Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tsiviilasi nr 2-16-3231 maksumust. Pärast puuduste avastamist võttis hageja koheselt ühendust kostja ja V. J.iga, kes hakkas ise ka uurima, kuidas asja vastavusse viia lepingu tingimustega ning seadustega. Hageja nõustub kostja väitega, et sellise varjatud puuduse olemasolust ei pruukinud kostja lepingu sõlmimisel teadlik olla, kuna tema ei kasutanud lepingu objekti juba mõnda aega enne selle ostu-müügilepingu sõlmimist. Vaatamata sellele tekivad varjatud puuduste ilmnemisel mõlemal müüjal võlaõigusseadusest tulenevad kohustused hageja ees. Selgus, et põranda lammutamine ja põrandakütte kontuuride paigaldamine sinna, kus nad ennem asusid, ei olnud mõistlik, kuna sellise remondi läbiviimine oleks tulnud kordi kallim kui uue põranda peale valamine, paigaldades eelnevalt vana põranda peale uued põrandakütte kontuurid. Hageja eesmärgiks oli ja on, et põrandaküte töötaks ja selle saavutamine oleks võimalik võimalikult väikeste kulutustega. Hageja võttis erinevaid hinnapakkumisi (I kd tl 28, 184 ja 185), millised saatis ka kostjale ja V. J.ile. V. J. sõlmis hagejaga kokkuleppe, mille alusel hüvitas hagejale pool summast (kokkulepe I kd tl 29), kuna temale kuulus kinnistust 1⁄2 osa. Kostja aga ei olnud nõus ülejäänut hüvitama (kostja esindaja vastus I kd tl 30-31). Hageja palus esialgselt kostjalt välja mõista 1075 eurot (kohtueelne nõudeavaldus I kd tl 191-195), hiljem on hageja oma nõuet muutnud/suurendanud ning palub kostjalt välja mõista täiendavalt põrandaküttesüsteemi ekspertiisikulude hüvitamist summas 200 eurot, kolme ukse tõstmise eest kokku 216.53 eurot ning mittevaralise kahju kompenseerimist 500 euro ulatuses (täpsemalt vt allpool). Kostja seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja märgib oma vastuses (I kd tl 60-64) ja teistes menetlusdokumentides (I kd tl 161-163, II kd tl 84-87), et hageja ei ole tõendanud, et ta on kandnud kahju oma nõuetes nimetatud suuruses. Hageja esitatud arved ja tõendid ei tõend tema kahju suurust. Hageja võttis kostjaga ühendust 01.07.2015 Facebooki (I kd tl 73) kaudu pärast seda, kui oli V. J.iga sõlminud kokkuleppe. Mingit teavitust võimalikest puudustest hageja poolt enne 01.07.2015 kostjale ei olnud. Samuti ei olnud kostja ühestki hinnapakkumisest teadlik enne 1. juulit 2015, sest hageja esimene kontakt kostjaga oli just sel päeval. Kostjale teadaolevalt käis hageja koos oma isaga (A. N.) kinnistuga tutvumas kahel korral ning tellis kinnistu kohta ka kinnisvara hindamisakti (hageja on hindamisakti esitanud, I kd tl 92-119). Kohapeal tutvumas käies selgitas V. J. kostjale teadaolevalt väga põhjalikult hagejale, et tegemist on 11 aastat tühjalt seisnud majaga, kus pole kumbki müüjatest ega ka kolmandad isikud sees elanud. Selgitati, et maja seisukord ei ole teada ning erinevad süsteemid võivat mitte toimida (sh põrandaküttesüsteem). Põrandaküttesüsteemide osas oli hagejale selgitatud, et aastateks oli vesi süsteemi sisse jäänud ning kuivõrd hagejale oli oluline põrandaküttesüsteemi toimivus, ei saanud jätta hageja V. J.ilt süsteemi toimivuse kohta informatsiooni pärimata. Antud fakti kinnitab ka hageja esitatud tõend pealkirjaga „I korruse põrandate ülevaatuse akt“ (I kd tl 25-27), mille leheküljel nr 2 on kirjas: „teades asjaolu, et hoonet pole kasutatud aastaid ja vahepeal on talvel väljalülitatud olnud ka elektrikütte katel.“ Lisaks on V. J. kinnitanud 17.09.2015 e-kirjas (I kd tl 65-71), et „ma tean, et ma ei garanteerinud ja väitnud, et süsteem 100% töökorras ja informeerisin veest süsteemis.“ Seega on kostja hinnangul tõendatud, et hageja oli teadlik põrandaküttesüsteemi puudusest. Kuivõrd hageja oli teadlik nimetatud asjaoludest, võttis ta endale riski ning pidi ette nägema võimalikke lisakulutusi mittetoimivale põrandaküttesüsteemile. Lisaks on müüja kinnitanud 13.05.2015 sõlmitud lepingu punktis 1.6.7, et lepingu esemel, ka lepingu eseme oluliseks osaks olevatel ehitistel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid eritunnuseid ega varjatud puudusi, millest müüjad ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata eseme ülevaatuse teostamisel. Ka hageja on lepingu punktis 1.7.3 kinnitanud, et ta on üle vaadanud lepingu eseme oluliseks osaks olevad ehitised ning talle müüja poolt 2(7)

Tsiviilasi nr 2-16-3231 nende kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu eseme oluliseks osaks olevate ehitiste seisukorrast. Kuivõrd V. J. oli andnud põhjaliku ülevaate hoone seisukorrast ja hageja oli ise põhjalikult tutvunud kinnistul oleva hoonega kahel korral enne ostmist, teadis ning pidi hageja teadma, et põrandaküttesüsteem võib olla puudusega. Seega ei vastuta kostja põrandaküttesüsteemi puuduse eest, sest hageja oli ostes teadlik puudusest ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Xxxx x, Xxxxx linn kinnistu pani müüki kostja ja V. J. esitles koos maakleriga ostuhuvilistele kinnistut. V. J. on kinnitanud 17.09.2015 e-kirjas, et V. J. käis ostuhuvilistele kinnistut tutvustamas. Seega kostja ei tekitanud hagejale kahju, sest kostja ei esitlenud ühelegi kinnistu ostuhuvilise (sh hagejale) kinnistut. Samuti on äärmiselt ebaõiglane ning vastuvõetamatu, et kostja vastutab kahju tekkimise eest, võttes arvesse, et kostja ei esitlenud hagejale kinnistut. Kostja ei saanud ka hagejale kahju põhjustada, sest kostja teadis, et V. J. oli hagejale põhjalikult Xxxx x maja seisukorda tutvustanud ning hageja teadis põrandaküttesüsteemi puudulikkusest. Hageja on esitanud tõendid, kui suure summa ja mille eest ta on seoses põrandaküttesüsteemiga tasunud (I kd tl 87-91, fotod töödest II kd 27-38). Esialgsed hinnapakkumised põrandaküttetorustiku kohta olid 500 eurot odavamad ja selle järgi kahjunõue ka esitati. Hageja arvestas 2150 eurot, aga tegelik kulu oli 2684 eurot. Lisaks märgib hageja, et ehitusel tuli teha mitmeid muudatusi, sh - rõduuste ja katlamaja ukse tõstmine kõrgemale; - lisatöö ja väljaminekud uste ava muutmiseks millega keegi ei arvestanud; - põranda katmine isolatsiooniga, perfolintide paigaldus ja 3 ukse tõstmine kokku viis pikka päeva oma aega mida keegi kinni ei maksa. Arvestus ja aja/materjalide kulu arvestuse summas 216.53 EUR on esitatud II kd tl 24, lisaks tööde tegemist tõendavad fotod II kd tl 4045. Hindamisaktis ja müügikuulutuses (I kd tl 186-188) on toodud välja vesipõrandakütte torustik terve esimese korruse ulatuses. Ostja eeldab, et kui on kuulutuses välja toodud paigaldatud vesipõrandakütte torustik, siis see on töökorras. Müügikuulutuses puudus igasugune informatsioon puuduste kohta, mis alles notari juures ette loeti, nt lepingu eseme oluliseks osaks olev elamu on renoveerimisjärgus, välisvooder puudub, väline soojustus vajab ümbervahetamist, hüdrofoor ei ole töökorras, sanitaartehnika vajab välja vahetamist, katus ühest kohast defektiga, lepingu eseme oluliseks osaks olev kõrvalhoone vajab lammutamist (leping p 1.6.7). Müügikuulutuses kirjeldatud maja muutus notari juures oluliselt. Hageja märgib, et teavitas mõlemaid müüjad mõistliku aja jooksul varjatud puudusest. Kostjale anti võimalus pakkuda enda poolne lahendus probleemile, mille peale ta vastas, et pole nõus hüvitist maksma. Ühtegi parandustööd ei teostatud enne ekspertiisi, millega tõestati, et torud on torudes oleva vee külmumise tõttu purunenud. Selline külmumine saab toimuda ainult ühtlase ja suure miinuskraadi juures. Järelikult ei saa hageja torude lõhkemises süüdi olla, sest maja osteti 13.05.2015. Majaga tutvudes ei olnud hagejal kuidagi võimalik kontrollida põrandaküttesüsteemi, sest majas puudus vesi ja kanalisatsioon. Enne maja müümist oleks pidanud endised omanikud veenduma süsteemi korrasolekus enne kui seda müügikuulutusse lisati kui töötava süsteemina. Hageja palub kostjalt välja mõista ka mittevaralise kahjuna 500 eurot, kuna lisandus ajakulu ja kostja ähvardas e-kirjades hagi esitamisega, mis oli ebameeldiv. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et müügikuulutuses ei ole toodud välja ei puudusi ega ka töökorras olevaid süsteeme. Müügikuulutuses on selgelt välja toodud „müüa 3(7)

Tsiviilasi nr 2-16-3231 renoveerimisjärgus maja“ ja loetletud on tööd, mis majal oli tehtud. Kuulutuses ei ole toodud välja kinnitusi selle kohta, et loetletud teostatud tööd on n-ö töökorras. Kuivõrd juba kuulutuse piltidest nähtub, et majal on puudusi (välisseinte tuuletõkke plaat on katki, katus on katki) ei saanud hageja eeldada, et kõik toimib. Ka mõistlik inimene, kes näeb müügikuulutuse piltidest, et tegemist on pikalt kasutamata majaga ja millel on silmnähtavaid puudusi, ei saa eeldada, et majal ei oleks puudusi. Seega saab eeldada, et mõistliku ostjana esitas hageja müüjale (V. J.ile) hulganisti küsimusi, mis puudutasid majas olevaid süsteeme, sh põrandaküttesüsteemi. See, et hageja tutvus majaga põhjalikult ning päris V. J.ilt põrandaküttesüsteemi kohta tõendab hageja 01.07.2015 kostjale edastatud e-kiri (I kd tl 164), milles hageja toob välja, et „maja ostu juures oli vesipõrandakütte torustiku olemasolu meie jaoks väga oluline“. Seega on tõendatud, et hageja küsis V. J.ilt põrandaküttesüsteemi kohta ning V. J. andis põhjaliku ülevaate põrandaküttesüsteemist. Hageja teadlikkust põrandaküttesüsteemi puudulikkuse kohta tõendab ka hagi lisa nr 2 (põrandakütte kontuuride surveproovi protokoll), mille leheküljel nr 3 on välja toodud, et „surveproov viidi läbi eesmärgiga teha kindlaks põrandasse betoneeritud küttekontuuride vastavus kütteseadmetele esitatavatele nõuetele.“ Juhul, kui hageja ei oleks olnud teadlik põrandaküttesüsteemi võimalikust puudusest, ei oleks hageja tellinud ekspertiisi, tuvastamaks süsteemi toimivust. Seega on igati tõendatud, et hageja teadis või pidi teadma, et põrandaküttesüsteem võis olla ostmise hetkel puudusega ja millest müüja oli hagejat teavitanud. 16.05.2016 ja 11.08.2016 toimunud kohtuistungil (protokollid I kd tl 178-181 ja II kd tl 9599) jäid pooled enda seisukohtade juurde. 11.08.2016 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära ka tunnistajad A. N., V. J.i ja elamu müügiga tegelenud maakleri M.K.. Hageja on esitanud ka rea e-kirjavahetusi poolte või hageja isa ja kostja vahel (I kd tl 149, II kd tl 7-12, 22-23, 59-62), hageja ja V. J.i vahel (II kd tl 18-19, 73-74) ning hageja ja maakleri vahel (II kd tl 14-17, 69-72), kostja aga e-kirjavahetuse tema ja V. J.i (I kd tl 65-72) ning tema ja hageja vahel (I kd tl 73, 164). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Asjas puudub vaidlus selles, et 13.05.2015 sõlmisid hageja, kostja ja V. J. kinnistu müügilepingu, millega hageja ostis Xxxx x, Xxxxx linnas asuva kinnistu. Vaidluse objektiks on käesoleval juhul põrandaküttesüsteem, mis ei olnud ostu-müügi lepingu sõlmimise ajal töökorras (mida kostja ka ei vaidlusta) ning mida hageja peab varjatud puuduseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 4 sätestab, et müüja ei vastuta asja 4(7)

Tsiviilasi nr 2-16-3231 lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Vastavalt VÕS § 220 lõikele 1 peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, on ostjal õigus nõuda müüjalt asja parandamist (VÕS § 222 lg 1). Kui ostja seda õigustatult nõuab ja müüja asja mõistliku aja jooksul ei paranda, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Ka VÕS üldsätted kohustuse rikkumise puhuks (VÕS § 114) näevad ette, et sellises olukorras tuleks eelkõige anda võimalus võlgnikule täita kohustus (anda üle puudusteta asi ehk see parandada) mõistliku aja jooksul. Eelpooltoodud kinnistu omanikeks oli 1⁄2 osas kostja ning 1⁄2 osas V. J.. Hageja on esitanud kohtule V. J.i ja hageja vahel 30.06.2016 sõlmitud kokkuleppe, mille alusel hüvitas V. J. hagejale 1075 eurot. Hageja võttis kostjaga (järgnev kontakt oli läbi hageja isa) ühendust 01.07.2015 Facebooki kaudu pärast seda, kui oli V. J.iga sõlminud kokkuleppe. Kostja on aga keeldunud hagejale kulude hüvitamisest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05 märkinud põhimõtte (toetades samas asjas varasemalt tehtud esimese astme lahendit), et varjatud puuduseks tuleb pidada tavapärase ülevaatuse (visuaalse vaatluse) käigus tuvastamata puudust. Müüja on kinnitanud 13.05.2015 sõlmitud lepingu punktis 1.6.7, et lepingu esemel, ka lepingu eseme oluliseks osaks olevatel ehitistel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid eritunnuseid ega varjatud puudusi, millest müüjad ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata eseme ülevaatuse teostamisel. Ka hageja on lepingu punktis 1.7.3 kinnitanud, et ta on üle vaadanud lepingu eseme oluliseks osaks olevad ehitised ning talle müüja poolt nende kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu eseme oluliseks osaks olevate ehitiste seisukorrast. Kohus peab lahendama käesolevaga küsimuse, kas 1) mittetöötav põrandaküttesüsteem tuleb antud juhul lugeda varjatud puudusteks, mille eest kostja ühe müüjana vastutab ja kas 2) ostja pidi enne müügitehingu toimumist sellest puudusest teadma. Iseenesest ei ole esimene tuvastusese asjas sisulise vaidluse all. Kui hoonestatud kinnisasja müügikuulutuses on märgitud, et paigaldatud ka vesipõrandakütte torustik üle kogu I korruse, siis mõistlik ostja peabki eeldama, et torustik töötab. Kuna põrandaküte on tänapäeva ilmastiku- ja elumugavustingimuste juures oluline komponent ruumide soojustatuse seisukohalt, tuleb selle mittetöötamist vastupidise eelduse olemasolul asja (kinnistu) puuduseks lugeda. Samas ei ole asjas vaidlust selles (seda kinnitasid ka tunnistajad A. N. ja V. J.), et hageja ning tema isa on käinud kahel korral enne ostu ostetava kinnistuga tutvumas. Hageja väidab, et tal ei olnud kuidagi võimalik kontrollida põrandaküttesüsteemi, sest majas puudus vesi ja kanalisatsioon. 11.08.2016 toimunud kohtuistungil avaldas tunnistaja, hageja isa A. N., et näha oli, et maja oli tükk aega seisnud ning ta küsis V. J.i käest, kas põrandaküttesüsteem toimib. Samuti märkis tunnistaja, et visuaalsel vaatlusel tundus, et põrandaküttesüsteem töötab ja ka V. ütles, et peaks korras olemas. V. J. on aga nii hiljem (17.09.2015 e-kiri, I kd tl 66-67) kui kohtuistungil avaldanud, et ta ei ole seda selgelt väitnud, vaid üksnes eeldanud, et 7- või 17-kihilised „über-super plasttorud“ valatuna monoliitbetooni vast ei ole purunenud. V. J. avaldas kohtuistungil selgelt, et põrandaküttest oli juttu hageja isa, ilmselt ka ema ja maakleri juuresolekul. Nendega sai arutatud põrandakütte asja, samuti selgitatud, et 7 aastat pole seal keegi elanud ja elamut pole kasutatud. V. J. selgitas ostjale ja temaga kaasasolnud isikuile (hageja on ise märkinud, et isa oli temal kaasas n-ö asjatundjana), et ühel talvel jäi küte sisse lülitamata, külm tuli kiiresti, süsteemid külmusid ära ja ka 5(7)

Tsiviilasi nr 2-16-3231 põrandakütte katla ots oli puruks külmunud. Küsiti, kas vesi on põrandas sees, mille peale V. J. ütles, et on. Samasisulisi ütlusi kinnitas ka müüki vahendanud maakler M. K.. Lisaks on oluline märkida, et ostja poolt sooviti kontrollida põrandakütte töökorrasust, mille peale V. J. pakkus välja, et kuigi veega seda teha ei saa, on tal olemas kodus kompressor, ja kui vaja, saab õhuga proovida (kuna vett majas ei olnud). Sellest kontrollist aga ostja loobus. Kohus leiab, et sisuliselt on nimetatud tunnistaja ütlustega tõendatud, et hagejale anti võimalus põrandakütte korrasolekut kontrollida. Samuti on tõendamist leidnud asjaolu, et hagejal tekkis või vähemalt pidi tekkima põhjendatud kahtlus, et põrandaküttesüsteem võib mitte töötada. Põrandaküttesüsteemi olulisust hagejale näitavad nii tunnistaja A. N. ütlused kui ka asjaolu, et peagi pärast ostutehingut ehk 09.06.2015 lasi hageja ise teostada küttekontuuride surveproovi (protokoll I kd tl 20-24). Asjaolu, et enne ostu-müügi tehinguni jõudmist ilmnesid kohapealsete vaatluste käigus kinnistu oluliseks osaks oleval elamul rida muid müügikuulutuses nimetamata puudusi, tuleneb juba ainuüksi müügikuulutuse ja müügilepingu erinevustest (vastavalt I kd tl 186-187 ja tl 9). Kui müügikuulutuses ei ole esile toodud sisuliselt ühtki puudust, siis müügilepingu punktis 1.6.7 on nimetatud, et „elamu on renoveerimisjärgus, välisvooder puudub, väline soojustus vajab ümbervahetamist, hüdrofoor ei ole töökorras, sanitaartehnika vajab välja vahetamist, katus ühest kohast defektiga, lepingu eseme oluliseks osaks olev kõrvalhoone vajab lammutamist“. Nagu selgus istungil tunnistajate M. K. ja V. J.i ütlustest, koostati nii müügikuulutus kui müügilepingu p 1.6.7 maakleri poolt V. J.i etteantu alusel. Asjaolu, et müügilepingus ei ole põrandaküttesüsteemi kohta midagi märgitud (ka mitte seda, et selle seisukord on teadmata), ei tähenda, et hageja ei pidanuks mõistma selle mittekorrasolekut, mille kontrollimiseks oli tema või tema isa poolt soovi avaldatud, lahendust pakutud, kuid korrasolek siiski kontrollimata jäetud. Kohus leiab, et sellistel asjaoludel pidi hageja ise möönma, et põrandaküttetorustik võib mitte toimida ja see tuleb maja elamiskõlblikuks tegemise käigus (millised tööd algasid vaidlustamata asjaoludel peatselt pärast ostu) välja vahetada. Kohus märgib täiendavalt, et ostja küll ei pidanud vaatamata selge huvi ülesnäitamisele ise põrandaküttesüsteemi toimivust tehniliste abivahenditega kontrollima, kuid käesoleval juhul pakkus seda võimalust ostja soovil müüja V. J., samas pakkumist vastu ei võetud. Olukorras, kus müügieseme tutvustamise käigus oli selgitatud elamu pikaaegset mittekasutamist, varasemat (7 aastat tagasi) torude ja põrandaküttekatla otsa purukskülmumist, asub kohus seisukohale, et hagejale on seetõttu vähemalt tema enda raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4 mõttes) tekkinud kahju uue põrandakütte paigaldamisega seotud kulude näol ning müüjale ei saa sel alusel vastutust panna. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata. Asjaolud, mis puudutavad kostja informeerimist avastatud põrandaküttesüsteemi mittetöötamisest, võimalikest antud tähtaegadest/võimalustest puudust kõrvaldada jne, ei oma sellisel juhul enam asjas tähendust ja kohus neil ei peatu. Mittevaralise kahju nõudel ei ole alust samadel põhjendustel, millega kohus hagi rahuldamata jätab – kahju on tekkinud hageja enda poolt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmisel. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, käesoleval juhul seega hageja. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Seda tuleb teha ka siis, kui menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitata, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasjas materjalid. Kostja on 11.08.2016 toimunud kohtuistungil aga kinnitanud, et tal menetluskulud asjas puuduvad. 6(7)

Tsiviilasi nr 2-16-3231

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2018 kohtuotsuse resolutiivosa:

Resolutsioon

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 7(7)

Tsiviilasi nr 2-16-3231

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

8(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.