Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.06.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-330
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti vastutusotsusele nr 13-7/01215-14
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Reet Vokk Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.05.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
16.01.2023
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.07.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-330
2(7)
3-23-330 MTA räägib maksuotsuses kohustusest deklareerida detsembri 2020 erijuhtude tulumaks. Samuti on maksuotsuses märgitud, et kaebaja ei ole deklareerinud 2020 detsember kuni 2021 TSD lisal 6 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ega neid tasunud. Seega oli deklareerimise kohustus ka nendel kuudel ja raha oli kassast puudu 6 kuud. Sellises olukorras jääb intressi arvestamine arusaamatuks. Kassas ei olnud raha juba perioodil 2012–2016. Sellest tulenevalt on YX andnud uuele juhatuse liikmele vale informatsiooni kassa seisu kohta, sest kaebaja ei ole aktiivselt äriühingu majandustegevuses osalenud ja on teinud raamatupidamist YX poolt esitatud dokumentide alusel ja tuginedes juba olemasolevale raamatupidamisele. Kuivõrd äriühingu kassa on olnud kogu aeg juhatuse liikmeks oleva YX käes ning tema kontrolli all, siis puudus kaebajal mistahes kahtlus, et teisel juhatuse liikmel võib tegelikkuses kassast raha puududa. Kui raamatupidamises ei olnud kaebajale raamatupidamise korraldamiseks esitatud algdokumente, kassa sissetuleku või väljamineku ordereid, samuti ei nähtunud pangakontodelt sularaha väljaminekuid ilma alusdokumentideta, siis tekib põhjendatud küsimus, mille alusel oleks kaebaja pidanud aru saama ja detsembrikuu deklaratsiooni märkima, et kassas sularaha puudub ja et detsembris 2020 on tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. MTA proovib kaebajat alusetult süüstada ja panna teda vastutama asja eest, milles ta süüdi ei saa olla. Kuna kassast puudusid rahalised vahendid juba aastatel 2012–2016, siis on nõue ka aegunud. Kaebajal puudub igasugune seos vastutusotsuses toodud maksuvõla tekkimisega. Vastutusotsusest nähtub, et maksuhaldur oli teadlik sellest, kes on äriühingu tegelik juht. Kassa oli teise juhatuse liikme valduses juba alates 2012 ja kaebaja lähtus kinnitusest, et kassas on raha olemas. Vastutusotsuses ei ole nõuetekohaselt tuvastatud ja põhjendatud MKS § 40 lg-st 1 tulenevat põhjuslikku seost juriidilise isiku seadusliku esindaja kohustuste rikkumise ja tekkinud maksuvõla vahel. Ka ei ole vastutusotsusest võimalik aru saada, kuidas ja millal on kaebajale kohustusena määratud rahasumma kujunenud. Ehkki vastutusotsusega on kohustatud kaebajat solidaarselt NAVI Trastle OÜ-ga tasuma maksuvõlg summas 15 130,48 eurot, on MTA pannud kaebaja kohustuseks tasuda 23 921,73 eurot. See on lubamatu. Kuna intresside tasumise kohustust ei olnud maksukohustuse tekkimise ajal isegi olemas, ei saanud kaebaja ka jätta seda kohustust maksukohustuse tekkimise hetkel täitmata.
3-23-330 õnnestunud aga äriühingult saada kassaarvestuse aluseks olevaid algdokumente. Samuti keeldus äriühing kassa ettenäitamisest. Nimetatu põhjal asus MTA äriühingule tehtud maksuotsuses seisukohale, et äriühingust on nimetatud ulatuses raha ettevõttest välja viidud, ei ole tõendatud sularaha kasutamine ettevõtluse tarbeks ning äriühing on nimetatud põhjusel kohustatud tasuma kassast puuduvate algdokumentide alusel tehtud väljamaksetelt tulumaksu. Alates 2021. a-st NAVI Trastle OÜ-l tegevust praktiliselt ei olnud. Seega on YX sisuliselt kinnitanud, et alates 01.01.2021 ei ole kassatehinguid toimunud. Eeltoodust järelduvalt on maksuhaldur asunud vastutusmenetluses põhjendatult seisukohale, et kuivõrd viimased tõendid kassa kohta on pearaamatu väljavõte kassa kohta kuni 31.12.2020 ning juhatuse liige on kinnitanud, et peale seda kassatehinguid ei ole toimunud, siis on põhjendatud lugeda kassast tehtud väljamaksete tegemise ajaks 31.12.2020. Samuti on vastutusotsuse p-des 2.2.2 ja 4 põhjalikult selgitatud, miks on maksuhaldur asunud seisukohale, et raha puudus kassas just 31.12.2020 seisuga. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, mille kohaselt oli kassast raha puudu juba 2012–2016, millest järelduvalt on MTA nõue aegunud. Asjas esitatud tõendid ei võimalda tuvastada, et kassas esines puudujääk juba 2012–2016. Maksuhaldurile esitatud viimasest pearaamatu väljatrükist kassa kohta nähtus, et seisuga 31.12.2020 pidi kassas olema raha 53 321,89 eurot. Asjas puudusid tõendid, et kassast on raha viidud välja varem (või hiljem). Kassa jääk on küll ajas muutunud, kuid maksuhaldur sai aluseks võtta talle äriühingu poolt esitatud viimase väljavõtte. Kuivõrd tuvastati, et raha viidi välja 31.12.2020, siis ei ole kaebaja vastu esitatud nõue aegunud. Maksuhaldur jõudis asjas esitatud tõendeid hinnates õigele järeldusele, et kaebaja roll NAVI Trastle OÜ juhatuse liikmena ei olnud üksnes riigihangetel osalemise tagamine. Puudub vaidlus selles, et kaebaja oli NAVI Trastle OÜ juhatuse liige perioodidel 27.06.2018– 18.02.2019 ja 27.07.2020–15.02.2021. Kaebaja selgitas 12.05.2022 maksuhaldurile, et tema äriühingu majandustegevusega kokku ei puutunud ning oli juhatuse liige üksnes selleks, et äriühing saaks riigihangetel osaleda. Samas protokollis selgitab kaebaja, et ettevõtte tegelik juht oli YX, kes tegeles ka igapäevase majandustegevusega. Samas on kaebaja ise selgitanud, et tema tegeles ettevõtte raamatupidamisega ning sisestas dokumente raamatupidamise programmi ja esitas deklaratsioone. Dokumendid sai ta selleks YX käest. Samuti täitis ta äriühingu nimel maksudeklaratsioone alates 2017. a-st, kuhu sisestas andmed YX käest saadud andmete alusel. Kaebaja kinnitas, et oli teadlik, milliseid andmeid kajastati NAVI Trastle OÜ maksudeklaratsioonidel. Tal oli koos YXga juurdepääs ettevõtte pangakontole. Kaebaja sisestas andmeid sularaha liikumise kohta raamatupidamise programmi. Ka YX poolt maksumenetluses 11.02.2021 antud ütluste kohaselt tegeles kaebaja ettevõttes raamatupidamisega. Vastutusmenetluses väitis YX, et kaebaja oli juhatuse liige vaid selleks, et äriühing saaks riigihangetel osaleda, mis on vastuolus tema poolt varem väidetuga ning ei ole kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega, st kaebaja enda seletustega. Eeltoodust järelduvalt on nii maksu- kui ka vastutusotsuse tegemisele eelnenud menetluses üheselt tuvastatud, et kaebaja roll ei olnud olla formaalselt juhatuse liige selleks, et ettevõte saaks riigihangetel osaleda, vaid ta tegeles ka ettevõtte raamatupidamisega, sisestas andmeid raamatupidamise programmi ning edastas maksudeklaratsioone. Ehkki väidetavalt tegeles sularahaga YX, tegeles kaebaja sularaha väljamaksete aluseks olevate andmete sisestamisega raamatupidamisprogrammi, mistõttu pidi ta ka veenduma selles, et sisestatavad andmed on õiged, st et kassas on jääk, mida väitis seal olevat teine juhatuse liige. Seega ei saa kaebaja tugineda väitele, et ta oli juhatuse liige vaid formaalselt. Kuigi väidetavalt tegeles NAVI Trastle OÜ juhtimisega ja majandustegevusega üksnes YX, oli kaebaja kohustuseks ettevõtte juhatuse liikmena tagada äriühingu raamatupidamises olevate ja maksudeklaratsioonidel kajastuvate andmete õigsus. Asjas ei ole esitatud tõendeid 4(7)
3-23-330 selle kohta, et YX oleks teinud kaebajale takistusi õigete andmete välja selgitamisel või oleks tema eest teavet varjanud. Olukorras, kus kaebajale edastati info ettevõtte kassas oleva sularaha kohta, pidi kaebaja oma hoolsuskohustuse täitmise raames veenduma, et asjaomased andmed on õiged. Kaebaja ei ole aga teinud midagi selleks, et veenduda, kas pearaamatus kajastatud andmed kassa kohta on õiged. Vastutusotsuse p-st 2.2.1 tulenevalt oli kaebaja kohustus tagada äriühingu raamatupidamises olevate ja maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus. Kaebaja pole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tööjaotusest tulenevalt oli see kohustus teisel juhatuse liikmel, st YXl. Kaebajal oli õigus ja võimalus nõuda teiselt juhatuse liikmelt raha ette näitamist või raha ettevõtluses kasutamist tõendavate dokumentide esitamist. Tuleb ka arvesse võtta, et YX oli kaebaja abikaasa, mitte palgatud töötaja, kellelt andmete kätte saamine võib olla mõnevõrra raskendatud. Kuna kaebaja oli juhatuse liige, oli tal juurdepääs raamatupidamise andmetele ja pangakontole. Olukorras, kus kaebaja edastas deklaratsioone ja sisestas andmeid veendumata nende tegelikkusele vastavuses, on ta rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi. Juhatuse liikmena oli kaebajal seadusest tulenev kohustus viia end kurssi äriühingus toimuvaga. Kaebaja jättis oma kohustused nõuetekohaselt täitmata, mis omakorda põhjustas äriühingule maksuotsuse tegemise. Äriühingu majandustegevust ei ole kaebaja eest varjatud. Jättes teisele juhatuse liikmele piiramatu tegutsemisvabaduse ja loobudes igasugusest sisulisest kontrollist tema tegevuse üle, aitas kaebaja kaasa olukorrale, kus äriühingu nimel jäeti detsember 2020 TSD esitamata. Kaebaja tekitas oma passiivsusest tulenevalt ise olukorra, kus talle ei saanudki ilmneda asjaolusid, mis võiksid tingida sekkumise teise juhatuse liikme tegevusse või anda indikatsiooni maksudeklaratsiooni muuta. Nimetatu välistab usalduspõhimõttele tuginemise. Vastutusotsuses on õigesti leitud, et selline käitumine kujutab endast käibes vajaliku hoole järgimata jätmist võlaõigusseaduse § 104 lg 4 tähenduses. Maksuvõlalt arvestatud intress on oma olemuselt lahutamatult seotud põhivõlaga. Nimetatu tähendab, et maksuvõla mittetasumine toob kaasa intressivõla tekke. Maksuvõla tekkimine sai võimalikuks ajal, mil kaebaja oli äriühingu juhatuse liige. Seega vastutab kaebaja ka põhivõlalt tasumisele kuuluva intressi tasumise kohustuse eest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5(7)
3-23-330 sest NAVI Trastle OÜ on esitanud dokumendid, millest nähtub kassa väljaminek 01.03.2021. Kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Kohus jättis täielikult käsitlemata kaebaja vastuväited, et vastutusotsusega on kaebajat kohustatud solidaarselt NAVI Trastle OÜ-ga tasuma maksuvõlga 15 130,48 eurot, kuid sellest hoolimata on MTA pannud kaebajale kohustuseks tasuda 23 921,73 eurot. Kohus hindas ebaõigesti kaebaja tegevust raskelt hooletu käitumisena. Kaebaja juhtimise ajal äriühingu majandustegevus ei halvenenud. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal ei olnud äriühingul mingeid maksuvõlgasid. Abikaasade kui lähikondsete suhted põhinevad suures osas suulistel vestlustel. Igale mõistlikule inimesele on arusaadav, et abikaasa ei küsi teise abikaasa käest kirjalikke selgitusi ja tõendeid. Asjaolu, et MTA määras äriühingu maksukohustuse 24.09.2021 maksuotsusega, ei tähenda, et kaebaja puhul saaks rääkida juhatuse liikme kohustuse rikkumisest raskelt hooletult. Juhatuse liikme süü on individuaalne, st iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi. Isegi juhul, kui detsembri 2020 TSD-l oleks olnud kohustus erijuhtude tulumaksu deklareerida, oli kaebaja kergelt hooletu, sest talle ei saanud kuidagi olla selge, et just detsembris 2020 tuleb maksukohustus deklareerida ja jaanuaris 2021 täita. Maksumenetluses on kogutud tõendeid, millest nähtub, et raamatupidaja ega mõni muu juhatuse liige peale YX ei ole omanud äriühingu kassat. Raskest hooletusest tulenev tegevusetus oleks kaebajale etteheidetav juhul, kui temale teadaolevaid asjaolusid arvestades oleks korraliku ettevõtja hoolsusega tegutseva isikuna pidanud ilmselgelt tekkima kahtlus, et äriühingu raamatupidamises on kajastatud valeandmeid. Kaebaja tegevuse ajal, kui MTA korduvalt kontrollis äriühingu majandustegevust, ei tehtud kordagi märkusi ega esitatud nõudeid seoses kassa puudumisega. Vastasel korral oleks äriühingul tekkinud maksukohustus juba varem. Kaebaja oli juhatuse liige lühikest aega. Kohus ei ole tuvastanud, kui suures ulatuses on kaebajal kohustus intressi tasuda, ega märkinud, millisest tõendist see tuleneb. Otsusest ei selgu, millest lähtuvalt on kaebajal kohustus tasuda just 1800 eurot intressi.
3-23-330 maksis endale välja 53 321,89 eurot, ebausaldusväärseks põhjendatult. Order esitati ajal, mil maksuhaldur oli 2021. a jaanuaris juba alustanud maksumenetlust ning nõudnud 11.02.2021 korraldusega kassa ettenäitamist. Väärteomenetluses, mis toimus kassa ettenäitamise korralduse täitmata jätmise tõttu, väitis YX, et kassas pole sularaha olnudki. Kuna maksuhaldur määras kassast väljamakse tegemise ajaks õigesti 31.12.2020, oleks tulnud see deklareerida ja maks tasuda hiljemalt 11.01.2021 ehk ajal, mil kaebaja oli NAVI Trastle OÜ juhatuse liige.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.