Sergei Matvejevi kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seonduvalt eesti keele õpingutega
Menetlusosalised
Kaebaja Sergei Matvejev Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Sergei Matvejevi kaebus.
2.Jätta läbi vaatamata Sergei Matvejevi menetlusabi taotlus tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinni peetav isik Sergei Matvejev esitas 1. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib Viru Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju tekitamise eest 1000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Kaebus on mõistetav nii, et vangla tekitas kaebajale kahju sellega, et ei lubanud teda täies mahus eesti keele kursustele ning õpetajad talle keelt selgeks ei õpetanud. Eelnevaga alandati kaebaja inimväärikust. Eesti keelt oskamata ei saa ta õppida ülikoolides ja instituutides eesti keeles ning kahju tekib ka tema firmale, sest kaebaja ei saa klientidega eesti keeles suhelda ja peab palkama endale eraldi tõlgi. Samuti on kaebaja jäänud ilma keeleõpingute eest makstavast tasust. Ta on praeguseks saanud 60 eurot, kuid peaks saama veel 423 eurot. Kaebaja märgib, et ta tegi praegu ära eesti keele eksami tasemel A2. Lisaks leiab kaebaja, et Viru Vangla tagastas tema kahju hüvitamise taotluse 28. aprilli 2023. a otsusega nr 6-16/42-4 õigusvastaselt. Kaebuse juurde on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 12. juunil 2023 kohtule kaebaja 15. veebruari 2023. a kahjunõude nr 6-16/42-1, Viru Vangla 11. aprilli 2013. a kirja nr 6-16/42-2 (kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine), kaebaja vastuse nr 6-16/42-3 ja Viru Vangla 28. aprilli 2023. a otsuse nr 6-16/42-4, millega kaebaja kahju
3-23-1223 hüvitamise taotlus puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastati. Lisaks selgitas Viru Vangla kohtule, et Sergei Matvejev alustas riigikeele õpingutega (A2 tasemel) 15. augustil 2022 ning läbis kursuse 4. mail 2023. Õppeperioodi vältel kohaldati tema suhtes vangistusseaduse (VangS) §-st 69 tulenevaid julgeolekuabinõusid ajavahemikel 22. september 2022 kuni 30. september 2022 ja 24. veebruar 2023 kuni 14. aprill 2023 ning nimetatud ajavahemikel kaebaja riigikeeleõppes ei osalenud. Eesti keele A2 taseme eksamitulemused tehti teatavaks
6.juunil 2023 ning Sergei Matvejev sooritas eksami tulemusega 85%. Õppetasu on ta saanud 2022. a novembris (20,71 eurot), detsembris (20,71 eurot) ja 2023. a veebruaris (20,71 eurot) ning viimane väljamakse tehakse 2023. a juulikuus summas 386,56 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Arvestades kaebuses sisalduvat ning kohtule edastatud kohtueelse menetluse dokumente, mõistab kohus, et kaebaja taotleb vanglalt 1000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist selle eest, et teda ei lastud VangS § 69 alusel julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu eesti keele koolitusele ning ta tegi tööd ja raiskas asjatult oma aega. Nõutavas summas sisaldub ka õppetasu, mis on kaebajale osaliselt välja maksmata. Mis puudutab kaebaja viiteid temaga seotud ettevõttele tekkinud või tekkida võivale kahjule, siis jätab kohus need praegusel juhul tähelepanuta, sest kaebaja nimetatud täisühing ei ole praegusel juhul kaebuse esitajaks. S. Matvejev on kaebuse esitanud füüsilise isikuna.
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kohus leiab, et kaebaja õiguste riivet ei saa praeguses asjas pidada intensiivseks. Kaebaja kahjunõue puudutab tema eesti keele õpinguid ning selle eest saadavat tasu. Kohtu hinnangul ei saanud asjaolu, et kaebaja ei saanud riigikeele koolituse toimumise ajal tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu teatud ajavahemikel koolitusest füüsiliselt osa võtta (st teda ei viidud õppeklassi) kaebaja õigustele märkimisväärset mõju avaldada. Kaebaja pidi küll seetõttu ilmselt ise rohkem pingutama, et A2 keeletase saavutada, kuid keeleõppe puhul ongi iseseisva töö maht võrreldes muude õpingutega suurem. Lisaks toimus keeleõpe mitme kuu vältel ning enamus ajast sai kaebaja koolitusest osa võtta. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja läbis 15. augustil 2022 alanud koolituse 4. mail 2023 ning saavutas eesti keele A2 taseme. Seejuures oli tema eksami tulemus 85%, millest võib järeldada, et keeleõpingud olid edukad. Mis puudutab keeleõpingute eest saadavat tasu, siis nähtub Viru Vangla 12. juuni 2023. a vastusest kohtunõudele, et kaebajale on tasu osaliselt välja makstud (kogusummas 62,13 eurot) ning juulis 2023 makstakse talle välja veel 386,56 eurot. Seega saab kaebaja keeleõppe eest tasuks 448,69 eurot. Nimetatud summa ei ühti küll kaebuses välja toodud summaga (7x 69=483 eurot), kuid summade vahe ja seega väidetav varaline kahju on minimaalne (alla 35 euro). Eeltoodut ning ka HKMS § 133 lõikes 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades saab praeguses olukorras kaebaja õiguste riivet pidada seega väheintensiivseks.
6.Kaebaja kahjunõuet ei saa kohtu hinnangul pidada ka perspektiivikaks. VangS § 34 lg 4 sätestab, et kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Vaidlus puudub selles, et selline võimalus kaebajale anti ja kaebaja alustas keeleõpingutega 15. augustil 2022. Kohtule ei ole küll teada, millistel asjaoludel kaebaja suhtes VangS §-s 69 nimetatud julgeolekuabinõusid kohaldati, kuid olukorras, kus julgeolekuabinõude kohaldamisel piiratakse isiku vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, ei saa isiku
3-23-1223 keeletundi mitteviimist pidada õigusvastaseks. Kui isiku suhtes kehtivad liikumis- ja suhtlemispiirangud, ei saa tema keeletundi saatmist vanglas toimuda. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Seega on tõenäoline, et kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid tema enda tegevuse tagajärjel, mistõttu jäi kaebajal ka keeleõppest osa võtmine ära põhjustel, mis olid tingitud temast endast. Lisaks ei saa mingil lühikesel perioodil keeleõppe (klassis) võimaldamata jätmist pidada inimväärikust alandavaks kohtlemiseks. Tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks võrreldav olukordadega, mida Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on peetud inimväärikust alandavaks (nt täielik sotsiaalne isolatsioon, arstiabi andmata jätmine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta). Mis puudutab keeleõppe eest saadavat tasu, siis Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 2 sätestab, et õppimise tasu määr on 69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist positiivsete tulemustega makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70 protsenti õppimise tasu igakuisest määrast. Sama määruse § 3 lg 1 sätestab, et igakuise tasu maksmine peatatakse selleks kuuks, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt põhjuseta ning § 5 lg 2 kohaselt nende kalendrikuude eest, millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses, arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga. Seega võivad keeleõppe eest makstava tasu täies ulatuses (s.o 69,03 eurot ühe kuu eest) väljamaksmist mõjutada erinevad asjaolud (sh täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu kaebaja õppetööst mitteosavõtmine) ning kaebajale keeleõppe eest väiksemas määras tasu maksmist ei saa esmapilgul pidada õigusvastaseks. Eelnevat arvestades oleks kohtu hinnangul käesolevas asjas kaebaja kasuks väidetava varalise ja ka mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmine äärmiselt ebatõenäoline.
7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Sergei Matvejevi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kohus märgib, et kuna kohtu hinnangul esines praegusel juhul HKMS § 121 lg-s 2 nimetatud alus kaebuse tagastamiseks, siis ei pidanud kohus menetlusökonoomiast lähtudes vajalikuks hakata praegusel juhul hindama seda, kas kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbinud või mitte (HKMS § 47 lg 1). Siiski tuleks kohtu hinnangul ilmselt asuda seisukohale, et kaebaja ei läbinud kohtueelset menetlust nõuetekohaselt ning tema kahju hüvitamise taotluse tagastamine Viru Vangla poolt oli õiguspärane. Nõustuda võib vanglaga selles, et kaebaja esitatud kahjunõudest nr 6-16/42-1 ja selle täiendusest nr 6-16/42-3 jääb ebaselgeks, milles talle tekkinud kahju seisneb. Üksnes kohtule esitatud kaebuses on kaebaja seda mõnevõrra rohkem avanud ning seetõttu oli kahjunõude alus kaebuse tõlgendamise teel kohtule mõistetav. Seega esineks praegusel juhul iseenesest ka HKMS § 121 lg 1 p-st 4 nimetatud alus kaebuse tagastamiseks.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.