Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 26. mai 2023, Tartu 3-22-1426 A. T. kaebus Viru Vangla 20. aprilli 2022. a vastuse nr 6-10/7052-2 osaliselt tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks tagada kaebajale keskhariduse omandamine ja inglise keele õpe ning vastustaja kohustamiseks järgida vaiete lahendamise tähtaegu A. T. määruskaebus Tartu Halduskohtu 27. jaanuari 2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja A. T. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada A. T. määruskaebus Tartu Halduskohtu 27. jaanuari 2023. a määruse resolutsiooni p 1 peale.
2.Tagastada A. T. määruskaebus Tartu Halduskohtu 27. jaanuari 2023. a määruse resolutsiooni p 2 peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik (HKMS 119 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav A. T. esitas 11. aprillil 2022 Viru Vanglale pöördumise nr 610/10133-1, milles palus tagada võimalus keskhariduse omandamiseks ja inglise keele õppeks. Viru Vangla teatas 20. aprilli 2022. a vastuses nr 6-10/7052-2, et vangla on samalaadse sisuga pöördumistele varasemalt vastanud 27. oktoobri 2020. a vastusega nr 6-10/29985-2 ja
26.augusti 2021. a vastusega nr 6-10/20486-2 ning jääb jätkuvalt samale seisukohale. A. T. 22. aprilli 2022. a vaide nimetatud Viru Vangla vastuse peale jättis Viru Vangla 12. augusti 2022. a otsusega nr 6-12/194-2 rahuldamata.
2.A. T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 20. aprilli 2022. a vastuse nr 6-10/7052-2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks tagada kaebajale keskhariduse omandamine ja inglise keele õpe ning vastustaja kohustamiseks järgida vaiete lahendamise tähtaegu, kuna vangla ei lahendanud kaebaja vaiet tähtaegselt. Kaebaja esitas ka menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.
3.Tartu Halduskohus tagastas 27. jaanuari 2023 a. määrusega kaebuse nõude osas Viru Vangla kohustamiseks järgida vaiete lahendamise tähtaegu (resolutsiooni p 1) ja jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et vaide tähtaegselt lahendamata jätmine ei piira õigust pöörduda kohtusse. Kinnipeetav võib pöörduda kaebusega kohtusse kui haldusorgan ei vasta vaidele või jätab vaide tähtaegselt lahendamata. Vangla lahendas kaebaja esitatud vaide, kuid tegi seda tähtaega rikkudes ja vabandas vastuse viibimise pärast. Kaebaja pöördus põhinõudega kohtu poole. Kaebaja õiguste kaitseks puudub vajadus vaidlustada vaide tähtaegselt lahendamata jätmist või nõuda vanglale ettekirjutuse tegemist võimalike tulevikus esitatavate vaiete tähtaegseks lahendamiseks. Vangla tunnistas enda rikkumist ning puudub vajadus vangla viivituse eraldiseisvaks vaidlustamiseks kohtus. Samuti ei saa eeldada, et vangla ka edaspidi sihilikult vaiete lahendamise tähtaegasid ei järgiks. Kohus tagastab kaebaja nõude vanglale ettekirjutuse tegemiseks vaiete tähtaegseks lahendamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajale menetlusabi andmine ei ole põhjendatud, kuna kaebuse rahuldamine selles esitatud asjaoludel ei oma eduväljavaateid HKMS § 111 lg 1 mõttes. Vaidlustatud vangla vastuse sisulised ja õiguslikud põhjendused asuvad vangla 12. augusti 2022. a vaideotsuses ning kohtupraktika kohaselt saab sellega lugeda põhjendamiskohustuse täidetuks. Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et tema individuaalses täitmiskavas ei ole keskhariduse omandamist riskide maandamise vahendina ette nähtud. Vangla viitas õigesti, et kinnipeetava õigust haridusele on piiratud seadusega vangistuse eesmärkide saavutamise huvides ning see piirang on põhiseadusega kooskõlas. Riskide maandamiseks on kaebajale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tööhõives osalemine, vestlused ja muud tegevused, mitte keskhariduse omandamine. Olukorras, kus kaebaja kriminogeensed riskid ei ole seotud keskhariduse puudumisega, ei ole vangla hinnangul kaebaja taasühiskonnastamisel prioriteetne hariduse omandamise võimaldamine. Vanglal ei ole kohustust võimaldada kinnipeetavatel omandada võõrkeelt. Võõrkeelte õppega saab kaebaja tegeleda iseseisvalt. Kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline ning kaebaja kavandatav menetluses osalemine edutu, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest.
4.Kaebaja A. T. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 27. jaanuari 2023. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest ja saata asi tagasi halduskohtule kaebuse kõikide nõuete osas menetlusse võtmiseks teise kohtukoosseisu poolt. Kaebaja leiab, et halduskohus tagastas ebaseaduslikult kaebaja kohustamisnõude, kuna see legaliseerib vangla õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtunik ei olnud asja lahendamisel sõltumatu ja erapooletu, mistõttu tuleb asja arutamine halduskohtule tagastamisel edastada teisele kohtukoosseisule. Halduskohus lahendas asja sisuliselt ja andis vangla tegevusele õigusliku hinnangu, mis on vastuolus HKMS §-ga 158. Eluliselt usutav ei ole, et vangla vabandused on siirad, sest vangla jätkab seadusevastast tegevust. Vangla on kohustatud tagama kaebajale resotsialiseerumise võimalused, et juhul kui kohus otsustab 2025. aastal kaebaja vabastada, oleks kaebajal piisavalt haridust ja teadmisi, et konkureerida tööturul ja teenida seaduslikult elatist. Õigus haridusele on põhiõigus ja eeldus mitmete teiste põhiõiguste
teostamisele, mistõttu ei ole kaebus perspektiivitu. Kaebaja edastas halduskohtule pöördumise kompromissi kinnitamiseks, kuid kohus on selle jätnud menetlemata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohtu hinnangul kuulub Tartu Halduskohtu 27. jaanuari 2023. a määruse peale esitatud määruskaebus tagastamisele.
6.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
7.Kaebaja esitatud kaebus halduskohtule on ajendatud soovist vangistuses viibides jätkata keskhariduse omandamist ja õppida inglise keelt. Samuti ei ole kaebaja rahul, et Viru Vangla ei vastanud tema vaidele tähtaegselt. Halduskohus ei rahuldanud kaebaja taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kuna kaebus ei oma eduväljavaateid ning tagastas nõude vangla kohustamiseks järgida vaiete lahendamise tähtaegu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega selle kohta, et kui kaebajale ei ole vanglas tema kohta koostatud individuaalses täitmiskavas ette nähtud keskhariduse omandamine, siis vangla kohustamisnõude, tagada kaebajale keskhariduse omandamine, menetlemine ei oma eduväljavaateid. Viru Vangla on selgitanud, et olukorras, kus kaebaja kriminogeensed riskid ei ole seotud keskhariduse puudumisega, ei ole tema taasühiskonnastamisel prioriteetne hariduse omandamise võimaldamine. Vangistuse üheks eesmärgiks on suunata kinnipeetav seaduskuulekale teele, et ta ei paneks vabaduses rohkem kuritegusid toime. Kaebaja soovi tõsta enda haridustaset, et seeläbi tagada võimalus tööjõuturul läbilöömiseks, on võimalik realiseerida vangistusest vabanemise järgselt vabaduses. Seaduslikult elatise teenimine ei sõltu haridustasemest. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda vanglas konkreetsete õpitegevuste või ka huvitegevuste läbiviimist, mida isik peab tavapäraseks läbida vabaduses viibides. Vangistuses viibivale kinnipeetavale sätestatakse vabaduses viibimisega võrreldes teised tingimused ning nähakse ette tegevused, mis tema eelnevat kuritegelikku käitumist arvestades peaksid muutma isiku käitumise seadusekuulekaks. Kaebaja viibimise kinnipidamisasutuses ja tema vabaduse piiramise on põhjustanud kaebaja enda varasem kriminaalne käitumine, mistõttu tuleb arvestada, et ka hariduse omandamise jätkamine võib olla takistatud.
8.Kohus mõistab kaebaja seisukohti hariduse omandamise kohta, kuid ei saa nendega nõustuda. Hariduse omandamise jätkamise vanglas näeb kinnipidamistingimusi arvestades ette iga kinnipeetava kohta koostatav individuaalne täitmiskava ning kohus ei saa täita kinnipeetava soove isegi kui need on eluliselt arusaadavad. Vanglal on lai kaalumisruum individuaalse täitmiskava sisustamisel ning kaebaja riskide maandamisel. Kohtul puudub õigus kohustada vanglat tagama kaebajale keskhariduse omandamine, mistõttu ei ole äratuntav kaebaja esitatud kaebuse edukus ja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine on õiguspärane.
9.Vastuseks määruskaebusele ringkonnakohus märgib, et kaebuse nõude, Viru Vangla kohustamiseks järgida vaiete lahendamise tähtaegu, tagastamine ei legaliseeri vangla ebaõiget käitumist nagu arvab kaebaja. Vangla hilines vaide lahendamisega ning vabandas selle eest. Kohtul puudub vajadus kohustada vanglat järgima vaiete lahendamise tähtaegu, kuna vaide lahendamise tähtaeg tuleneb seadusest. Ei saa tekkida olukorda, kus lisaks kehtivale seadusele esineb kohtu lahend, mis kohustab seadusega ettenähtud tegevuseks. Vangla sai oma rikkumisest aru. Kaebaja ei selgitanud, milliseid tõsiseid tagajärgi tõi temale vangla poolt vaide tähtaegselt lahendamata jätmine. Halduskohus viitas vaidlustatavas määruses õigesti, et vaide õigeaegselt lahendamata jätmine ei takista kohtule kaebuse esitamist.
10.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive. Seega on kaebeõigus üksnes isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab.
Ühestki õigusaktist ei tulene kaebaja subjektiivset õigust nõuda vaiete lahendamiseks ettenähtud tähtaja järgimist. Vaide tähtaegselt lahendamata jätmine ei saa mõjutada vaide esitaja õigusi ning seega ei ole sellisel isikul kaebeõigust. Seega tagastas halduskohus õigesti vaiete tähtaegse lahendamise kohustamisnõude kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11.Vaidluse asjaoludest lähtuvalt saab järeldada, et kaebaja kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Olukorras, kus halduskohus tagastas põhjendatult kaebaja nõude vangla kohustamiseks järgida vaiete lahendamise tähtaegu ja jättis riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse kaebuse ülejäänud nõuete mitteedukuse tõttu rahuldamata ning kaebaja esitatud määruskaebuses puuduvad kaalukad argumendid halduskohtu määruse tühistamiseks, on A. T. võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus A. T. määruskaebuse Tartu Halduskohtu
27.jaanuari 2023. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
13.Kaebaja lisamärkus halduskohtu poolt kaebaja edastatud pöördumise kompromissi sõlmimiseks menetlemata jätmise kohta ei ole asjakohane, kuna halduskohus ei ole veel kaebust menetlusse võtnud ning asja sisuliselt arutama hakanud. Kaebaja esitatud pöördumist saab analüüsida pärast kaebuse esitamise eelduse täitmist, st pärast riigilõivu tasumist ja kaebuse menetlusse võtmist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.