3-23-1148 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.04.2023 otsuse nr 122010270121-1 tühistamiseks ning rahvusvahelise kaitse taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Haldusasi
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindaja AK
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 29.06.2023
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta poolte enda kanda.
3.Kohtuotsusest avaldada üksnes resolutsioon ja põhjendav osa, v.a põhjendava osa punkt 9 ning eemaldades põhjendustest kaebaja kodulinna nime.
4.Anda kaebajale menetlusabi ja vabastada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest, kohustuseta see hiljem hüvitada.
5.Peatada PPA 21.04.2023 otsuse nr 122010270121-1 punkti 2 (lahkumisettekirjutus) täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
6.Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda kohus haldusaktis esitatud põhjendusi. HKMS § 158 lg 31 esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga.
7.Rahvusvaheline kaitse (RVK) antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. VRKS § 4 lg 1 alusel on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine 1(4)
täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasivõi väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C-465/07, punkt 31, jt). VRKS § 20 lg 1 sätestab, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks. VRKS § 20 lg 2 alusel lükatakse põhjendamatu taotlus tagasi.
8.PPA ei ole pidanud kaebaja poolt haldusmenetluses antud ütlusi suurel määral usutavateks ega nõustunud tema järeldustega teda tabada võiva tagakiusamise või tõsise ohu osas päritoluriiki naasmisel. VRKS § 11 lg-st 2 ja § 14 lg-st 5 tuleneb varjupaigataotleja kohustus esitada tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. Eeltoodu on reguleeritud ka direktiivi 2011/95/EL artiklis 4. Euroopa Liidu Kohus on 25.01.2018 kohtuotsuses F, C-473/16 selgitanud, et kui 2011/95/EL direktiivi artikli 4 alusel pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi artikli 4 lõike 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud. VRKS § 14 lg 5 kohustab taotlejat esitama kõik tema valduses olevad dokumendid isikusamasuse, kodakondsuse, reisiteekonna ja taotlemise põhjuste kohta. Kui selliseid dokumente ei ole, tuleb PPA-l tugineda taotleja ütluste usutavuse (sisemise ja välimise) hindamisele. Sisemise usutavuse hindamine hõlmab ütluste detailirohkust ja järjepidevust, välimise usutavusega seondub ütluste kooskõla päritoluriigi teabe, teadaolevate faktide ja muude PPA kogutud tõenditega. Nii haldusorgan kui kohus saavad asjaolude ja tõendite hindamisel lähtuda ka nende elulisest usutavusest. Ka kohus leiab, kohtuistungil kaebaja ärakuulamise järel ja tutvudes haldusasjas kogutud materjaliga, et kaebaja üldine usaldusväärsus on väga madal. Kaebaja on kohtu hinnangul varjupaigasüsteemi kuritarvitaja.
10.Kohus leiab, et ka kohtuistungil räägitu kinnitab üheselt, et PPA kaevatavas otsuses tehtud järeldused, kaebajal rahvusvahelise kaitse vajaduse puudumisest, on õiged. Kuna kaebajal oli seaduslikult väljastatud Eesti turismiviisa, mida ta ei kasutanud eesmärgipäraselt ega tulnud Eestisse, vaid sõitis Saksamaale, kus tal elab hulgaliselt sugulasi ning esitas seal põhjendamatu varjupaigataotluse, võib tema eesmärgiks Schengeni alale tulemisel pidada eelkõige oma majandusliku heaolu parandamist ning ta on valinud seejuures varjupaiga taotlemise kohta. Kohus möönab, et eelnevale põhjusele võis lisanduda tema kodulinnas kurdi päritolu inimestesse võimude poolt teatav diskrimineeriv suhtumine, kuid see ei ületa täna ilmselgelt rahvusvahelise kaitse andmiseks vajalikku künnist. Seega isegi, kui jätta kõik vastuolud kaebaja seletustes kõrvale ja pidada usutavaks, et minevikus võis kaebajal esineda probleeme oma kodulinnas ning teda võidi kurdide vastase konflikti eskaleerumise aastatel politsei poolt kinni pidada ja isegi piinata, pole sellise reaalse ja tõsise ohu praeguseni püsimine päritoluriigi info põhjal tõenäoline.
2(4)
Lisaks selgitas PPA, et isegi kui kaebajal on subjektiivne kartus naasta oma kodulinna Y, on riigisiseselt elama asumine mõnda teise piirkonda peale Kagu-Türgi võimalik ning seda kinnitab päritoluriigi teave (PPA otsuse viide 58). Kohtuistungil selgitatu kohaselt võib kurdidel olla mõningaid probleeme Kagu-Türgis ning Türgist väljaspool, kuid arvestades kurdi rahvusvähemuse rohkearvulisust Türgis, pole neil probleeme asuda mistahes piirkonda KaguTürgist väljaspool.
11.Kaebaja ei vasta rahvusvahelise kaitse andmise eeldustele (VRKS § 4 lg 1 ja lg 3), mistõttu on PPA keeldumine rahvusvahelise kaitse andmisest õiguspärane. Kaebaja on haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud, ta on saanud anda selgitusi oma taotluse ning kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kaebaja taotlust on hinnatud individuaalselt. Kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud.
12.Kohus nõustub PPA otsusega (osa II) teha kaebajale vabatahtliku lahkumise ajata lahkumisettekirjutus ega pea vajalikuks haldusakti põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2). Soovina lahkumiskohustust vabatahtlikult täita ei saa käsitleda kaebaja soovi minna sugulaste juurde Saksamaale (12.03.2023 protokolli p 16). Asjakohatu on kaebuse argument, et kaebajal on Eestis turvaline. Arvestades, et tema puhul pole täidetud rahvusvahelise kaitse saamise eeldused.
13.Kuigi kaebuses pole esitatud väidet, et kaebaja tervislik seisund ei võimalda tema väljasaatmist, täiendas kaebaja esindaja kaebust sellise väitega istungil, viidates Saksamaal väljastatud meditsiinitõendile (vastustaja 15.06.2023 vastuse lisa 14-1). Selles toodud järeldus, et isiku terviseseisundi tõttu on hädavajalik vältida deporteerimist Saksamaalt ei ole tema Eestisse saatmist takistanud, millest võib järeldada, et Saksamaa pädevad haldusorganid pole selle järeldusega nõustunud. Tõend on antud 12.04.2022 ning kaebaja kinnitas ka kohtuistungil, et tema vaimse tervise seisund on varasemast parem ning ta ei tarvita sellega seoses ravimeid. Kaebaja füüsilised haigused (kõrge vererõhk, eesnäärme probleem) pole ilmselgelt sellised, mis võiks takistada tema Türki tagasisaatmist. Kohtupraktika järgi on isiku väljasaatmine tema tervisliku olukorra tõttu keelatud vaid väga erandlikel juhtudel, nt kui väljasaadetav on füüsiliselt või psüühiliselt raskelt haige isik, kellel esineb peatse surma oht, või kui on põhjendatud alus arvata, et sihtriigis sobiva ravi puudumise tõttu või selle tõttu, et ravi pole isikule seal kättesaadav, esineb reaalne oht välismaalase terviseseisundi olulisele, kiirele ja pöördumatule halvenemisele, mis toob kaasa suuri kannatusi või tema oodatava eluea olulise lühenemise (EIÕK otsused 13.12.2016 Paposhvili vs Belgia, 07.12.2021 Savran vs Taani; EK otsused asjades C-562/13 Abdida, C-353/16 MP, C-69/21 Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid; RKHK otsused asjades nr 3-21-838, 3-20-1115).
14.Sissesõidukeelu määramise osas on kaevatav haldusakt samuti õiguspärane ning kohus ei korda ka selles osas haldusorgani põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Kohus juba eelnevalt põhjendas, et kaebaja on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja ja uue kuritarvituse vältimiseks on 5 aastane sissesõidukeeld põhjendatud.
15.Kaebus tühistamis- ja kohustamisnõudes tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja võimalikud menetluskulud osas, milles ta pole menetlusabi saanud, jäävad tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1). Esialgne õiguskaitse, menetlusabi
17.Kaebaja esitas kohtuistungil taotluse tagada esialgse õiguskaitsega kaebajale võimalus jääda oma kohtuasja menetlemise ajaks Eestisse. Samuti taotles menetlusabi varasemale taotlusele tuginedes.
3(4)
18.Kohus leiab, et kaebajale tuleb anda menetlusabi esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivust (RLS § 60 lg 6) vabastamiseks samadel alustel ja põhjendustel 06.06.2023 kohtumääruses tooduga.
19.VRKS § 251 lg 2 järgi on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni käesolevas seaduses nimetatud õigused ja kohustused. VRKS § 31 lg 1 p 2 kohaselt on lõplik otsus mh PPA otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Kuivõrd halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, on lõppenud kaebaja varjupaigataotleja staatus ja ühes sellega õigus viibida Eestis ehk hakkaks kulgema vabatahtlikuks lahkumiseks antud tähtaeg. Kohus peab väljakujunenud kohtupraktikat arvestades põhjendatuks anda kaebajale võimalus viibida oma kohtumenetluse ajal Eestis. Riigikohus on 13.11.2020 määruses asjas nr 3-20-349 selgitanud, et esmase õiguskaitse meede peab olema proportsionaalne. Proportsionaalseks meetmeks (vähimaks vajalikuks) on praegusel juhul PPA 21.04.2023 otsuse punktis 2 tehtud lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kohtuotsuse avaldamise piirang
20.Kohus avaldab otsuse isiku identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.