksuga, viidates sellele, et kindlustustegevust ei maksustata käibemaksuga. Kuigi hageja vaidles menetluskulude käibemaksuga väljamõistmisele vastu, leiab ringkonnakohus, et kostja on veenvalt põhistanud, et käibemaksu väljamõistmine on põhjendatud. Esiteks muutis kostja usutavaks selle, et kindlustustegevuselt käibemaksu ei arvestata, teiseks on kulude kandja kostja füüsilise isikuna ning kindlustus kandis kulud kostja eest. Kolmandaks ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et käibemaks hagejalt väljamõistmisele siiski ei kuulu.
20.Hageja esitas kostja apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmisele vastuväite, mille kohaselt ei saavat hagejalt kostja menetluskulusid välja mõista, sest kostjal ei olevat menetluskulusid ega menetluskulude kandmise kohustust tekkinud, sest kulud kandis kostja eest kindlustus. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Kostja esindaja poolt 14.11.2016.a esitatud menetlusdokumendi p-s 2.5. märkis kostja esindaja, et kostja esindamisest tingitud menetluskulud tekkisid kostjal ja kindlustus üksnes tasus kulud kostja eest. Seega on tegemist kostja kuludega, mille tasus kolmas isik kostja eest. Käesoleval juhul esindas advokaat kostjat. Reeglina on õigusteenus tasuline. See asjaolu, et toimikust nähtub, et kostja õigusabikulud olid kindlustatud, viitab ka sellele, et need kulud, mis kostjal õigusabi osutaja ees tekkisid, kohustus kindlustuslepingust tulenevalt tasuma kindlustus. Hageja ei ole kohtu ette toonud ning tsiviilasja materjalide pinnalt ei saa järeldada, et kostjal õigusteenuse eest tasumise kohustust advokaadi ees ei tekkinud. See, et kindlustus palus kostja kulude arve saata talle ja arves märgiti maksjaks kindlustus, viitab maksmise tehnilisele korraldusele, mitte ei tõenda seda, et kostjal mitte mingitel tingimustel temale osutatud õigusteenuse eest tasumise kohustust ei tekkinud.
21.Eespool toodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja apellatsioonimenetluse kulud kaheksa töötunni eest. Arvest nähtuvalt oli kostja esindaja töötunni hind 93 eurot ilma käibemaksuta, mille osas kohaldati 10%-list soodustust. Vastavale tunni hinnale tuleb lisada käibemaks, seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja esindaja tasu tunnitasu määraga 100,44 eurot tunni eest kokku kaheksa tunni osas, st kokku summas 803,52 eurot.
9(10)
Tsiviilasi nr 2-16-3231
22.Kostja palus kostja apellatsioonimenetluse kulu hagejalt välja mõista kostja kasuks, kuid kanda rahasumma üle kindlustusseltsi arveldusarvele. Kuigi kostja ei ole esitanud selgesõnalist taotlust, viitab kostja esindaja sõnastus sellele, et võib-olla peeti silmas soovi, et kohus määraks kindlaks menetluskulude väljamõistmise lahendi täitmise korra. Ringkonnakohus leiab, et vastava täitmise korra kindlaksmääramise taotlus ei ole piisavalt põhjendatud. Seetõttu piirdub ringkonnakohus sellega, et menetluskulud mõistetakse hagejalt välja kostja kasuks. Kuna kostja vastavasisulise taotluse esitas, märgib ringkonnakohus, et hagejalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 30.05.2017 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3231 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 1825 euro 53 sendi saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata tühistatud osas asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Jätta läbi vaatamata EN haginõue 200 euro saamiseks ekspertiisiakti koostamise kulude hüvitamiseks.
3.Pärnu Maakohtu 25. augusti 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3231 on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks.
4.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada LV-le EN eest kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.