Rahvastik › Pagulased

3-23-1148 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

3-23-1148 tervise probleemide tõttu seni vastavat abi soovinud, kuid lubanud pöörduda, kui vajadus tekib.

3(11)

3-23-1148 tema kodupiirkonda otsida, on subjektiivne ega ole põhjendatud. Asjaolu, et kaebajat üles ei leitud, ei näita, et teda ei ähvardaks tagakiusuoht. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas ta saaks esitada tõendeid selle kohta, et ta on Türgi politsei või JİTEM-i poolt tagaotsitav. Partei liikmete tagaotsimine ei saa olla avalik teave ja seega ei saa selle kohta olla mingeid kirjalikku taasesitamist võimaldavaid dokumente või muid tõendeid. Vastustaja tuvastas, et kaebaja on Kurdi partei liige. On ilmselge, et Türgi politsei ja JİTEM tunnevad väga suurt huvi ja otsivad antud partei liikmeid. Vastustaja arvamus, et kaebaja kirjeldus oma reisiteekonnast Euroopasse ei ole tõepärane, ei ole põhjendatud. Kaebaja ei mäletanud täpselt, millal ta Türgist lahkus, kuid märkis vastustajale, et see võis olla 26.11.2021. Kuna kaebaja reisis veoauto furgoonis, ei saagi ta täpselt mäletada või teada, kui kaua reis kestis, kuna sellises olukorras kaob inimesel ajataju. Seda enam, et kaebaja psüühiline seisund oli sel ajal ebastabiilne ning ta kasutas ravimeid. Kaebaja puhul on täidetud VRKS § 4 lg 1 sätestatud tingimused. Kaebajat tulnuks tunnustada ka täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja esitatud argumentidega, võtnud arvesse tegelikku olukorda Türgis ega piisavalt põhjendanud, miks ei anta kaebajale rahvusvahelist kaitset. VRKS § 20 lg 1 on VSS § 72 lg 2 p 2 järgi üheks aluseks vabatahtliku täitmistähtaja määramata jätmisel. Vastustaja ei ole piisavalt kaebajast tulenevat põgenemisohtu põhjendanud. Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja väljasaatmine Türki on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Kaebajat ootab Türgis potentsiaalselt tagakiusamine ning oht tervisele ja elule. Asjaolu, et kaebaja on kogu elu elanud Türgis, ei välista seda, et kaebajat ootab koduriigis tagakiusamine. Vastustaja ei ole hinnanud otsuse tagajärgi. Vastustaja märgitu, et kaebaja ealisus ega tervislik seisund ei ole sissesõidukeelu kohaldamise takistuseks, ei saa olla aluseks sissesõidukeelu määramiseks maksimaalses määras. Samuti ei saa seda õigustada asjaoludega, et kaebajal ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides lähisugulasi, tal ei ole Eestis majanduslikke huve ning kaebajal puudub majanduslik seotus Schengeni alaga. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja ei ohustanud Eesti Vabariigi julgeolekut ega ole rikkunud avalikku korda. Sissesõidukeeld 5 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud.

PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

PPA jääb oma 21.04.2023 otsuses tehtud seisukohtade juurde. PPA on õiguspäraselt leidnud, et kaebaja küsitlemine politsei poolt 2010. a-l Newroze pidustustel turvakaamerate vaatevälja jäämisega ei küüni tagakiusuna käsitletava kohtlemiseni. On usutav, et tuhandete osalejatega üritustel (PPA otsuse lk 4, viide 10) jälgib politsei avaliku korra tagamise eesmärgil üritusel toimuvat, sh ürituse toimumise piirkonnas asuvate turvakaamerate pilti. Kahtlase tegevuse märkamisel, milleks võib lugeda ka ühe isiku poolt sagedast liikumist ürituse alast välja ja sisse, on mõistetav politsei huvi tekkimine sellise isiku suhtes. Ka iga teine üritusel osalenud isik võiks sarnase käitumisega äratada politsei tähelepanu. Intsident leidis aset 2010. a-l ning pole usutav, et Türgi politsei ka praegu kaebaja vastu huvi tunneb. PPA on õiguspäraselt leidnud, et kaebajale loa mitteandmine Diyarbakiri piirkonda sisenemiseks 2015. a-l ei ole kaebaja isiku vastu suunatud tagakiusamine. PPA jääb ka nimetatud intsidendi osas 21.04.2023 otsuses tehtud järelduste juurde.

4(11)

3-23-1148 Kaebaja etteheide, et PPA pole arvestanud kaebaja korduvate piinamistega perioodil 2016‒2018 JITEM-i poolt jääb arusaamatuks. PPA on kaebaja piinamist ja sellest tuleneva tagakiusu võimalikkust analüüsitud otsuse lehekülgedel 5‒8. PPA möönis, et ei saa välistada, et traumeeriva sündmuse järgselt ei suuda isik meenutada sellega seotud spetsiifilist aspekti. PPA on otsuse lk-l 8 selgelt välja toodud, et PPA ei eita täielikult kaebajaga juhtunut ning möönab, et kaebaja võis olla üks nendest isikutest, kelle piinamise läbi JITEM lootis koguda infot kurdi võitlejate kohta. PPA märkis, et piinamisjuhtumeid tuleb hinnata Türgi-Kurdi konflikti kontekstis ja ajalises raamistikus ning tõi välja päritoluriigi info, mis ei toeta taoliste sündmuste kordumise tõenäosust. Kaebaja ei ole esitanud päritoluriigi infot, mis lükkaks ümber PPA 21.04.2023 otsuses tehtud järeldusi. Arusaamatuks jääb kaebaja etteheide, et PPA järeldus selle kohta, et kaebaja sai Türgis elada pea kolm aastat nii, et ta ei puutunud JITEM-ga kokku, on ennatlik ja põhjendamata. Antud asjaolu on analüüsitud PPA 21.04.2023 otsuse lk-l 8. Vastustaja on märkinud, et kui JITEM-l oleks olnud kaebaja vastu huvi ka pärast tema kolimist Mersinisse, oleks luureteenistus ta leidnud sõltumata sellest, et kaebaja tegutses Mersinis elades väidetavalt varjatult. Ei ole usutav, et erialase ettevalmistuseta isik oleks võimeline end pea kolme aasta jooksul edukalt varjama riigi luureteenistuse eest. Kaebaja reisiteekonna kirjelduse osas jääb PPA 21.04.2023 otsuse lk-del 8‒9 antud hinnangu juurde. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheidetega lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas ning jääb enda otsuses toodud põhjenduste juurde.

3-23-1148 taotlemise põhjus tuleneda üksnes kaebajaga seotud asjaoludest. Kohtu küsimusele, millises ülikoolis poeg õpib, kaebaja vastata ei osanud ega teadnud ka seda, kas ülikool asub kaebaja perekonna kodulinnas või mujal. Samas väitis kaebaja, et tema vanim tütar õpib kodulinna ülikoolis ehk pole riigist põgenenud tagakiusu hirmus ning tal võimaldatakse ülikoolis käia. Samuti väitis kaebaja, et tema koju Türgis on korraldatud reide, aga tema pere ei teavita teda sellest, kuna see ei mõjuks tema tervisele hästi. Teisalt väitis kaebaja, et tema noorem tütar rääkis talle telefoni teel sellest, kuidas teine tütar viidi koolis direktori kabinetti, et küsida isa asukoha kohta. Küsimusele, et kas siis vastab tõele, et perekond teda tervise säästmiseks intsidentidest ei teavita, selgitas kaebaja, et tütar rääkis selle välja kogemata. Samuti väitis kaebaja kohtule hiljem, et politsei teab, et ta viibib välismaal, kuna tema pere on seda reidide käigus öelnud. Vestlusel PPA-ga on kaebaja märkinud, et politsei üksnes aimab, et ta pole Türgis (12.03.2023 protokolli p 12). Kaebaja väitis istungil, et tema pere elab jätkuvalt Batmanis ning neil pole seal midagi tõsist karta seni, kuni kaebaja on elus. Kui ta elus poleks, siis hakkaksid võimud pereliikmeid narko- ja prostitutsiooni süüdistustega ahistama. PPA-ga vestlusel ei ole kaebaja sellist seisukohta avaldanud. Kohtule väitis kaebaja, et võimude eesmärk on saada kaebajalt infot teatud isikute kohta. Vestlusel PPA-ga on kaebaja väitnud seda, et tema enda tegevus väidetava relvade hankimisele kaasaaitamises on võimude poolse huvi alus (12.03.2023 protokolli p 8), lisades võrreldes esimese vestlusega uue väitena, et ta on pandud surmanimekirja (12.03.2023 protokolli p 5). Puudub igasugune mõistlik selgitus, et isegi kui kaebajat aastatel 2015‒2018 väidetavalt kolmel korral piinati ning tal ei olnud võimudele kasulikku teavet anda, on võimudel tema vastu jätkuvalt huvi ning neile vajalikku teavet pole võimalik saada kelleltki teiselt. Kohtuistungil öeldu kohaselt oli kaebaja tegevuseks BDP-s üritusteks laudade ja toolide paikapanek, millest lähtuvalt on ebatõenäoline, et kaebajal üldse sai olla mingit võime huvitavat olulist teavet. Veel vähem on tõenäoline, et selline huvi püsiks ka 3 aastat pärast Türgist lahkumist ja ligi 6 aastat pärast kaebaja lahkumist oma kodulinnast. Kaebaja ei osanud selgitada, miks tema pojal oli vaja lahkuda Saksamaale varjupaika taotlema, kui pere ei ähvarda kaebaja elusolemise ajal midagi tõsist. Samuti kinnitas kaebaja, et õe suhtes, kelle juures kaebaja ennast väidetavalt varjas, pole võimud huvi näidanud. Kaebaja väitis, et kuna nende majanduslik olukord oli hea, elatub tema perekond varasematest säästudest, millest võiks järeldada, et ärakolimiseks majanduslikku taktistust pole. Samas väitis kaebaja, et perekond pole Batmanist lahkunud, kuna neil pole kuhugi minna. Kaebaja lisas, et ükskõik, kuhu pere läheb, leiaksid võimud neid üles, samas väites, et ise ta elas enne Saksamaale lahkumist mitu aastat ennast varjates ning võimude kätte seetõttu ei sattunud. Kaebaja ei osanud anda mingit mõistlikku selgitust küsimusele, miks tal oli vaja viisat, kui ta lahkus Saksamaale salaja ennast veoautos varjates. Kaebaja ei osanud mõistlikult selgitada, kes andis tema sõrmejäljed Ankaras tema viisataotluse esitamisel. Kaebaja väitis, et tal polnud soovi tingimata Saksamaale minna, aga võrgustik otsustas, kuhu teda viia. Puuduvad igasugused mõistlikud selgitused, et kui kaebajal oli ametlikult väljastatud Eesti turismiviisa, siis miks ta ei sõitnud seaduslikult Eestisse ja pidi laskma ennast kuhugi n-ö smugeldada. Seepeale esitas kaebaja väite, et Türgist polegi võimalik seaduslikult välja saada, mis PPA poolt käsitletud päritoluriigi info (lahkumisettekirjutuse lk 16‒17) kohaselt ei vasta tõele. Kurdide parteiga (end BDP) pole kaebajal pärast Euroopa Liitu tulekut mingit seost. Kaebajal pole praeguseks enam mingit aktiivset seost parteiga, kus ta ka varem ei olnud märkimisväärselt aktiivne ning ta pole isegi kindel, et ta ühinenud partei vaateid toetab. Seepärast pole mingit põhjust arvata, et ta oma parteilise seotuse tõttu võiks äratada võimude tähelepanu. Kaebaja väited Türgist lahkumise ajal reaalses tagakiusuohus olemisest on ebausutavad ning PPA poolt väljatoodud päritoluriigi info põhjal on olukord kurdi vähemuse kohtlemisega riigis paranenud (PPA otsuse p 5.5). Küsimusele, et kuidas sai ta 2021. a-l taotleda passi riigilt, kui ta pidi ennast varjates elama, ei osanud kaebaja usutavat selgitust 6(11)

3-23-1148 anda. Vastuolude väljatoomise peale kaebaja üksnes kordas, et ta ei oska ennast alati täpselt väljendada. Kohtu hinnangul pole tegemist mitte ebatäpse väljendamise oskusega, vaid erineval ajal erineva jutu rääkimisega. Kohtuistungil räägitu kinnitab üheselt, et PPA otsuses tehtud järeldused kaebajal rahvusvahelise kaitse vajaduse puudumisest on õiged. Kuna kaebajal oli seaduslikult väljastatud Eesti turismiviisa, mida ta ei kasutanud eesmärgipäraselt ega tulnud Eestisse, vaid sõitis Saksamaale, kus tal elab hulgaliselt sugulasi, võib tema eesmärgiks Schengeni alale tulemisel pidada eelkõige oma majandusliku heaolu parandamist. Eelnevale põhjusele võis lisanduda tema kodulinnas kurdi päritolu inimestesse võimude poolt teatav diskrimineeriv suhtumine, kuid see ei ületa täna ilmselgelt rahvusvahelise kaitse andmiseks vajalikku künnist. Seega, isegi kui jätta kõik vastuolud kaebaja seletustes kõrvale ja pidada usutavaks, et minevikus võis kaebajal esineda probleeme oma kodulinnas ning teda võidi kurdide vastase konflikti eskaleerumise aastatel politsei poolt kinni pidada ja isegi piinata, pole sellise reaalse ja tõsise ohu praeguseni püsimine päritoluriigi info põhjal tõenäoline. Lisaks selgitas PPA, et isegi kui kaebajal on subjektiivne kartus naasta oma kodulinna Batmani, on riigisiseselt elama asumine mõnda teise piirkonda peale Kagu-Türgi võimalik ning seda kinnitab päritoluriigi teave (PPA otsuse viide 58). Kohtuistungil selgitatu kohaselt võib kurdidel olla mõningaid probleeme Kagu-Türgis ning Türgist väljaspool, kuid arvestades kurdi rahvusvähemuse rohkearvulisust Türgis, pole neil probleeme asuda mistahes piirkonda Kagu-Türgist väljaspool. Kohus nõustub PPA otsusega (osa II) teha kaebajale vabatahtliku lahkumise ajata lahkumisettekirjutus ega pea vajalikuks haldusakti põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2). Soovina lahkumiskohustust vabatahtlikult täita ei saa käsitada kaebaja soovi minna sugulaste juurde Saksamaale. Arvestades, et kaebaja puhul pole täidetud rahvusvahelise kaitse saamise eeldused, on asjakohatu kaebuse argument, et kaebajal on Eestis turvaline. Kuigi kaebuses pole esitatud väidet, et kaebaja tervislik seisund ei võimalda tema väljasaatmist, täiendas kaebaja esindaja kaebust sellise väitega istungil, viidates Saksamaal väljastatud meditsiinitõendile. Selles toodud järeldus, et isiku terviseseisundi tõttu on hädavajalik vältida deporteerimist Saksamaalt, ei ole tema Eestisse saatmist takistanud, millest võib järeldada, et Saksamaa pädevad haldusorganid pole selle järeldusega nõustunud. Tõend on antud 12.04.2022 ning kaebaja kinnitas ka kohtuistungil, et tema vaimse tervise seisund on varasemast parem ning ta ei tarvita sellega seoses ravimeid. Kaebaja füüsilised haigused (kõrge vererõhk, eesnäärme probleem) pole ilmselgelt sellised, mis võiks takistada tema Türki tagasisaatmist. Sissesõidukeelu määramise osas on kaevatav haldusakt samuti õiguspärane ning kohus ei korda ka selles osas haldusorgani põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-1148 Kaebaja ei nõustu, et tema üldine usaldusväärsus on väga madal ning ta on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Kaebaja selgitused, avaldused ja ütlused ei ole ebaloogilised. Arvestada tuleb, et isik ei pruugi psühholoogilise stressi tõttu ütlusi andes kõike mäletada ja kronoloogilises järjestuses edasi anda. Kõik kaebaja kohtuistungil antud selgitused on tõesed. Kaebajat piinati aastatel 2015‒2018 seoses kahtlustusega relvade hankimises, mis on tõsine kuritegu. Sellega seoses on tema tagakiusuoht suur. Kaebaja ütlused kohtuistungil seoses tema pere elamisega samas kohas peaks olema arusaadavad, sest kaebaja on selgitanud, et kuni tema elab, ei ole perel otsest ohtu. Türgist lahkumiseks oli kaebajal vaja viisat, kuigi ta varjus veoautos, sest tagakiusamise tõttu tal teist varianti koduriigist lahkumiseks ei olnud. Kaebaja varjas end Türgis politsei eest ja ametlikult lahkudes oleks ta ilmselgelt piiril vahistatud. Asjaolu, et kaebajal ei ole aktiivset seost parteiga, ei tähenda, et ta ei võiks äratada võimude tähelepanu. Kaebaja ütlustest nähtub, et ta suhtles partei juhtidega püsivalt ja ta oli nendega heades suhetes. Õe juures elades ja tööl käies suutis kaebaja võimude eest hoiduda just seetõttu, et ta hoidis madalat profiili ja varjas end. Kaebaja on selgitanud, et tal on eneseväljendusega probleeme. Kohus leidis otsuses, et kaebaja kodulinnas suhtusid võimud kurdi päritolu inimestesse teataval määral diskrimineerivalt ning teda võidi konflikti eskaleerumise aastatel politsei poolt kinni pidada ja piinata. Samas ei ole kohus sellega otsuse tegemisel arvestanud. Kohtu seisukoht, et arvestades kurdi rahvusvähemuse rohkearvulisust Türgis, pole neil probleeme asuda mistahes piirkonda Kagu-Türgist väljaspool, on teoreetiline. Üldteada on fakt, et tegelikkuses käib kurdide ja türklaste vahel aastakümneid konflikt. Kohus ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja väljasaatmine Türki on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Kuigi kaebaja on kogu elu elanud Türgis, ei välista see tagakiusu tema väljasaatmisel. Sissesõidukeelu määramine maksimaalses määras ei ole põhjendatud. Selleks ei anna alust asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides lähisugulasi ning tal ei ole Eestis majanduslikke huve ja puudub majanduslik seotus Schengeni ala riikidega. Kohtuotsusest ei nähtu, miks kohus nõustus just 5-aastase sissesõidukeelu kohaldamisega. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 toodud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Ta ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut ega ole rikkunud avalikku korda. Kaebaja on tänaseks Eestist lahkunud, kuid kaebaja huvide kaitseks on põhjendatud menetlusega jätkata.

PPA palub 11.09.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

PPA on oma otsuses välja toonud vastuolud kaebaja ütlustes. Kohus nõustus nendega koosmõjus kaebaja kohtuistungil antud ütlustega. Kaebaja väide, et tema poeg põgenes Türgist ja taotleb varjupaika, kuna talle avaldatakse survet isa tõttu, on ilmselges vastuolus asjaoluga, et kaebaja ülejäänud pereliikmed saavad rahus kaebaja kodulinnas edasi elada. On väheusutav, et kaebaja kodus toimunud läbiotsimise käigus teadsid ametiisikud kaevata üles kaebaja keldri põranda ja leidsid mälupulga kõigi tõenditega kaebaja piinamisest. Asjaolu, et kaebaja pani enda väitel mälupulga niiskuskindlasse kotti ja kaevas keldris maa sisse, viitab, et ta pidas läbiotsimist tõenäoliseks. Sellisel juhul oleks isik teinud tõenditest varukoopiad ja peitnud need eri kohtadesse, sh väljaspool kodu. Olukorras, kus kaebaja väitel konfiskeeriti tõendid läbiotsimise käigus, jääb arusaamatuks, kuidas saaks PPA või kohus tõenditega tutvumata nendega arvestada. PPA ja kohus on arvestanud sellega, et isik ei pruugi ütlusi andes kõike mäletada. Kohus tõi välja vastuolud kaebaja ütlustes, tegemist ei ole piiratud eneseväljendusoskusega või 8(11)

3-23-1148 suutmatusega meenutata asjaolude kronoloogilist järjestust. Ei ole usutav, et kaebaja poeg jättis tagakiusamise tõttu ülikooliõpingud pooleli ja lahkus riigist ning esitas Saksamaal varjupaigataotluse, samal ajal kui kaebaja tütar saab takistusteta õpinguid jätkata. Juhul kui ametivõimudel oleks kaebaja vastu tõepoolest nii suur huvi, ei ole usutav, et kaebajal õnnestus asuda elama enda õe juurde ja end luureüksuse eest varjata või takistusteta uut reisidokumenti taotleda. Kaebaja väite teeb vastuoluliseks tema väide kohtuistungil, et ükskõik kuhu kaebaja pere läheks, leiaksid võimud nad üles. Kaebaja ei osanud istungil anda mõistlikku selgitust, miks tal oli vaja viisat, kui ta lahkus Saksamaale salaja. Seejuures ei jäänud kaebaja reisidokument tema kätte ning kaebaja väitel kasutas tema passi Türgist väljumiseks hoopis keegi kolmas isik. Kaebaja väide, et ta ei lahkunud Türgist ametlikult, sest kartis, et ta vahistatakse piiril ning jätkatakse tema tagakiusamisega, on vastuolus asjaoluga, et kaebaja sai 2021. a-l taotleda reisidokumenti. Ei ole usutav, et riik väljastab reisidokumendi isikule, kes on riigi huviorbiidis ning kelle riigist lahkumine ei ole riigi huvides. Kaebajal võivad küll olla head suhted partei juhtidega, kuid ei ole usutav, et isikul, kes parteiga seotuse ajal tegeles partei ürituste tarbeks laudade ja toolide tõstmisega ega oma parteiga praegusel ajal aktiivset sidet, võiks omada ametivõime huvitavat teavet. Kaebaja väljasaatmine ei ole vastuolus VSS §-ga 171. PPA on otsuses hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid. Kaebaja ei ole esitanud uusi asjaolusid või päritoluriigi informatsiooni, mis annaks aluse kahelda PPA järeldustes. PPA andmetel on kaebaja lahkunud Eesti Vabariigist 18.07.2023 Tallinna lennujaama kaudu Istanbuli. PPA on sissesõidukeelu osas hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid õiguspäraselt. Kaebaja viidatud VSS § 31 ei sätesta sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid, vaid asjaolusid, mida kogumis arvestatakse sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja kehtivusaja määramisel. Sissesõidukeelu kohaldamist välistavad asjaolud on loetletud VSS §-s 30 ja kaebajaga seoses ei esine ühegi sättes loetletud asjaolu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsust muuta ega tühistada.

3-23-1148 olulist infot. Viidatud vastuolud ja pidevad täiendused (iga selgitusega olukorra n-ö hullemaks rääkimine) ei veena ringkonnakohut kaebaja ütluste tõepärasuses.

https://acleddata.com/conflict-watchlist-2023/kurdish-regions/

10(11)

3-23-1148 teha lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaega andmata. Kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui viis aastat või jätta see kohaldamata, sh humaansetel kaalutlustel (vt humaansete kaalutluste kohta täpsemalt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsus nr 3-23-188, p-d 10–15). Asjaolude olulisel muutumisel pärast sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajal võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32).

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.