Mittetulundusühing Noored Ühiskonna Heaks (registrikoodiga 80332058) taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada Haridus- ja Noorteameti Erasmus+ ja Solidaarsuskorpuse Agentuuri 09.06.2023 korralduse nr 1.1-10/23/71 kehtivus osas, millega tunnistati 01.04.2021 akrediteeringu andmise otsus kehtetuks ja taastada Haridus- ja Noorteameti Erasmus+ ja Solidaarsuskorpuse Agentuuri 01.04.2021 korralduse nr 16.1-1/21/16 kehtivus kuni selle peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kaebuse tähtaegse esitamise korral kuni selles asjas tehtava kohtuotsuse või asja menetlust lõpetava määruse jõustumiseni.
Menetlusosalised
Taotleja– mittetulundusühing Noored Ühiskonna Heaks Taotleja volitatud esindaja ‒ adv. Kristjan Kers Vaiet läbivaatav haldusorgan – Haridus- Noorteamet
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Rahuldada mittetulundusühingu Noored Ühiskonna Heaks taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt ja peatada Haridus- ja Noorteameti Erasmus+ ja Solidaarsuskorpuse Agentuuri 09.06.2023 korralduse nr 1.1-10/23/71 kehtivus osas, millega tunnistati 01.04.2021 akrediteeringu andmise otsus nr. 16.1-1/21/16 kehtetuks kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 252 lg 7, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
Mittetulundusühing Noored Ühiskonna Heaks (edaspidi: vaide esitaja või taotluse esitaja) on 2011. aastal loodud noortele suunatud organisatsioon, mis tegeleb läbi erinevate projektide noorsootöö arendamise ja n-ö mitteformaalse õppimisega. Näiteks võimaldab vaide esitaja osaleda Erasmus+ programmis, samuti erinevates noortevahetus- ning vabatahtliku töö
projektides. Tänaseks päevaks on vaide esitaja lõpetanud edukalt 174 projekti, samuti on hetkel pooleli 14 aktiivset programmi.
2.Haridus- ja Noorteameti Erasmus+ ja Solidaarsuskorpuse Agentuur (edaspidi ka: agentuur) on andnud vaide esitajale 17.02.2021 korraldusega nr 1.1-10/21/18 “2021 finantseerimisaasta Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi kvaliteedimärgise andmine vabatahtliku tegevuse elluviimiseks” (edaspidi: 17.02.2021 korraldus) kvaliteedimärgise Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi raames (OID kood: E10064048/nr 2021-1-EE01-ESC50-QLA-000093472) kehtivusega kuni 31.12.2027.
3.Agentuuri 01.04.2021 korraldusega nr 16.1-1/21/16 „Erasmus+ akrediteeringute omandamise toetusettepanekute tegemine 01.04.2021“ (edaspidi: 01.04.2021 korraldus) anti vaide esitajale akrediteering Erasmus+ programmis osalemiseks (nr 2020-1-EE01-KA150 YOU-000093444) kehtivusega kuni 31.12.2027.
4.09.06.2023 korraldusega nr 1.1 10/23/71 (edaspidi: vaidlustatav korraldus):
4.1.tunnistati 01.04.2021 korraldus kehtetuks;
4.2.tunnistati 17.02.2021 korraldus kehtetuks alates 30.04.2024.
5.Vaidlustatav korraldus põhineb agentuuri järeldusel, justkui on vaide esitaja korduvalt rikkunud Euroopa Solidaarsuskorpuse (ESK) ja Erasmus+ (E+) programmi osalejate heaolu, turvalisuse ja ohutuse nõudeid.
6.Vaide esitaja leidis, et vaidlustatav korraldus on õigusvastane, mistõttu esitas 19.06.2023 agentuurile vaide korralduse kehtetuks tunnistamiseks.
7.Vaide esitaja esitas esialgse õiguskaitse (edaspidi: ka EÕK) taotluse mis registreeriti Tallinna Halduskohtus 19.06.2023.
8.Tallinna Halduskohus tegi agentuurile kohtunõude 20.06.2023, milles kohustas agentuuri andma EÕK taotlusele kirjalikku seisukohta hiljemalt 21.06.2023 kell 14.00. Agentuur vastas kohtunõudele tähtajaliselt.
9.Taotluse esitaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: EÕK taotlus on lubatav, sest taotluse esitaja on esitanud vaide korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlusalusest akrediteeringust sõltub nii vaide esitaja vabatahtliku tegevuse säilimine kui ka organisatsiooni rahastamine. Ilma vastava akrediteeringuta pole võimalik vaide esitajal oma tegevust ellu viia, mis seab ohtu vaide esitaja kui organisatsiooni jätkusuutlikkuse kui sellise. Vastasel juhul peatuks vaide esitaja tegevus, samuti puuduks võimalus taotleda rahastamist. Seega oleks tegemist pöördumatute tagajärgedega. Vaidlustatud korraldus on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane, rikutud on ärakuulamispõhimõtet, uurimispõhimõtet, põhjendamiskohustust ja korraldus on kaalutlusvigadega. Haridus- ja Noorteameti põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: Haridus- ja Noorteamet ei soovi esitada vastuväiteid MTÜ Noored Ühiskonna Heaks esialgse õiguskaitse taotlusele (kus taotleti Haridus- ja Noorteameti 09.06.2023 korralduse nr 1.1-10/23/71 kehtivuse peatamist). Haridus- ja Noorteameti hinnangul puudub nimetatud haldusaktil aktiivne toime, mis kahjustaks esialgse õiguskaitse taotluse esindajat viisil, mida ei oleks võimalik hiljem kas täita või heastada ning seetõttu ei kahjustu taotluse esindaja õigused tema algatatud vaideprotsessi ajal sõltumata sellest, kas vaidemenetluses vaidlustatud akti enda toime on peatatud või mitte.
2(4)
KOHTU PÕHJENDUSED
10.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lg 1 p 1 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise ja keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.06.2006 otsuse nr. 3-3-154-06 p 12). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (RKHK 02.03.2006 määrus nr. 3-3-1-3-06 p 8). Esialgset õiguskaitset kohaldatakse siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (RK 22.04.2004 antud kohtumääruse nr. 3-3-1-7604 p 6). Esialgset õiguskaitset vajab kaebaja, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda, eelkõige on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kui kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamiseta saabuvad pöördumatud tagajärjed, mida heastada ei saa või mille heastamine ei ole mõistlik. Vaide esitaja on muu hulgas välja toonud, et ilma akrediteeringuta pole võimalik vaide esitajal oma tegevust ellu viia. Viidatud on Euroopa Solidaarsuskorpuse (ESK) programmile (ekslikult märgitud kui E+), kuid nimetatud programm annab akrediteeringule alternatiivi, milleks on kvaliteedimärgis. Vastav kvaliteedimärgis on taotluse esitajal olemas ja kehtib kuni 30.04.2024 ja sellisel juhul EÕK vajadus puuduks. Küll aga vaidlustatud korralduses on välja toodud, et vaide esitaja tegevusteks on, kehtivaid lepinguid arvestades, E+ programmi raames lühiajaliste noortevahetuste ja noorsootöötajate õpirände projektide elluviimine (projekt nr 2022-1- EE01-KA151-YOU-000051896), mis on planeeritud algama 2023 aasta suvest. Kuna tegemist on E+ (Erasmus +) programmi raames tehtavate tegevustega, siis ESK programmi nõuded siin eelduslikult ei kohaldu. Kohaldama peab E+ programmi nõudeid. E+ programmi nõuded annavad programmis osalemiseks tingimused, sealhulgas rahastamiseks vajalikud tingimused akrediteeritud isikutele. Nii 2022 kui 2023 aasta E+ programmi leheküljel 142 on toodud, et peatatud akrediteeringuga organisatsioonid ei saa rahastust ja peatatud akrediteeringu ajal sõlmitud lepingud võib riiklik büroo lõpetada. Lisaks on kirjutatud, kui riikliku büroo juhistest ja tähtaegadest ei ole jätkuvalt kinni peetud, tulemuslikkus on endiselt väike või programmi eeskirju on korduvalt või olulisel määral rikutud (sh mõne teise meetme puhul), võib riiklik büroo akrediteeringu tühistada. Kui akrediteeringu peatamise ajal võib lepingud lõpetada, siis on kohtul kahtlus, et seda võib teha ka akrediteeringu tühistamise korral. Kuna akrediteeringust sõltuvad lepingute olemasolu ja sealhulgas eeldatavalt ka rahastus, on antud juhul akrediteeringu kehtetuks tunnistamisel eelduslikult võimalik kaasa tuua vaide esitajale pöördumatuid tagajärgi ja seega esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Seda enam, et kohtule arusaadavalt on vaidlustatud korralduses viidatud, et kuna vaide esitaja viib E+ programmi raames läbi tegevusi vahetult, on projektitegevuste lõpetamine enne tegevuste algust ohu ennetamiseks vajalik.
11.Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ja kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse 3(4)
piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtu esmasel hinnangul võib vaidlustatud korralduses esineda kaalutlusvigu. Korraldusest ei nähtu muu hulgas, et vaide esitaja oleks ära kuulatud ja tal oleks olnud võimalik omapoolseid vastuväiteid esitada ega põhjendused, miks seda ei tehtud. Rikutud võib ka olla nii uurimispõhimõtet kui uurimis- ja põhjendamiskohustust, sest pole veenvalt välja toodud, kuidas on jõutud järeldusele, et vaide esitaja on osalejate turvalisuse, heaolu ja ohutuse nõudeid rikkunud. Eeltoodu kohaselt ei ole kaebus perspektiivitu, esmapilgul võib korraldus sisaldada erinevaid kaalutlusvigu.
12.Järgnevalt tuleb hinnata, kuidas vaidlustatud korraldus võib rikkuda vaide esitaja subjektiivseid õigusi ning kas avalik huvi võib need üles kaaluda. Korraldusest nähtuvalt algavad E+ programmi raames planeeritud lühiajalised noortevahetuste ja noorsootöötajate õpirände projektide elluviimine käesoleva aasta suvest. Arvestades, et vaie on esitatud päev või kaks enne astronoomilise suve algust võib eeldada, et vaide esitaja lepingutega programmi raames tehtavad tegevused algavad eelduslikult mõne päeva jooksul ja akrediteeringu kaotamine vahetult enne, eesmärgiga ohu ennetamise eesmärgil vaide esitaja programmi raames tehtavate tegevuste tühistamise esilekutsumine (vähemasti selliselt saab kohus aru vaidlustatud korralduse viimase lehe esimesest lõigust), toob see kaasa vaide esitaja kui ka kolmandate isikute õiguste rikkumise. Olukorras, kus sõlmitud on lepingud (nähtub ka vaidlustatud korraldustest) ja kokkulepped programmis osalemisel ka eeldatavalt kolmandate isikutega, võib akrediteeringu kaotamine kaasa tuua eelkõige olulise mainekahju, mis on rahvusvaheliselt tegutsevale organisatsioonile pöördumatu kahju. Pealegi on nimetatud tegevus vastuolus avaliku huviga, sest rahvusvaheliselt tegutseva organisatsiooni mainekahju puhul langeb kahju ka Eestile. Samas tuleb välja tuua, et oht kolmandate isikute tervisele on vaidelamatult samuti olulise avaliku huviga, kuid arvestades vaide esitaja poolt toodud põhjendusi ja tõendeid ning agentuuri poolt vaidlustatavas korraldustes selgituste puudumist, ei saa asuda koheselt seisukohale, et nimetatud oht on kolmandatele isikutele olemas.
13.Kohus rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatab Haridus- ja Noorteameti Erasmus+ ja Solidaarsuskorpuse Agentuuri 09.06.2023 korralduse nr 1.1-10/23/71 kehtivus osas, millega tunnistati 01.04.2021 akrediteeringu andmise otsus nr. 16.1-1/21/16 kehtetuks, kuid seda vaid kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni. Nimetatud õiguse annab kohtule HKMS § 249 lg 2 ja lg 4 p 1. Antud juhul on sisuliselt küsimuse all E+ programmi raames tehtavad lühiajalised tegevused (lühiajalised noortevahetused ja nooroostöötajate õpiränded), mis peaksid algama käesoleval suvel, mille kestvusaeg ei ole pikk ja mille elluviimine ja rahastus on eelduslikult sõltuv olemasolevast akrediteeringust. Samuti on vaidemenetlus küllaltki lühike (10+ 30 päeva), mistõttu võib vaie olla lahendatud pärast lühiajaliste tegevuste lõppu või nende kestvuse ajal, vahetult enne tegevuste lõppu. Põhjendatud ei ole koheselt kohaldada õiguskaitset ka tulevikus võimalikult asetleidva kohtumenetluse ajaks. Pärast vaideotsuse tegemist on vaide esitajal koos kaebusega võimalik esitada uuesti ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus ei pea vajalikuks esialgset õiguskaitset kohaldada kohe ka kaebuse esitamise korral kohtumenetlust lõpetava otsuse või määruseni. HKMS § 249 lg 5 annab võimaluse esitada EÕK taotlus uuesti koos kaebusega ning HKMS § 249 lg 1 näeb ette, et kohus võib teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta igas menetlusstaadiumis ka tulevikus (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.