X kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.01.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01215-14 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X, volitatud esindaja RV Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja MK
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.06.2023 (HKMS § 181 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) tegi 16.01.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01215-14 (vastutusotsus), millega kohustati Xt (kaebaja) tasuma NAVI Trastle OÜ maksuvõlg kogusummas 15 130,48. Vastutusotsuses tuginetakse kokkuvõtvalt järgnevale. 1.1 MTA kontrollis 28.01.2021 korralduse nr 12.2-3/054741, 11.02.2021 korralduse nr 12.23/054741-2, 15.06.2921 korralduse nr 12.2-3/054741-37 ja 28.06.2021 korralduse 12.23/05474138 alusel NAVI Trastle OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel august ja september 2019 ning detsember 2020. 24.09.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/054741-40 (maksuotsus) kohustati äriühingut tasuma maksusumma 20 068,73 eurot, mis vastutusotsuse tegemise hetkeks oli tasumata. Maksukontrolli käigus tuvastati, et NAVI Trastle OÜ on muuhulgas jätnud oma detsembri 2020 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (TSD) kajastamata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja nendelt arvestatud tulumaksu summas
13 330,48 eurot. Täpsemad maksustamisel tähendust omavad asjaolud on kajastatud 08.09.2021 kontrollaktis nr 12.3/054741-39 (kontrollakt). 1.2 Perioodi detsember 2020 maksuvõla kujunemise ajal oli kaebaja NAVI Trastle OÜ juhatuse liige ning vastustas seadusliku esindajana selle eest, et äriühing esitaks õigete andmetega deklaratsioone. Seega rikkus kaebaja maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimiskohustust, mis tuleneb MKS § 85 lg-st 4 koostoimes tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg-ga 1, § 51 lg 2 p-ga 3 ja § 54 lg-ga 2. Kaebaja kohustuseks juhatuse liikmena oli tagada, et NAVI Trastle OÜ maksuarvestus, esitatavad deklaratsioonid ja maksukohustuste tasumine oleksid täidetud korrektselt ning vastaksid tegelikkusele. Kaebaja rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tasumis- ja korraldamiskohustust, mis tulenevad MKS § 105 lg-st 1 koostoimes TuMS § 54 lg-ga
4.Kaebaja on jätnud tasumata ka MKS § 115 lg-st 1 tuleneva rahalise kohustuse kõrvalkohustuse (intressi) arvestamise ja tasumise kohustust. Vastutusmenetluses kogutud andmetele tuginedes rikkus kaebaja maksukohustusi raskest hooletusest. 1.3 Äriregistri andmetel oli kaebaja NAVI Trastle OÜ juhatuse liige perioodidel 27.06.2018 kuni 18.02.2019 ja 27.07.2020 kuni 15.02.2020. Kaebaja väidetel ta NAVI Trastle OÜ igapäevase majandustegevusega kokku ei puutunud ja äriühingut juhtis väidetavalt Y. Kaebaja tegeles raamatupidamisega, omas ligipääsu pangakontole, tegeles kassaandmete sisestamisega raamatupidamisprogrammi, esitas maksudeklaratsioone. Ehkki väidetavalt tegeles NAVI Trastle OÜ juhtimisega ja majandustegevuse läbiviimisega Y, oli kaebajal juhatuse liikmena kohustus tagada äriühingu raamatupidamises olevate ja maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus. Kaebaja jättis oma kohustused täitmata, mis omakorda tingis maksuotsuse väljastamise. 1.4 NAVI Trastle OÜ maksukontrolli käigus tuvastati, et äriühingul puudus seisuga 31.12.2020 kassas sularaha summas 53 321,89 eurot ning selle kasutamise osas puudusid nõuetele vastavad algdokumendid. Samuti ei olnud äriühing nimetatud perioodil deklareerinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Tasumata ja deklareerimata oli nimetatud summalt tulumaks summas 13 330,48 eurot, mille tõttu suurenes NAVI Trastle OÜ 2020 detsembri tulumaksukohustus 13 330,48 euro võrra. NAVI Trastle poolt ebaõigete andmetega TSD esitamine sai toimuda kaebaja raskest hooletusest tungitud tegevusetuse tagajärjel. 1.5 Kui kaebaja oleks juhatuse liikmena täitnud temalt nõutavaid kohustusi, tundnud huvi äriühingu igapäevase majandustegevuse vastu ning pidanud järelevalvet Y tegevuse üle, siis oleks kaebaja tuvastanud ka tema õigusvastase käitumise. Kaebaja raskelt hooletu käitumine põhjustas aga olukorra, kus NAVI Trastle OÜ nimel esitati detsember 2020 TSD ning jäeti tulumaksukohustus summas 13 330,48 eurot tasumata. Hoolsa käitumise puhul oleks nimetatud tegevus olnud välditav ning maksukohustust ei oleks tekkinud. Maksuseaduste rikkumine on toonud kaasa ka intressivõla tekkimise.
2.Tallinna Halduskohtusse saabus 15.02.2023 kaebaja poolt esitatud kaebus Maksu- ja Tolliameti vastutusotsuse nr 13-7/01215-14 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 23.02.2023 määrusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
3.Kaebaja nõuab vastutusotsuse tühistamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Kaebaja ei saa aru, kuidas on MTA jõudnud järeldusele, et äriühingul puudus 31.12.2020 kassas sularaha summas 53 321,89 eurot. MTA ei käinud 31.12.2020 ega 01.01.2021 kontrollimas, kas äriühingu kassas on vastav rahasumma. Vastutusotsusest 2(8)
nähtub, et MTA on esmakordselt palunud äriühingul esitada kassa 11.02.2021 korraldusega, mis anti juhatuse liikmele üle MTA ruumides. Kuna varem pole kassa ettenäitamist nõutud, siis ei saa MTA ka väita, et seisuga 31.12.2020 kassas raha ei olnud. Sellest järeldub, et MTA on lihtsalt võtnud ühe suvalise aasta ja kuu, millest lähtuvalt on paljasõnaliselt asunud väitma, et just seisuga detsember 2020 kassas raha puudus ja kaebaja oleks pidanud seda 10.01.2021 esitatud deklaratsioonis märkima. Samas räägib MTA maksuotsuses kohustusest deklareerida detsembri 2020 erijuhtude tulumaks. Samuti on maksuotsuses märgitud, et kaebaja ei ole deklareerinud 2020 detsember kuni 2021 TSD lisal 6 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ega neid tasunud. Seega oli deklareerimise kohustus ka nendel kuudel ja raha oli kassast puudu 6 kuud. Sellises olukorras jääb intressi arvestamise põhimõte kaebajale arusaamatuks. 3.2 Kontrollaktis on välja toodud väga huvitavaid asjaolusid kassasse raha tekkimise ja väljaminemise kohta, mille osas puudus kaebajal enne kontrollaktiga tutvumist mistahes teadmine. Kassas ei olnud raha juba perioodil 2012-2016. Sellest tulenevalt on Y andnud ka uuele juhatuse liikmele vale informatsiooni kassa seisu kohta, sest kaebaja ei ole aktiivselt äriühingu majandustegevuses osalenud ja on teinud raamatupidamist Y poolt esitatud dokumentide alusel ja tuginedes juba olemasolevale raamatupidamisele. Kuivõrd äriühingu kassa on olnud kogu aeg juhatuse liikmeks oleva Y käes ning tema kontrolli all, siis puudus kaebajal mistahes kahtlus, et teisel juhatuse liikmel võib tegelikkuses kassast raha puududa. Olukorras, kus maksuamet on korduvalt kontrollinud äriühingu tegevust oli see kaebaja jaoks piisav indikatsioon, et äriühingu majandustegevuses puudusi ei esine. Samuti kinnitas teine juhatuse liige, et kõik andmed vastavad tõele. 3.3 Kui raamatupidamises ei olnud kaebajale raamatupidamise korraldamiseks esitatud algdokumente, kassa sissetuleku või väljamineku ordereid, samuti ei nähtunud pangakontodelt sularaha väljaminekuid ilma alusdokumentideta, siis tekib põhjendatud küsimus, mille alusel oleks kaebaja pidanud aru saama ja detsembrikuu deklaratsiooni märkima, et kassas sularaha puudub ja et detsembris 2020 on tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Kaebajal on kahtlus, et MTA proovib kaebajat alusetult süüstada ja panna teda vastutama asja eest, milles ta süüdi ei saa olla. Kaebaja tegevuse tulemusel ei ole äriühingule maksukohustust tekkinud. Seega pole alust rääkida ka intressi tasumise kohustusest. Tuginedes asjaolule, et kassast puudusid rahalised vahendid juba aastatel 2012-2016, siis on nõue ka aegunud. 3.4 Kuivõrd MTA ei ole tõendanud, millest lähtuvalt on kassast raha välja läinud just detsembris 2020 ning kaebajal oli kohustus seda deklareerida 10.01.2021, siis on kaebaja suhtes tehtud vastutusotsus alusetu ja põhjendamatu. Kaebajal puudub igasugune seos vastutusotsuses toodud maksuvõla tekkimisega. Vastutusotsusest nähtub, et maksuhaldur oli teadlik sellest, kes on äriühingu tegelik juht. Kassa oli teise juhatuse liikme valduses juba alates 2012 ja kaebaja lähtus kinnitusest, et kassas on raha olemas. Vastutusotsuses ei ole nõuetekohaselt tuvastatud ja põhjendatud MKS § 40 lg-st 1 tulenevat põhjuslikku seost juriidilise isiku seadusliku esindaja kohustuste rikkumise ja tekkinud maksuvõla vahel. Ka ei ole vastutusotsusest võimalik aru saada, kuidas ja millal on kaebajale kohustusena määratud rahasumma kujunenud. 3.5 Ehkki vastutusotsusega on kohustatud kaebajat solidaarselt NAVI Trastle OÜ-ga tasuma maksuvõlg summas 15 130,48 eurot, on MTA pannud kaebaja kohustuseks tasuda 23 921,73 eurot. See on lubamatu. Kuna intresside tasumise kohustust ei olnud 3(8)
maksukohustuse tekkimise ajal isegi olemas, ei saanud kaebaja ka jätta seda kohustust maksukohustuse tekkimise hetkel täitmata. 3.6 Kaebaja ei ole oma kohustusi kellelegi delegeerinud, vaid kaebaja ja teise juhatuse liikme vahel olid kohustused jaotatud. Kaebaja ülesanneteks oli tegeleda riigihangetega. Maksumenetluses on kogutud tõendeid, millest nähtub, et raamatupidaja ega mõni muu juhatuse liige peale Y ei ole omanud äriühingu kassat. Äriühingu tegevust kontrolliti 2017 ja 2018 aastal, kui maksuhaldur käis koha peal ja nõudis kõiki dokumente, sealjuures kassat. Vastustaja seisukohad
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 4.1 Vastutusotsuse punkti 4 alapunktis 2 on vastustaja vastanud kaebaja käsitlusele seoses sellega, miks MTA leiab, et kassas puudus raha detsembris 2020. NAVI Trastle OÜ maksukontrolli käigus on kinnitatud, et äriühingul ei ole dokumentide puudumise tõttu esitada kassaraamatu ja pearaamatu kassaarvestuse konto väljavõtet, kassasse tehtud sisse- ja väljamaksete ordereid ja tehingute aluseks olevaid raamatupidamise algdokumente alates 01.01.2021. Äriühing ei esitanud maksuhaldurile kassa sisse- ja väljamineku ordereid. Seega on maksuhaldur selgitanud, miks puudus raha just seisuga 31.12.2020. Kaebaja peaks vähemalt alates 2017. aasta maist olema teadlik äriühingu raamatupidamise olukorrast. 4.2 NAVI Trastle OÜ-le edastati korraldus kassa ettenäitamisest, dokumentide esitamisest ja teabe andmisest 15.06.2021. Äriühingu poolt MTA-le esitatud 01.09.202031.12.2020 pearaamatu väljatrüki kassaarvestuse kohta kohaselt oli äriühingu kassas seisuga 31.12.2020 sularaha 53 321,89 eurot. MTA soovis veenduda kas 01.09.202031.12.2020 oli äriühingul kassas 53 321,89 eurot. Seega on ainetu väide, et nõue on aegunud. 4.3 Arvestades seda, et äriühingu juriidiline aadress kattub kaebaja elukohaga ning et Y on kaebaja lähikondne, ei ole eluliselt usutav, et kaebajale ei olnud teada äriühingu kassa tegelik seis. Kaebaja ja Y on vastutusmenetluses soovinud varjata kaebaja tegelikku teadmist ja rolli äriühingu tegevuses. Seetõttu pole põhjendatud ka kaebaja väide, et kassa on kogu aeg teise juhatuse liikme käes. Kaebaja ei saanud lähtuda teise juhatuse liikme kinnitusest, et kõik on korrektne, vaid ta pidanuks välja selgitama, kas äriühingu raamatupidamine on korrektne. Kaebaja korraldas äriühingu raamatupidamist alates 2017 maist ega saa tugineda juhatuse liikme kohustusi täitma asudes sellele, et ta ei teadnud asjaolusid, mis võisid puudutada äriühingu tegevuse eelnevaid perioode. Kaebaja vastustab üksnes perioodi osas, mil ta oli juhatuse liige. 4.4 Käesoleval juhul on eeldused kaebaja suhtes vastutusotsuse koostamiseks täidetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. MTA on vastutusotsuses, NAVI Trastle OÜ maksuotsuses ja kontrollaktis piisavalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas kujunes NAVI Trastle OÜ maksuvõlg ning miks vastutab kaebaja maksuvõla eest. Kuivõrd kaebuses toodud väited kattuvad praktiliselt kogu ulatuses kaebaja poolt vastutusotsuse projektile esitatud vastuväidetega, millele on vastutusotsuse punktis 4 juba vastatud, siis analüüsib kohus käesolevas otsuses kaebaja poolt vastutusotsuse õiguspärasuse osas 4(8)
esitatud väiteid, kuid ei hakka täies ulatuses üle kordama vastutusotsuses toodud põhjendusi, kuivõrd nõustub nendega (HKMS § 165 lg 2).
6.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.
7.MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus, hooletus) tuvastamisel VÕS § 104 lg-tes 3-5 sätestatust. Vastutusotsuses on asutud seisukohale, et kaebaja rikkus MKS §-s 8 sätestatud kohustusi raskest hooletusest, s.o kaebaja jättis käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata (VÕS § 104 lg 4).
8.MTA tõi vastutusotsuses välja, et kaebaja oli NAVI Trastle OÜ juhatuse liige perioodidel 27.06.2018 kuni 18.02.2019 ja 27.07.2020 kuni 15.02.2021. MTA tuvastas, et kaebaja tegevuse tagajärjel jäeti kassast tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed summas 53 321,89 eurot deklareerimata detsembris 2020 ehk ajal, mil kaebaja oli äriühingu juhatuse liige. Väljamaksetelt jäeti tasumata tulumaks summas 13 330,48 eurot. Kaebaja ei vaidlusta maksuvõla suurust, kuid leiab, et alusetu on maksuhalduri järeldus, et raha puudus kassas just 31.12.2020 seisuga. Samuti leiab kaebaja, et ta ei ole vastutav äriühingu maksukohustuse eest, kuna ta ei olnud äriühingu majandustegevuses aktiivselt osalev. Faktiliselt korraldas majandustegevust Y. Kaebaja tegeles üksnes riigihangetega.
9.Riigikohtu halduskolleegium selgitas oma 11.12.2019 otsuses haldusasjas nr 3-17-2235 punktides 13-15: „... /.../ Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb ÄS § 187 lg-st 1. Selle järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata siiski mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt tsiviilasi nr 3-2-1-54-17, p-d 13.1 ja 13.2 ning seal viidatud kohtupraktika). Erinevate juriidiliste isikute liikide jaoks võib juhatuse liikme hoolsusstandard olla mõnevõrra erineva sisuga. Samuti võib see standard erineda tulenevalt juriidilise isiku tegevusalast ja tegevuse ulatusest ning sellest, kas juhatuse liige on mingi valdkonna asjatundja (vt tsiviilasi nr 3-2-1-169-14, p-d 19 ja 20.). ../.../ MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustused eeldavad siiski, et mõistlikult tegutsev juhatuse liige hoiaks end üldjoontes kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Vajaduse korral tuleb tal koguda lisateavet ja kontrollida teiste juhatuse liikmete ja abistavate kolmandate isikute tegevust. Selline lisateabe kogumise ja kontrollikohustus ning küsimus, kuivõrd saab juhatuse liige seejuures tugineda usalduspõhimõttele, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest (vt ka nt otsus nr 4-17-1195/22, p 9). Seega, kuigi juhatuse liikmete omavahelisel tööjaotusel ega sellel, et mõnda ülesannet täidavad juhatuse liikmeid abistavad kolmandad isikud, ei ole vahetut mõju välissuhtes võlausaldajatega ega riigiga, tuleb juhatuse liikme individuaalse vastutuse hindamisel äriühingu võla eest siiski arvesse võtta teise juhatuse liikme või abistava kolmanda isiku tegevust (nt varjamine, 5(8)
pahatahtlikkus jms). Juhatuse liikmete tööjaotus ei pruugi alati olla kirjalikult fikseeritud ja võib olla ka suuline või praktikas väljakujunenud tava (vrd VÕS § 23 lg 1 p 3). Kui tööjaotus jäetakse kirjalikult fikseerimata, võtab juhatuse liige siiski riski, et talle võidakse ette heita MKS § 8 lgs 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmist neis valdkondades, mis tööjaotuse järgi ei kuulu tema vastutusvaldkonda, ning vastupidise tõendamise koormis lasub temal.“
10.NAVI Trastle OÜ maksumenetluses asus maksuhaldur seisukohale, et äriühingu kassas puudus 31.12.2020 seisuga sularaha summas 53 321,89 eurot. Maksuotsuse ja kontrollakti p 1.4 (MTA vastuse lisa 51 lisa 9) kohaselt edastas MTA kassa ettenäitamiseks äriühingule korraldused 28.02.2021, 15.06.2021 ja 28.06.2021 (MTA vastuse lisad 1 ja 4), kuid need jäeti täitmata. 28.02.2021 korraldusega paluti esitada muu hulgas kassatehingute algdokumendid perioodide 01.08.2019-31.12.2018 ja 01.09.2020-31.12.2020 kohta. Pearaamatu kassakonto 01.09.202031.12.2020 kohaselt pidi kassas seisuga 31.12.2020 olema 53 321,89 eurot (MTA vastuse lisa 5). Kontrollakti punktist 1.4.2.3 tulenevalt kinnitas Y 11.02.2021 selgituste andmisel, et Alasniidu põik 6 asuvas kassas on seisuga 31.12.2020 olemas sularaha, mida pidi olema 53 321,89 eurot. Kontrollakti punktides 1.4.2.3 kuni 1.4.2.10 on kirjeldatud maksuhalduri ja Y suhtlust seoses kassa ettenäitamise ja kassa jäägiga. Nimetatud põhjendustest tuleneb, et maksuhalduril ei õnnestunud äriühingult saada kassaarvestuse aluseks olevaid algdokumente. Samuti keeldus äriühing kassa ettenäitamisest, kuigi Y väitis, et kassas on olemas 53 321,89 eurot. Nimetatu põhjal asus MTA äriühingule tehtud maksuotsuses seisukohale, et äriühingust on nimetatud ulatuses raha ettevõttest välja viidud, ei ole tõendatud sularaha kasutamine ettevõtluse tarbeks ning äriühing on nimetatud põhjusel kohustatud tasuma kassast puuduvate algdokumentide alusel tehtud väljamaksetelt tulumaksu. Ka vastutusotsuse lk-l 11 on selgitatud, et kuigi MTA-l on kassakonto väljavõte seisuga 31.12.2020, siis on Y NAVI Trastle OÜ maksukontrolli raames kinnitanud, et tal ei ole dokumentide puudumise tõttu esitada kassaraamatu ja pearaamatu kassaarvestuse konto väljavõtet, kassasse tehtud sisse- ja väljamaksete ordereid ning raamatupidamise aluseks olevaid algdokumente alates 2021 lisades, et 2021 NAVI Trastle OÜ-l tegevust praktiliselt ei toiminud. Seega on Y sisuliselt kinnitanud, et alates 01.01.2021 ei ole kassatehinguid toiminud (kinnitus MTA vastuse lisa 20). Eeltoodust järelduvalt on maksuhaldur asunud vastutusmenetluses põhjendatult seisukohale, et kuivõrd viimased tõendid kassa kohta on pearaamatu väljavõte kassa kohta kuni 31.12.2020 ning juhatuse liige on kinnitanud, et peale seda kassatehinguid ei ole toimunud, siis on põhjendatud lugeda kassast tehtud väljamaksete tegemise ajaks 31.12.2020. Maksumenetluses esitatud pearaamatu väljavõtte kohaselt perioodi 01.09.2020-31.12.2020 kohta pidi kassas seisuga 31.12.2020 olema raha 53 321,89 eurot. Kuivõrd raha olemasolu kassas tuvastada ei õnnestunud ning puuduvad andmed, mis võimaldaksid tuvastada, et raha on kassast välja viidud varem, siis on maksuhaldur põhjendatult lugenud kassast raha välja viimise ajaks 31.12.2020. Samuti on vastutusotsuse punktis 2.2.2 ja 4 põhjalikult selgitatud, miks on maksuhaldur asunud seisukohale, et raha puudus kassas just 31.12.2020 seisuga. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega.
11.Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, mille kohaselt oli kassast raha puudu juba 20122016, millest järelduvalt on MTA nõue aegunud. Asjas esitatud tõendid ei võimalda tuvastada, et kassas esines puudujääk juba 2012-2016. Maksuhaldurile esitati viimane pearaamatu väljatrükk kassa kohta, millest nähtus, et seisuga 31.12.2020 pidi kassas olema raha 53 321,89. Asjas puudusid tõendid, et kassast on raha viidud välja varem (või hiljem). Kassa jääk on küll ajas muutunud, kuid maksuhaldur sai aluseks võtta talle äriühingu poolt esitatud viimase väljavõtte. Seega ei saanud maksuhaldur ei maksu- ega ka vastutusotsuse tegemisel tuvastada, et raha on kassast viidud välja mõnel muul ajal. Kuivõrd tuvastati, et raha viidi välja 31.12.2020, siis ei ole kaebaja vastu esitatud nõue aegunud. 6(8)
12.Maksuhaldur on asjas esitatud tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja roll NAVI Trastle OÜ juhatuse liikmena ei olnud üksnes riigihangetel osalemise tagamine. Puudub vaidlus selles, et kaebaja oli NAVI Trastle OÜ juhatuse liige perioodil 27.06.2018 kuni 18.02.2019 ja 27.07.2020 kuni 15.02.2021. Oma 12.05.2022 kirjalikes seletustes (MTA vastuse lisa 51 lisa 12) on kaebaja maksuhaldurile selgitanud, et tema äriühingu majandustegevusega kokku ei puutunud ning oli juhatuse liige üksnes selleks, et äriühing saaks riigihangetel osaleda. Samas protokollis selgitab kaebaja, et ettevõtte tegelik juht oli Y, kes tegeles ka igapäevase majandustegevusega. Samas on kaebaja ise selgitanud, et tema tegeles ettevõtte raamatupidamisega ning sisestas dokumente raamatupidamise programmi ja esitas deklaratsioone. Vastavad dokumendid sai ta selleks Y käest. Samuti täitis ta äriühingu nimel maksudeklaratsioone alates 2017 aastast, kuhu sisestas andmed Y käest saadud andmete alusel. Kaebaja kinnitas, et oli teadlik, milliseid andmeid kajastati NAVI Trastle OÜ maksudeklaratsioonidel. Tal oli koos Yga juurdepääs ettevõtte pangakontole. Kaebaja sisestas andmeid sularaha liikumise kohta raamatupidamise programmi. Ka Y poolt maksumenetluses 11.02.2021 antud ütluste kohaselt (MTA vastuse lisa 51 lisa 20) tegeles kaebaja ettevõttes raamatupidamisega. Vastutusmenetluses väitis Y, et kaebaja oli juhatuse liige vaid selleks, et äriühing saaks riigihangetel osaleda (MTA vastuse lisa 51 lisa 13), mis on vastuolus tema poolt varem väidetuga ning ei ole kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega, st kaebaja enda seletustega. Eeltoodust järelduvalt on nii maksu- kui ka vastutusotsuse tegemisele eelnenud menetluses üheselt tuvastatud, et kaebaja roll ei olnud mitte olla formaalselt juhatuse liige selleks, et ettevõte saaks riigihangetel osaleda, vaid ta tegeles ka ettevõtte raamatupidamisega, sisestas andmeid raamatupidamise programmi ning edastas maksudeklaratsioone. Ehkki väidetavalt tegeles sularahaga Y, tegeles kaebaja sularaha väljamaksete aluseks olevate andmete sisestamisega raamatupidamisprogrammi, mistõttu pidi ta ka veenduma selles, et sisestatavad andmed on õiged, st et kassas on jääk, mida väitis seal olevat teine juhatuse liige. Seega ei saa kaebaja tugineda väitele, et ta oli juhatuse liige vaid formaalselt.
13.Riigikohtu praktikast tulenevalt on äriühingu juhatus MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt kohustatud korraldama maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise. Mitterahaliste kohustustena on õiguskirjanduses (vt K. Saare jt Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 136) käsitletud registreerimiskohustust, arvepidamise ja dokumentide säilitamise kohustust, kaasaaitamiskohustust ja deklareerimiskohust; rahaliste kohustustena maksude, intressi, sunniraha tasumise kohustust (nt 3-20-2325 p 12). Juhatuse liikme kohustused eeldavad, et mõistlikult tegutsev juhatuse liige hoiaks end üldjoontes kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Vajadusel tuleb tal koguda lisateavet ja kontrollida teiste juhatuse liikmete ja abistavate kolmandate isikute tegevust (nr 3-17-2235 p 14). Kohus nõustub vastutusotsuses tooduga, et juhatuse liige ei saa oma maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist teistele isikutele edasi delegeerida. Maksuõiguslikud kohustused on seadusest tulenevad ning juhatuse liikmel lasub aktiivse tegutsemise kohustusseadusest tulenevate maksunormide järgmiseks.
14.Eeltoodust järeldub, et kuigi väidetavalt tegeles NAVI Trastle OÜ juhtimisega ja majandustegevuse läbi viimisega üksnes Y, oli kaebaja kohustuseks ettevõtte juhatuse liikmena tagada äriühingu raamatupidamises olevate ja maksudeklaratsioonidel kajastuvate andmete õigsus. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Y oleks teinud kaebajale takistusi õigete andmete välja selgitamisel või oleks tema eest teavet varjanud. Olukorras, kus kaebajale edastati info ettevõtte kassas oleva sularaha kohta, pidi kaebaja oma hoolsuskohustuse täitmise raames veenduma, et vastavad andmed on õiged. Kaebaja ei ole aga teinud midagi selleks, et veenduda, kas pearaamatus kajastatud andmed kassa kohta on õiged. Vastutusotsuse p-st 2.2.1 tulenevalt oli 7(8)
kaebaja kohustus tagada äriühingu raamatupidamises olevate ja maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus. Kaebaja pole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tööjaotusest tulenevalt oli vastav kohustus teisel juhatuse liikmel, st Yl. Kaebajal oli õigus ja võimalus nõuda teiselt juhatuse liikmelt raha ette näitamist või raha ettevõtluses kasutamist tõendavate dokumentide esitamist. Kaebaja seda aga ei teinud, vaid sisestas andmed lähtudes väidetavalt Y juhistest. Tuleb ka arvesse võtta, et Y oli kaebaja abikaasa, mitte palgatud töötaja, kellelt andmete kätte saamine võib olla mõnevõrra raskendatud. Kuna kaebaja oli juhatuse liige, oli tal juurdepääs raamatupidamise andmetele ja pangakontole. Olukorras, kus kaebaja edastas deklaratsioone ja sisestas andmeid veendumata nende tegelikkusele vastavuses, on ta rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi. Juhatuse liikmena oli kaebajal seadusest tulenev kohustus viia end kurssi äriühingus toimuvaga. Kaebaja jättis oma kohustused nõuetekohaselt täitmata, mis omakorda põhjustas äriühingule maksuotsuse väljastamise.
15.Arvestades eelnevat on kaebaja õigusvastaselt ja teadlikult jäänud passiivseks. Äriühingu majandustegevust ei ole kaebaja eest varjatud. Kaebaja pidi tagama, et äriühingu maksudeklaratsioonidel olevad andmed oleksid õiged, kuid vaatamata sellele ei tundnud ta mingit huvi NAVI Trastle OÜ ja Y tegevuse vastu. Jättes teisele juhatuse liikmele piiramatu tegutsemisvabaduse ja loobudes igasugusest sisulisest kontrollist tema tegevuse üle, aitas kaebaja kaasa olukorrale, kus äriühingu nimel jäeti detsember 2020 TSD esitamata. Kaebaja tekitas oma passiivsusest tulenevalt ise olukorra, kus talle ei saanudki ilmneda asjaolusid, mis võiksid tingida sekkumise teise juhatuse liikme tegevusse või anda indikatsiooni maksudeklaratsiooni muuta. Nimetatu välistab usalduspõhimõttele tuginemise. Vastutusotsuses on õigesti leitud, et selline käitumine kujutab endast käibes vajaliku hoole järgimata jätmist VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Kaebaja NAVI Trastle OÜ juhatuse liikmeks oleku perioodil sai võimalikuks ebaõigete andmetega deklaratsioonide esitamine. Kohus nõustub vastutusotsuse punktides 2.2 ja 2.3 tooduga kaebaja süü ja põhjusliku seose tuvastamise osas.
16.Maksuvõlalt arvestatud intress on oma olemuselt lahutamatult seotud põhivõlaga. Nimetatu tähendab, et maksuvõla mittetasumine toob kaasa intressivõla tekke. Maksuvõla tekkimine sai võimalikuks ajal, mil kaebaja oli äriühingu juhatuse liige. Seega vastutab kaebaja ka põhivõlalt tasumisele kuuluva intressi tasumise kohustuse eest.
17.Eeltoodust tulenevalt on vastutusotsuse õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb rahuldamata.
MENETLUSKULUD
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.