X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks teha kaebajale nägemiskontroll ja väljastada prillid ning Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.09.2022 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MM
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata.
Lõpetada haldusasja menetlus X kaebuse nõudes Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks teha kaebajale nägemiskontroll ja väljastada prillid. Tühistada selle nõude osas Tallinna Halduskohtu 16.09.2022 määrus.
Jätta Tallinna Halduskohtu 16.09.2022 määruse resolutsioon muutmata osas, millega tagastati kahju hüvitamise nõue, kuid muuta selles osas määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
Kinnipidamiskeskuses (KPK) viibinud Venemaa Föderatsiooni kodanik X esitas Tallinna Halduskohtule 21.07.2022 kaebuse (täiendatud 26.08.2022) Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kohustamiseks teha kaebajale silmanägemise kontroll ning vajadusel vastavalt kontrolli tulemustele väljastada kaebajale prillid või anda kaebajale kasutada tema isiklike esemete hulgas olevad prillid (pehmed ja vasest sangaga). Ühtlasi taotles kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist meditsiinilise abi andmata jätmise ja inimväärikuse alandamise eest summas 10 000
3-22-1563 eurot. Kaebaja taotles KPK-s talle silmakontrolli tegemist ja prillide väljastamist juba 2022. a mais esmalt suuliselt ja seejärel kirjalikult, kuid PPA on olnud täielikult tegevusetu. Kaebaja silmanägemine halveneb ning ta jääb pimedaks, kuna ta on sunnitud kasutama lugemiseks prille, mis ei vasta tema vajadustele. Õigete prillide puudumine tekitab kaebajale piinasid (silma- ja peavalusid) ning pimedaks jäämise oht põhjustab talle stressi. Prillide puudumise tõttu ei saa kaebaja tegeleda kirjandusliku loometöö ja lugemisega ning see alandab tema inimväärikust. Kaebaja ei saa ise silmaarsti poole pöörduda ning tal puudub raha endale prillide ostmiseks.
2.Politsei- ja Piirivalveamet selgitas 15.09.2022 vastuses kohtunõudele, et X ei ole kirjalikult ega suuliselt pöördunud KPK poole seoses nägemisprobleemidega. Kaebajal on olemas optilised prillid, mida ta kasutab dokumentide lugemisel ja koostamisel. Kaebaja nägemisega seotud kaebustest sai PPA teada alles halduskohtu kohtunõudest, kuid selleks ajaks oli kaebaja juba esitanud avalduse rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumiseks ning vestluse käigus ei avaldanud kaebaja enam soovi saada eriarsti vastuvõtule, vaid ootas enda kodumaale tagasisaatmist. Praegu viibib kaebaja siiski jätkuvalt KPK-s, kuna ta on otsustanud jätkata rahvusvahelise kaitse taotlemist. Kuna PPA on saanud teada kaebaja nägemisprobleemidest, siis suunatakse ta optometristi vastuvõtule.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 16.09.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebaja väljamõeldud sündmused ei saa rikkuda tema subjektiivseid õigusi ega tekitada talle kahju. Halduskohus lahendab avalik-õiguslikke vaidlusi menetlusosaliste vahel, kuid praegusel juhul kaebaja ja PPA vahel vaidlus puudub.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.X palub 23.09.2022 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja väljastada talle prillid vastavalt 21.09.2022 toimunud nägemiskontrolli tulemustele ning hüvitada kaebajale mittevaraline kahju nägemise osalise kaotamise eest summas 20 000 eurot ning moraalse kahju tekitamise eest summas 10 000 eurot. Kaebaja toimetati silmaarsti juurde alles 21.09.2022 ning silmaarst tegi kindlaks kaebaja nägemise halvenemise kuni +3,5 dptr lugemisel ja +1,5 dptr kaugusesse vaatamisel. Praegu kasutab kaebaja +1,75 dptr prille ning ta peab nägemist kõvasti pingutama ja tegema kirjutamisel katkestusi, mistõttu jõuab kaebaja kirjutada 1 lehe ööpäevas, samas kui varasemalt Venemaal kirjutas ta lühijutte kiirusega 10–12 lehte ööpäevas. Sisuliselt kirjutab kaebaja pimesi tunde järgi. Prillide puudumise tõttu ei saa kaebaja tegeleda oma loometööga ehk luuletuste kirjutamisega ning see põhjustab talle intellektuaalset piina. Kuna arst on kaebaja silmanägemise halvenemise kindlaks teinud, siis on halduskohtu määrus seadusvastane. Kaebajal nägemise halvenemise tõttu ei saa ta ka enam tegeleda erialatöö ehk keevitamisega, kuna see nõuab head nägemist. PPA on ka tõenäoliselt keeldunud kaebajale tema enda prillide kasutada andmisest seetõttu, et kaebaja ei saaks enam PPA tegevuse peale kaebusi kirjutada.
5.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta määruskaebus rahuldamata ning lõpetada asja menetlus. Sotsiaalministri 06.12.2013 määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ (määrus nr 40) § 3 lg 1 kohaselt otsustab tervisehoiuteenuse ja ravimi vajalikkuse üle KPK lepinguline tervisehoiuteenuse osutaja. Määruse nr 40 § 3 lg 2 kohaselt valib KPK ametnik tervishoiuteenuse osutaja ning tervishoiuteenuse osutamise aja ja koha, lähtudes rahvusvahelise kaitse taotleja vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Määruse nr 40 § 4 lg 1 kohaselt rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa tervishoiuteenuste 2(4)
3-22-1563 loetelus olevaid teenuseid, kuhu alla kuulub ka prillide määramine. Siseministri 16.10.2014 määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ § 16 lg 5 kohaselt kui välismaalane vajab ravi, mida ei ole KPK-s võimalik osutada, lubatakse välismaalasel KPK tervishoiuteenuse osutaja saatekirja alusel ravi eesmärgil viibida haiglas või muus raviasutuses. Kuna KPK ravipunktis puudus optometrist, siis määras PPA kaebajale aja nägemiskontrolli väljaspool ravipunkti, mis teostati 21.09.2022. Nägemiskontrolli teostanud optometrist määras kaebajale kahed prillid, lugemiseks ja kaugele nägemiseks, mis mõlemad anti kaebajale üle 01.10.2022. Kuna kaebaja on esitanud määruskaebuse pärast kaebuse aluseks olevate asjaolude äralangemist (st pärast nägemiskontrolli läbimist ja ka praeguseks prillide väljastamist), siis puudub vajadus määruskaebuse edasiseks menetlemiseks. Samuti puudub alus mittevaralise kahju väljamõistmiseks, sest PPA ei ole kaebajale kahju tekitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei saa kaebuse tagastamise aluseks olla HKMS § 121 lg 2 p 1, s.o kaebeõiguse puudumine. Kaebuse aluseks on väide, et KPK ei ole taganud kaebajale prille, mis on talle vajalikud lugemiseks ja kaugele vaatamiseks. Sellisel alusel esitanud nõue puudutab kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebajal on kaebeõigus HKMS § 45 lg 1 järgi. See, kas kaebaja oli enne kaebuse esitamist pöördunud prillide saamiseks PPA poole ja kas PPA on toiminud õigusvastaselt, on juba järgmine küsimus ega puutu kaebeõigusesse ja ei ole hinnatav HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi.
7.Puudub vaidlus, et PPA suunas kaebaja kohtumenetluse ajal optometristile, kes kontrollis kaebaja silmanägemist 21.09.2022. PPA on 11.11.2022 vastuses ringkonnakohtule kinnitanud, et nägemiskontrolli tulemusena väljastati kaebajale 01.10.2022 kahed prillid, lugemiseks ja kaugele nägemiseks. Kuna vastustaja on nüüdseks teinud kaebuses nõutud toimingu, tuleb kohustamisnõude osas haldusasjas menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel lõpetada kaebust menetlusse võtmata ning halduskohtu määrus tuleb kohustamisnõuet puudutavas osas tühistada. Ringkonnakohus ei näe praegusel juhul vajadust küsida kaebajalt tema võimaliku soovi kohta esitada HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamisnõue. Kaebaja on Eestist 2022. a detsembris välja saadetud ja ta ei ole ringkonnakohut teavitanud oma kontaktandmetest (HKMS § 28 lg 3) ega soovist jätkata kaebusega muudetul kujul. Ringkonnakohus ei saa küsida selles asjas andmeid Venemaa Föderatsiooni ametivõimudelt, kuna kaebaja kinnipidamine toimus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel, mille § 13 lg 2 kohaselt peab taotleja kohta teatavaks saadud teavet hoidma konfidentsiaalsena, sh iseäranis päritoluriigi ees. Suuremate jõupingutuste tegemine kaebaja leidmiseks pole ka eesmärgipärane, kuna kaebajal ei saa suure tõenäosusega olla mingit põhjendatud huvi vaidlusega jätkata – ta ei viibi enam Eestis ja KPK-sse ei saa uuesti sattuda ning ta ei ole kandnud halduskohtusse kaebuse esitamisel menetluskulusid.
8.Lisaks kohustamisnõudele esitas X nõude PPA tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebaja tervise kahjustamise eest summas 20 000 eurot ja tema inimväärikuse alandamise eest summas 10 000 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb see nõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebaja õigusi pole riivatud intensiivselt ning kahjunõude eduväljavaated on väga kasinad. Kaebaja väidab, et ta soovis KPK-lt tugevamaid prille 2022. a mais. Ringkonnakohus märgib, et ta ei olnud päris ilma prillideta. Nagu kinnitasid mõlemad pooled, olid tal lugemiseks prillid olemas (küll 1,75 dptr nõrgemad). Kaugele vaatamiseks sobisid temal olemasolevad prillid tugevusega 1,75 dptr. Optometristi vastuvõtt toimus 2022. a septembris ja uued prillid sai kaebaja PPA kulul oktoobris. Kehtivast õigusest ei tulene nõuet saada riigi kulul optometristi või silmaarsti aeg viivitamatult ning seejärel viivitamatult tasuta prillid. Kulunud 3(4)
3-22-1563 aeg riigi kulul optometristi vastuvõtu korraldamiseks ja prillide saamiseks poleks ebamõistlik ja tavapäratu ka vabaduses viibivate inimeste puhul. See ei ole käsitatav kaebajat piinava ega alandava kohtlemisena ka juhul, kui peaks vastama tõele väide, et kaebaja pöördus PPA poole prillide saamise sooviga juba mais. PPA kinnitas aga, et sellekohast suulist ega kirjalikku pöördumist ei olnud ning kaebaja pole esimese ega teise astme kohtu menetluses esitanud tõendeid ega teinud muul viisil usutavaks vastupidist. Ringkonnakohtul puudub mõistlik alus kahelda KPK väites. Kaebaja on olnud väga aktiivne pöördumiste esitaja nii PPA-le kui ka halduskohtule ja vaevalt jättis ta KPK-le kirjalikud pöördumised tegemata juhul, kui nägemisega sel ajal tõesti nii suured probleemid olid. Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja § 16 lg 2 kolmanda lause kohaselt peab välismaalane tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule pääsemise soovist teavitama enne kinnipidamiskeskuse ametnikku, s.o sooviavaldused on dokumenteeritud. On ebausutav, et riigiasutuse esindaja esitaks kohtule teadvalt valeväite, mis oleks dokumentaalsete tõenditega erilise vaevata ümber lükatav. Kaebaja väite seab kahtluse alla ka see, et KPK organiseeris halduskohtu kaudu kaebaja probleemist teadasaamisel kaebajale kohe optometristi vastuvõtu ja hiljem soetas prillid viivituseta. Kokkuvõtvalt, kaebaja kirjeldused prillide hankimisel aset leidnud mõnekuuse viivitusega kaasnenud tagajärgede kohta pole tõsiseltvõetavad ning on ebatõenäoline, et asjas leiaks tõendamist PPA õigusvastane tegevus, mis tooks kaasa hüvitise maksmise riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi. Isegi kui peaks tuvastatama lühiajaline viivitus, oli tegemist küll ebamugavusega, kuid ilmselge liialdus on väita, et selle pärast ähvardas kaebajat pimedaks jäämine jm tervisekahjustused. KPK tegevus ei kvalifitseeru inimväärikuse süüliseks alandamiseks. Eelneva tõttu on rahalise hüvitise nõue perspektiivitu.
9.Eeltoodu alusel tuleb haldusasja menetlus lõpetada ja halduskohtu määrus ühtlasi tühistada kohustamiskaebust puudutavas osas. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi kahjunõude tagastamise alust puudutavas osas, jättes selles osas halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.