Korrakaitse › Vanglad

3-22-1563 eurot. Kaebaja taotles KPK-s talle silmakontrolli tegemist ja prillide väljastamist juba 2022. a mais esmalt suuliselt ja seejärel kirjalikult, kuid PPA on olnud täielikult tegevusetu. Kaebaja silmanägemine halveneb ning ta jääb pimedaks, kuna ta on sunnitud kasutama lugemiseks prille, mis ei vasta tema vajadustele. Õigete prillide puudumine tekitab kaebajale piinasid (silma- ja peavalusid) ning pimedaks jäämise oht põhjustab talle stressi. Prillide puudumise tõttu ei saa kaebaja tegeleda kirjandusliku loometöö ja lugemisega ning see alandab tema inimväärikust. Kaebaja ei saa ise silmaarsti poole pöörduda ning tal puudub raha endale prillide ostmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-22-1563 loetelus olevaid teenuseid, kuhu alla kuulub ka prillide määramine. Siseministri 16.10.2014 määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ § 16 lg 5 kohaselt kui välismaalane vajab ravi, mida ei ole KPK-s võimalik osutada, lubatakse välismaalasel KPK tervishoiuteenuse osutaja saatekirja alusel ravi eesmärgil viibida haiglas või muus raviasutuses. Kuna KPK ravipunktis puudus optometrist, siis määras PPA kaebajale aja nägemiskontrolli väljaspool ravipunkti, mis teostati 21.09.2022. Nägemiskontrolli teostanud optometrist määras kaebajale kahed prillid, lugemiseks ja kaugele nägemiseks, mis mõlemad anti kaebajale üle 01.10.2022. Kuna kaebaja on esitanud määruskaebuse pärast kaebuse aluseks olevate asjaolude äralangemist (st pärast nägemiskontrolli läbimist ja ka praeguseks prillide väljastamist), siis puudub vajadus määruskaebuse edasiseks menetlemiseks. Samuti puudub alus mittevaralise kahju väljamõistmiseks, sest PPA ei ole kaebajale kahju tekitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-1563 aeg riigi kulul optometristi vastuvõtu korraldamiseks ja prillide saamiseks poleks ebamõistlik ja tavapäratu ka vabaduses viibivate inimeste puhul. See ei ole käsitatav kaebajat piinava ega alandava kohtlemisena ka juhul, kui peaks vastama tõele väide, et kaebaja pöördus PPA poole prillide saamise sooviga juba mais. PPA kinnitas aga, et sellekohast suulist ega kirjalikku pöördumist ei olnud ning kaebaja pole esimese ega teise astme kohtu menetluses esitanud tõendeid ega teinud muul viisil usutavaks vastupidist. Ringkonnakohtul puudub mõistlik alus kahelda KPK väites. Kaebaja on olnud väga aktiivne pöördumiste esitaja nii PPA-le kui ka halduskohtule ja vaevalt jättis ta KPK-le kirjalikud pöördumised tegemata juhul, kui nägemisega sel ajal tõesti nii suured probleemid olid. Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja § 16 lg 2 kolmanda lause kohaselt peab välismaalane tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule pääsemise soovist teavitama enne kinnipidamiskeskuse ametnikku, s.o sooviavaldused on dokumenteeritud. On ebausutav, et riigiasutuse esindaja esitaks kohtule teadvalt valeväite, mis oleks dokumentaalsete tõenditega erilise vaevata ümber lükatav. Kaebaja väite seab kahtluse alla ka see, et KPK organiseeris halduskohtu kaudu kaebaja probleemist teadasaamisel kaebajale kohe optometristi vastuvõtu ja hiljem soetas prillid viivituseta. Kokkuvõtvalt, kaebaja kirjeldused prillide hankimisel aset leidnud mõnekuuse viivitusega kaasnenud tagajärgede kohta pole tõsiseltvõetavad ning on ebatõenäoline, et asjas leiaks tõendamist PPA õigusvastane tegevus, mis tooks kaasa hüvitise maksmise riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi. Isegi kui peaks tuvastatama lühiajaline viivitus, oli tegemist küll ebamugavusega, kuid ilmselge liialdus on väita, et selle pärast ähvardas kaebajat pimedaks jäämine jm tervisekahjustused. KPK tegevus ei kvalifitseeru inimväärikuse süüliseks alandamiseks. Eelneva tõttu on rahalise hüvitise nõue perspektiivitu.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.