X kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tuvastada, et X töötas täistööajaga Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“ osa XIII „Ühiskutsed“ koodidele 16456 ja 13417 (jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene) vastavatel ametikohtadel järgmiselt:
Asendada avaldatavas lahendis kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.08.2023 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
3-22-1721
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 21.06.2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 1 alusel. Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud „Soodsustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“ (edaspidi loetelu nr 1). X taotles pensioni loetelu nr 1 osa XIII Ühiskutsed erialakoodi 16456, 13417 alusel jootja ja kuumtinatajana, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene.
2.X esitas SKA-le 17.07.2022 avalduse soodustingimustel pensioni menetluse peatamiseks ja kohtu kaudu pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks.
3.SKA 04.08.2022 otsusega nr E12110-1 peatati X pensioniavalduse menetlemine seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul otsuse kättesaamisest. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. X soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata töötamise perioode: 1) alates 25.06.1997 kuni 02.01.2008 koostaja-monteerijana Ensto Elekter AS, Ensto Ensek AS ja Audel Baltic AS ning 2) alates 07.01.2008 kuni 25.11.2016 juhtmeköidiste valmistajana PKC Eesti AS. Kokku 19 aastat 4 kuud ja 26 päeva. Loetelus nr 1 on toodud nimekirjad ametikohtadest, töökohtadest ja töödest, millistel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Pensioni saamiseks on vajalik töötada loetelus nimetatud ametikohtadel, töökohtadel või töödel ning täita täistööajaga loetelus nimetatud tööülesandeid. Koostaja-monteerija ja juhtmeköidiste valmistaja ametikoht ei ole nimetatud loetelus nr 1 ja SKA-l ei ole õigust täiendada EV Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga. Seadusest tulenevalt saab loetelusid täiendada ja muuta üksnes Vabariigi Valitsus. X töö koostaja-monteerijana ja juhtmeköidiste valmistajana võis olla tervist kahjustavate tingimustega, kuid kohtupraktikas on olnud järjepidev seisukoht, et ainuüksi tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile, lisaks peavad olema täidetud SVPS § 1 p-s 1 sätestatud eeldused. Seadusandja ei ole otsustanud lisada koostaja-monteerija ja juhtmeköidiste valmistaja ameteid soodusstaaži andvate ametikohtade hulka. Käesoleval juhul ei saa väita, et X tegi alates 25.06.1997 kuni 02.01.2008 ja alates 07.01.2008 kuni 25.11.2016 täistööajaga jootja tööd ning et koostaja-monteerijana ja juhtmeköidiste valmistajana töötamine vastab loetelus nr 1 nimetatud tervist eriti kahjustavale jootja 2(7)
3-22-1721
ametikohal töötamisele. Jootja tööülesanne on katkestamatult joota ning teostada vahetult seotud tööprotsesse (joodiste ja jootetõlvikute ettevalmistus ja hooldus). Esitatud dokumentide põhjal ei ole tõendatud, et X tegi täistööaja ulatuses ainult jootja tööd ja jootis tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Xl on täidetud seadusest tulenev 20-aastane pensionistaaži nõue, kuid täitmata on pensionile õigust andev soodusstaaži nõue 10 aastat.
4.X esitas 12.08.2022 tuvastamiseks.
Tallinna
Halduskohtule
kaebuse
pensioniõigusliku
staaži
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja soovib tõendada pliiga töötamist ettevõtetes AS Ensto Elekter alates 25.06.1997; Ensto Ensek AS alates 01.04.2002; Audel Baltic alates 01.05.2003 kuni 02.01.2008 ning PKC Eesti AS alates 07.01.2008 kuni 25.11.2016. See annab kaebajale soodustingimustel pensioniõigusliku staaži.
5.1.Kaebaja töötas perioodil 25.06.1997-02.01.2008 katkematult täistööajaga (8h) koostajamonteerija ametikohal, kus puutus igapäevaselt kokku pliiga. Töökoht asus Keila tehases (Paldiski mnt 31, Keila). Ensto Elekter AS-s ja Ensto Ensek AS-s töötamise perioodil (25.06.1997-31.04.2003) oli töö sisuks radiaatorite, termostaatide-, PIR andurite-, koduvalvesüsteemide trükkplaatidele elektroonikadetailide tinatamine, külge jootmine plii tinaga, liikumisandurite jootmine, meditsiinitehnika jootmine. Ühes ruumis töötas 8 inimest. Töös kasutas kaebaja ainult plii ja kampoliga jootetina. Igal töökohal oli kohtventilatsioon. Kogu tööpäeva ulatuses toimus elektroonikakomponentide jootmine-tinatamine plii tinaga.
5.2.Alates 01.05.2003 muutus tööandja nimi Audel Baltic AS. Uut töölepingut ei sõlmitud, kuid tööraamatusse tehti vastav märge tööandja muutmise kohta. Töökoht (ruum) jäi samaks. Töö sisuks oli trükkplaatide mikroskeemide tinaga jootmine, radiaatorite termostaatide-, PIR andurite-, koduvalvesüsteemide trükkplaatidele elektroonikadetailide tinatamine – külge jootmine plii tinaga, liikumisandurite jootmine plii tinaga, meditsiinitehnika jootmine plii tinaga. Ühes ruumis töötas 8 töötajata. Töös kasutas kaebaja plii ja kampoliga jootetina. Lisaks teostas kaebaja trükkplaatide komponentide lõppkontrolli – parandas tinamasina praaki, lisades trükkplaatidele juurde tina, kust seda oli puudu. Töö toodi kaebajale, kes tegeles ainult jootmisega. Lisaks oli lahtine jootmismasin, mida tuli puhastada, kuuma-vedela tina seest tuli ära korjata räbu, mis tekkis sinna kuumusest ja jootevedelikust. Samas väikeses ruumis oli ladumismasin, mis kasutas vedelat tinapastat ja selle aurud lendusid kõik tööruumi. Töötamise ajal tehti kaebajale perioodiliselt meditsiinilist kontrolli, kus mõõdeti plii sisaldust veres ning teostati iga-aastaselt tervisekontroll (töötervishoiu) arsti poolt.
5.3.Perioodil 07.01.2008-25.11.2016 töötas kaebaja PKC Eesti AS-s, kus vaatamata ametinimetusele teostas kaebaja jootetöid tinaga, mis sisaldas pliid. Kaebaja jootis lüliteid, antenni otsi, täitis tinaga nn kannusid, jootis kokku elektrisüsteeme, testpesade osakonnas koostas auto elektrisüsteemidele testpesasid, mis tuli kokku joota omavahel jootetinaga, mis sisaldasid pliid. Tööpäev kestis 8 tundi ja selle aja vältel teostas kaebaja jootetöid, mis sisaldas pliid. Kaebaja tegi ka lisatöid osakonnale, kus töötasid ametinimetusega tinutaja-jootja, kaebaja tegi täpselt sama tööd.
6.Vastustaja esitas järgmised seisukohad.
6.1.Isikul on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse, kui dokumendid tema töötamise kohta on säilinud, kuid need ei kajasta õigesti tema tööülesandeid, töösisu ja/või töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada sooduspensioni.
3(7)
3-22-1721
6.2.Tööraamatus on kanded kaebaja töötamise kohta Ensto Elekter AS-s alates 25.06.1997, Ensto Ensek AS-s alates 01.04.2002, Audel Baltic AS-s ajavahemikul 01.05.2003-02.01.2008 ning PKC Eesti AS-s ajavahemikul 07.01.2008-25.11.2016, kuid ametinimetust ei ole märgitud.
6.3.Ensto Ensek AS on kinnitanud kaebaja töötamist Ensto Elekter AS-s ja Ensto Ensek AS-s täistööajaga koostaja-monteerijana 25.06.1997 – 31.04.2003 ning tema kokkupuudet pliiga (vt vastustaja 17.10.2022 menetlusdokumendi lisad 5 ja 11). Tööandja arvates vastas kaebaja töötamine soodustingimustel vanaduspensioni loetelus nr 1 osas XIII Ühiskutsed toodud ametikohale erialakoodiga 16456, 13417. Kaebaja ja Ensto Elekter AS vahel 25.06.1997 sõlmitud töölepingu kohaselt oli kaebaja ametinimetuseks koostaja-monteerija ning töö sisuks mitmesuguste elektrotehniliste toodete ja sõlmede koostamine ning muud ülesanded tootmisdirektori korraldusel. Tööaja kestvuseks oli 40 tundi nädalas. Telefonivestluses 27.07.2022 kinnitas Ensto Ensek AS personalijuht, et neil töölepingu lõpetamise kohta dokument puudub, kuna X viidi üle Audel Baltic AS-i ning jätkas seal töötamist samal töökohal ja kutsealal (vt vastustaja 17.10.2022 menetlusdokumendi lisa 12). Tööleping Audel Baltic ASga lõppes 02.01.2008 (kanne tööraamatus).
6.4.PKC Eesti AS on oma tõendis 18.11.2016 kinnitanud kaebaja töötamist nende ettevõttes juhtmeköidiste valmistajana täistööajaga 07.01.2008 – 25.11.2016 (vt vastustaja 17.10.2022 menetlusdokumendi lisa 4). Tööandja arvates vastas kaebaja töötamine soodustingimustel vanaduspensioni loetelus nr 1 osas XIII Ühiskutsed toodud ametikohale erialakoodiga 16456, 13417.
6.5.Koostaja-monteerija ega juhtmeköidiste valmistaja ametikoht loetelus nr 1 ei kajastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Käesoleval juhul soovib kaebaja tuvastada töötamist soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval töökohal alates 25.06.1997 kuni 02.01.2008 Ensto Elekter AS, Ensto Ensek AS ja Audel Baltic AS ning alates 07.01.2008 kuni 25.11.2016 PKC Eesti AS. Soodustingimustel pensionõigusliku staaži tõendamiseks on kirjalikud küsimused esitatud tunnistajatele A, B ja C (vt Tallinna Halduskohtu 06.06.2023 määrus nr 3-22-1721 resolutsiooni punktid 1-3).
Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) Kaebaja tööraamatus on kanded kaebaja töötamise kohta Ensto Elekter AS-s alates 25.06.1997, Ensto Ensek AS-s alates 01.04.2002, Audel Baltic AS-s perioodil 01.05.2003-02.01.2008 ning PKC Eesti AS-s perioodil 07.01.2008-25.11.2016 (vt vastustaja 17.10.2022 menetlusdokumendi lisa 2; digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl-d) 31-32). 2) Tööraamatus puuduvad nimetatud perioodide kohta andmed ametinimetusest. 3) Ensto Ensek AS on kinnitanud kaebaja töötamist Ensto Elekter AS-s ja Ensto Ensek AS-s täistööajaga koostaja-monteerijana 25.06.1997-31.04.2003 ning kaebaja kokkupuudet pliiga (vt vastustaja 17.10.2022 menetlusdokumendi lisad 5 ja 11; dtl-d 36 ja 42). 4) Telefonivestluses 27.07.2022 kinnitas Ensto Ensek AS personalijuht, et töölepingu lõpetamise kohta dokument puudub, kuna kaebaja viidi üle Audel Baltic AS-i ning ta jätkas seal töötamist samal töökohal ja kutsealal (vt vastustaja 17.10.2022 menetlusdokumendi lisa 12; dtl 44).
4(7)
3-22-1721
5) PKC Eesti AS on oma 18.11.2016 tõendis kinnitanud kaebaja töötamist nende ettevõttes juhtmeköidiste valmistajana täistööajaga 07.01.2008-25.11.2016; iga-aastaselt fikseeriti tervisekontrollid Pb skriininguga, kuivõrd kaebaja töötas pliiga ning PKC Eesti AS-i hinnangul vastavad ametikoha tööülesanded soodustingimustel vanaduspensioni loetelus nr 1 osa XIII Ühiskutsed erialakoodidele 16456 ja 13417 (vt vastustaja 17.10.2022 menetlusdokumendi lisa 4; dtl 35). 6) Kaebaja ja Ensto Elekter AS-i vahel 25.06.1997 sõlmitud töölepingu nr 16 kohaselt on töö sisuks mitmesuguste elektrotehniliste toodete või sõlmede koostamine ning muud ülesanded tootmisdirektori korraldusel (vt töölepingu p 2.2, vastustaja 17.10.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 86).
10.Tulenevalt SVPS § 1 lg-st 1 on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel. Seega on soodustingimustel pensionnõigusliku staaži tuvastamise eeldused järgmised: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 1 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 10 aastat (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 20-aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsus 19.02.2014 haldusasjas nr 3-11-675). Selles asjaolus, et kaebajal on vähemalt 20-aastane tööstaaž poolte vahel vaidlust ei ole. Küll aga ei leidnud haldusmenetluses tõendamist, et kaebaja on töötanud loetelus nr 1 osas XIII Ühiskutsed koodidega 16456 ja 13417 nimetatud töökohal vähemalt 10 aastat.
11.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Ensto Ensek AS on edastanud SKA-le töötajate tervisekontrolli nimekirja kutsealade järgi koos märkega terviskahjustavate tegurite kohta. Nimekirja lõppu on lisatud selgitus, et AS Ensto Elekter korraldab töötajate, kes puutuvad kokku tervistkahjustavate ja ohtlike töödega, tervisekontrolli igal aastal oktoobris vastavalt EV Valitsuse 22.07.1992 määrusele nr 214 (dtl 82). Esitatud tõendist nähtub, et kaebaja kuulub nimetatud nimekirja, kuivõrd tervistkahjustavaks teguriks on tina (dtl 82). Ka kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et tervisekaart on avatud 28.08.2000, tookordne töökoht Ensto Elekter AS; tööks elektroonikakomponentide monteerimine pliijoodiseid teostades; tööanamneesis jootetööd viimasel 3 aastal; alates 2000. a fikseeritud regulaarsed iga-aastased tervisekontrollid koos Pb skriininguga veres; 2003. a sama töö jätkub AS Audel Balticus ning alates 2008. a PKC Eesti AS-s (dtl-d 34 ja 38). Kaebaja tervisekaardi väljavõte on tehtud ka 10.11.2016, milles on lisaks eelnevale märgitud, et regulaarsed tervisekontrollid plii skriininguga veres käesolevas tervisekaardis fikseeritud 2000-2016. a (08.03.2016 viimane läbivaatus) (dtl 33).
12.Asjas küsitletud tunnistajad on andnud järgmisi ütlusi.
12.1.A on selgitanud, et töötas kaebajaga koos ajavahemikul 28.07.1997-02.01.2008: 1) AS Ensto Elekter 28.07.1997-01.04.2022 [ilmselt on tunnistaja silmas pidanud 2002]; 2) Ensto Ensek AS 01.04.2022 [ilmselt on tunnistaja silmas pidanud 2002]-01.05.2003 ning 3) Audel Baltic AS 01.05.2003-02.01.2008. Firmanimi muutus, töötajate ametinimetus ja töö sisu jäid kogu perioodi vältel samaks. Kaebaja ja A töötasid elektroonikaosakonnas iga päev 8 tundi, samas ruumis koos 10 aastat. Kaebaja töötas elektroonikaosakonnas koostaja-monteerijana iga päev 8 tundi. Tunnistaja ja kaebaja tegid sama tööd sama ametinimetuse all – koostajamonteerija. Töö sisu oli mõlemal sama – elektroonikadetailide monteerimine (plii ja tinaga jootmine). Kaebaja tööülesandeks oli erinevate elektrooniliste komponentide jootmine trükkplaatide külge pliid- ja kampolit sisaldava tinaga. Tunnistaja töötas koos kaebajaga elektroonikaosakonnas, kus toodeti elektritarvikuid, lüliteid, termostaate, PIR-andureid,
5(7)
3-22-1721
valvesüsteeme, releekellasid ja põrandakütte termostaate. Elektroonikaosakonnas töötades olid spetsiaalsed töörõivad ja -jalanõud, mis olid kohustuslikud töötajatele, kelle tööülesandeks oli jootmine. Tunnistajal ja kaebajal oli keelatud liikuda teistesse osakondadesse staatilise elektri tekke võimaluse tõttu. Kaebaja tööülesandeks oli elektroonikakomponentide jootmine tinaga (pliitina) – mikroskeemide, takistite, LEDide, releede ja kondensaatorite käsitsi külge jootmine trükkplaatidele. Jooted pidid olema ilusad ja läikivad, ei tohtinud olla külmjooteid. Jootmine teostati tööandja poolt etteantud skeemi järgi. Kaebaja kasutas oma töös joote- ja pliitina, fluksi, kampolit, vasksukka, Weller-jootejaama, lõiketange, pintsette ja pintsleid. Pliitina oli erineva läbimõõduga vastavalt detailide suurusele (0,5-1,0-1,5). Asutuses ei olnud eraldi jootja või kuumtinataja ametinimetusi. Juhtmeköidiste valmistamise ajal tunnistaja kaebajaga koos ei töötanud.
12.2.B on selgitanud, et töötas kaebajaga koos alates 02.09.1997 kuni 02.01.2008: 1) AS Entso Elekter 02.09.1997-01.04.2002; 2) Ensto Ensek AS 01.04.2002-01.05.2003 ja 3) Audel Baltic AS 01.05.2003-02.01.2008. Ettevõte muutis nime, aga töö ja ametinimetus jäid samaks. Tunnistaja töötas kaebajaga koos elektroonikaosakonnas koostaja-monteerijana, samas ruumis kõik aastad. Kaebaja tööülesandeks oli elektrooniliste komponentide jootmine trükkplaatidele. Töökoht asus ruumis, kus töötas 10-16 inimest. Lauad asetsesid kõrvuti ja laudadele oli paigaldatud kohtventilatsioon. Töö sisuks oli elektrooniliste komponentide (dioodid, mikroskeemid, takistid, LED-id, lülitid jne) jootmine jootekolviga. Elektroonikaosakonnas ei valmistatud juhtmeköidiseid. Kuna firma tootis põrandakütte termostaate, PIR-andureid, valvesüsteeme, elektriradiaatorite termostaate jne, siis kaebaja ülesandeks oli elektrooniliste komponentide jootmine trükkplaatidele jootekolviga. Selleks kasutas Weller jootekolbi, kampoli ja pliisisaldusega tina ning fluksi, et jooted jääksid ilusad, ei tekiks külmjoodet. Kaebaja kasutas ka tinasukka vigase komponendi või liigse tina eemaldamiseks. Kaebaja tegi seda tööd kogu tööpäeva ulatuses. Töötajad tegid ka ületunde, kui oli kiire ja väga oli vaja teha. Osakonnas ei olnud kuumtinataja või jootja ametinimetusi.
12.3.C on selgitanud, et töötas koos kaebajaga AS-s Ensto 02.01.2001-01.05.2003, alates 01.04.2002 muutus tööandja nimetuseks AS Ensto Enseks. AS-s Audel Baltic töötas tunnistaja koos kaebajaga 01.05.2003-02.01.2008 töölepingu lõpetamiseni. Töö ja ametinimetused jäid samaks. AS-s PKC Eesti töötas tunnistaja koos kaebajaga 28.01.2008-01.06.2009. Tunnistaja töötas koos kaebajaga elektroonikaosakonnas, mõlemad olid elektroonikakomponentide monteerijad. Tunnistaja töötas kaebajaga koos ühes ruumis ja tööülesanneteks olid elektroonikakomponentide (takistid, kondensaatorid, mikroskeemid, dioodid jne) jootmine, tinatamine trükkplaatidele. Töö sisu oli üks nii koostaja, monteerijana kui ka juhtmeköidiste valmistajana – jootmine, tinatamine plii tinaga. Kaebaja tööülesannete hulka kuulus erinevate elektroonikakomponentide jootmine, tinatamine trükkplaatidele ja seda tööpäeva ulatuses, vajadusel ka ületunnid. Kaebaja kasutas jootekolbi ja jootetina, mis sisaldas pliid ja kampolit, fluksi pliiatsit, et tina ühtlaselt jaotuks, Weller jootejaama, erineva jämedusega pliid sisaldavat tina 0,5-1,0-1,5 fluksi tinasukka. Töövahenditeks lõiketangid ja pintsetid. Asutuses ei olnud tööl inimesi, kelle ametinimetuseks oli jootja või kuumtinataja. Kõigil oli ühine nimetus – koostaja, monteerija.
13.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et asjas on leidnud tõendamist kaebaja töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval töökohal osaliselt. Nimelt leiab kohus, et tunnistajate ütlustega on tõendatud kaebaja töötamine loetelu nr 1 osas XIII Ühiskutsed koodidega 16456 ja 13417 märgitud töökohtadel jootja ja kuumtinataja järgmistel perioodidel: 1) 28.07.1997-02.01.2008 AS-s Ensto Elekter, Ensto Ensek AS-s ja Audel Baltic AS-s ning 2) 28.01.2008-01.06.2009 PKC Eesti AS-s. Kuigi tunnistaja B töötas kaebajaga koos AS-s PKC Eesti ning on kinnitanud, et kaebaja tööülesanded ei muutunud, siiski töötas tunnistaja koos kaebajaga PKC Eesti AS-s kuni 01.06.2009 ning puuduvad andmed, millised olid kaebaja
6(7)
3-22-1721
tööülesanded PKC Eesti AS-s alates 02.06.2009-25.11.2016. Seetõttu leiab kohus, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Samas piisab ka kaebuse osalisest rahuldamisest, et kaebajal tekiks õigus soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, kuivõrd on leidnud tõendamist, et kaebajal on 10-aastane tööstaaž loetellu nr 1 kantud töökohal.
14.Võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Tunnistajad on kinnitanud, et nad tunnistajatasu ei soovi (dtl-d 73-75).
15.Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.