Reimo Laasi kaebus Viru Vangla 08.03.2021. a käskkirja nr 6-3/161-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Reimo Laas Vastustaja – Viru Vangla
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Reimo Laasi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas lahendis X nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4 teine lause). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla tunnistas 08.03.2021. a käskkirjaga nr 6-3/161-1 kinnipeetav Reimo Laasi (edaspidi ka kaebaja) süüdi Viru Vangla kodukorra p 1.12.7 rikkumises ja määras talle
3-21-854 karistuseks kartserisse paigutamise 5 ööpäevaks. Vangla otsustas lükata karistuse täideviimise edasi tingimusel, et kaebaja ei pane 4-kuulise katseaja jooksul toime uut distsipliinirikkumist. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.Teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti 16.02.2021. a ettekande nr 6-20/703-1 kohaselt oli alust arvata, et kaebaja oli 13.02.2021 kell 10.25 tekitanud kaaskinnipeetavale vigastusi. Kaebaja selgitas, et ta tegi kaaskinnipeetav Xga trenni, nad on head sõbrad ega teinud üksteisele tahtlikult viga. Xi selgituste kohaselt tegi ta väljas jalutuskäigul koos kolme kinnipeetavaga poksitrenni, mille käigus sai obaduse silma alla ja mille tagajärjel tekkis paistetus ja hiljem sinikas. X sõnul oli see trenn ja pretensioone tal kellegi suhtes pole. Menetluse käigus on tõendatud, et kinnipeetavate vahel esines füüsilist vägivalda ehk tahtlikku jõu kasutamist teise isiku suhtes, mis põhjustas valu ja vigastusi. Poksimise treeningus löömise tagajärjel on võimalik teist isikut kahjustada, tekitades talle kehalisi vigastusi. Ka kaebaja kasutas kätega löömisel jõudu ja avaldas mõju Xle, sest viimasel tekkisid vigastused. Nimetatud olukord on liigitatav vägivalla aktiks, mis on kodukorra p 1.12.7 järgi keelatud.
1.2.Kinnipeetavate vahel vägivallatsemine tekitab vanglas selgelt julgeolekuohu. Ühe kinnipeetava poolt teise ründamine võib päädida kaklusega, millega võivad liituda ka teised kinnipeetavad, mis muudab olukorra veelgi raskemaks ning võib häirida vangla tegevust veel suuremal määral. Olukordade lahendamine vägivalla teel ei ole kooskõlas eesmärgiga suunata isik õiguskuulekale teele ning väljendab kinnipeetava sügavat lugupidamatust kehtivasse korda. Poksitreeningut ilma kinnasteta tehes pidi kaebaja pidama ka võimalikuks, et kaaskinnipeetav võib saada vigastusi. Tegemist on vangla mõistes raske rikkumisega, kuna see seab ohtu vangla julgeoleku. Sellest tulenevalt on eesmärgipäraseim karistus kartserisse paigutamine, kuna tegemist on oma loomult raskeima karistuse liigiga, mis vastab rikkumise iseloomule. Võttes arvesse, et kaebajal puuduvad samalaadsed karistused, on proportsionaalne määrata karistuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks ehk minimaalsele määrale lähedal olev karistusmäär. Kuigi tegemist on arvestatava rikkumisega, siis menetluse käigus kogutud materjalide põhjal võib öelda, et kinnipeetavate vaheline tegevus oli kooskõlastatud ja mänguline ning nende eesmärgiks polnud üksteisele vigastuste tekitamine. Arvestades seega rikkumise olemust, kuid ka üld- ja eripreventiivseid eesmärke, lükatakse karistuse täideviimine edasi tingimusel, et kaebaja ei pane neljakuulise katseaja jooksul toime uut distsipliinirikkumist.
2.Reimo Laas esitas Viru Vangla 08.03.2021. a käskkirjale nr 6-3/161-1 vaide, mille Viru Vangla jättis 27.04.2021. a vaideotsusega rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
2.1.Kogutud tõendeid koos hinnates võis jõuda järeldusele, et kaebaja põhjustas teisele kinnipeetavale sinika, eriti kuna kaebaja kirjutas oma selgitustes, et ei tekitanud vigastust tahtlikult (justkui viidates, et tema tegevus polnud tahtlik). Seega ei olnud ja ei ole vaieldav see, et vigastuse tekitas kaebaja. Kui vangla oleks jätnud kinnipeetava karistamata, siis see oleks andnud signaali, et võitluskunstide harjutamine kinnipeetavate vahel on vanglas normaalne lubatav tegevus. Kuigi Viru Vangla kodukorra järgi pole trenni tegemine keelatud, ei ole vanglas võitluskunstide praktiseerimine lubatav just seepärast, et see on vägivaldne käitumine ja selle käigus võivad kinnipeetavad saada viga. Omavahel poksivad kinnipeetavad peavad eeldama, et sellise tegevuse käigus võib tekkida vigastusi. Samuti võivad ametnikud ja teised kinnipeetavad sellist olukorda tõlgendada valesti, mis omakorda võib viia edasiste füüsiliste konfliktideni. Poksimine on oma olemuselt vägivaldne sport ja ka kaebaja on märkinud, et poksimises on vigastused tavalised ja vigastus tekkis sõltumata pehmenduste kasutamisest. Vangistuse eesmärk ei ole võimaldada kinnipeetaval oma enesekaitsetehnika arendamist. Süü tuvastamisel pole määrav see, kas kinnipeetav tahtis teisele poolele vigastusi tekitada. Piisab
3-21-854 sellest, et ta pidi pidama võimalikuks, et vigastused võivad tekkida. Asjaolu, et kaebaja sõnul kasutasid nad ka kindaid ja pehmendusi, viitab selgelt sellele, et vigastuste tekkimist peeti võimalikuks.
3.Reimo Laas esitas 20.04.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 08.03.2021. a käskkirja nr 6-3/161-1 tühistamiseks.
4.Viru Vangla esitas kaebusele 19.07.2021 vastuse, paludes jätta kaebuse rahuldamata.
5.Kohus otsustas 06.04.2023. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 08.03.2021. a käskkirja nr 6-3/161-1 järgmistel põhjustel.
6.1.Kaebaja ei ole tahtlikult kaaskinnipeetava suhtes vägivalda kasutanud. Tema ja kolm teist kinnipeetavat tegid kerget poksitrenni, vahetades paarilist iga kolme minuti tagant, ning trenni lõpuks oli Xl silma alt kergelt sinine. Neil olid küll valmistatud pehmed kindad ja hambakaitsmed, et nii ei juhtuks, aga treeningu käigus tõenäoliselt oli see ikkagi juhtunud. See võis tekkida trennis osalejatest ükskõik kelle käe läbi, aga ettekanne tehti ainult kaebajale ja asja eest, mida ei saa nimetada vägivallaks. Kaebaja on teinud kogu vangistuse aja samamoodi trenni ning ka varem on neil olnud pärast poksitrenni silma all kerged sinised jooned ja ametnikud on palunud neil olla ettevaatlikumad. Kaebaja ega tema trennikaaslased ei ole kasutanud vägivalda ega tekitanud tahtlikult kellelegi vigastusi.
7.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, palub kohtul vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 arvestada distsiplinaar- ja vaidemenetluses esitatud seisukohtadega ning märgib täiendavalt järgmist.
7.1.Kinnipeetava poolt kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamine ei ole mingil juhul aktsepteeritav. Tegemist on igal juhul rikkumisega, mis nõuab vanglapoolset reaktsiooni, sh distsiplinaarvõimuga mõjutamise näol. Mis puudutab kaebaja väidet, et tegu oli sõbraliku poksitrenniga, siis kinnipidamisasutuse tingimustes on väga raske, kui mitte võimatu vältida, et kaaskinnipeetavat mõjutatakse õigusvastaselt osalema tegevustes, mis näiliselt on tema tahte kohased, kuid tegelikult annavad võimaluse vägivalla kasutamiseks. Ka kannatanu enda ütlused ei pruugi sel juhul välja tuua objektiivset tõde. Kaaskinnipeetavate suhtes vägivaldse käitumise vältimiseks ning kinnipeetavate vahel üksteise kiusamise vältimiseks on keelatud tegevused, mis kätkevad endas vägivalla elemente. Poks selliseid elemente vältimatult sisaldab. Kuigi kodukorra järgi pole trenni tegemine keelatud, siis vanglas võitluskunstide praktiseerimine ei ole lubatav just seepärast, et see on vägivaldne käitumine ja selle käigus võivad kinnipeetavad saada viga. Seega tuligi kaebaja tegevust lugeda õigusvastaseks, hoolimata teise osalise väidetest, et tegevus toimus tema nõusolekul.
7.2.Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist tugines 16.02.2021. a ettekande koostamisel valvurilt ja meditsiiniosakonnalt laekunud infole, et Xl on peapiirkonnas vigastused. Xi vigastusi peapiirkonnas märkasid vanglaametnikud 14.02.2021 nina samal päeval viidi ta meditsiiniosakonda nende fikseerimiseks. Asjaolude väljaselgitamiseks turvasalvestise kontrollimisel tuvastati, et 13.02.2021 kell 10.25 toimus sündmus, mille tagajärjel võis kaebaja tekitada kaaskinnipeetavale vigastusi. Vigastuse tekitamist kinnitab meditsiinitöötaja poolt fikseeritud ca sentimeetri pikkune marrastus juustes ja turses kõrv. Kaebaja suhtes kohaldati seoses 13.02.2021. a intsidendiga 16.02.2021 ka täiendavaid julgeolekuabinõusid.
7.3.Vanglaametnikud ei ole kunagi lubanud kinnipeetavate vahel füüsilise vägivalla kasutamist
3-21-854 või võitluskunstide trenne (tegeleda füüsilise kontaktiga spordialadega). Samuti ei ole vanglas lubatud igemekaitsmed ega pehmendustega kindad. Tõele ei vasta kaebaja väide, et vanglaametnikud on tal lubanud poksimisega tegeleda.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud.
9.Kaebajat on 08.03.2021. a käskkirjaga (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl) 9–13) karistatud selle eest, et ta kasutas 13.02.2021 jalutusboksis kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 63 lg-le 1 võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Viru Vangla kodukorra p 1.12.7 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kasutada füüsilist ja/või vaimset vägivalda teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ning teiste isikute suhtes. Vastavalt Eesti keele seletavale sõnaraamatule (2009) on vägivald kedagi v. midagi kahjustava jõu v. mõju kasutamine1. Seega, kui on tuvastatud, et kaebaja kasutas 13.02.2021 teise kinnipeetava suhtes viimast kahjustavat jõudu, rikkus kaebaja 13.02.2021 Viru Vangla kodukorra p-s 1.12.7 sätestatud keeldu ning vastustajal oli õigus teda distsiplinaarkorras karistada.
10.Vastustaja tugineb vaidlustatud käskkirjas kaebaja poolt kodukorra p 1.12.7 rikkumist väites teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti 16.02.2021. a ettekandele nr 6-20/703-1 (dtl 49) ning kaebaja ja Xi antud selgitustele (dtl 47). Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et 14.02.2021 valvurilt ja meditsiiniosakonnalt Xi vigastuste kohta saadud info ajendil kontrolliti vangla turvasalvestist, mille pinnalt tuvastati, et X võis saada vigastusi 13.02.2021 alates kell 10.25 jalutusboksis aset leidnud sündmuse käigus ja vigastuste tekitajaks võis olla kaebaja. Kohtule on esitatud nii vangla jalutusruumi turvasalvestis 13.02.2021 ajavahemiku kell 10.25– 10.39 kohta kui ka X tervisekaardi väljavõte (dtl 65). Tervisekaarti 14.02.2021 märgitu kohaselt oli sel päeval visuaalsel hindamisel näha, et Xi vasaku silma all oli tumelillakas ilma turseta hematoom. Samuti on tervisekaardis fikseeritud, et Xi vasaku kõrva ees juustega peanaha sees oli märgata kerge ca sentimeetrine marrastus ning tema vasaku kõrvalehe ülemine äär oli kergelt turses ja värvilt sinakam.
11.Kohus leiab, et kaebaja poolt 13.02.2021 kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamine ja sellega kodukorra p-st 1.12.7 tuleneva keelu rikkumine on teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti 16.02.2021. a ettekande nr 6-20/703-1 (dtl 49), kohtule esitatud turvasalvestise ning kinnipeetavate selgituste koosmõjus tuvastatud. Turvasalvestiselt ilmneb, et 13.02.2021 alates ca kell 10.25 tegelevad kaebaja ja X jalutusruumis üksteise suunas poksiharjutuste tegemisega. Muu hulgas teeb kaebaja selle käigus Xi suunas mitmeid tugevaid lööke selliselt, et tekib füüsiline kontakt kaebaja käe ja Xi keha, ennekõike näo- ja kõrvade piirkonna vahel. Arvestades hinnangulist jõudu, mida kaebaja võis löökide tegemisel kasutada, on usutav, et sellise mõjutuse tagajärjel tekkisid Xi kehale füüsilised kahjustused, iseäranis sellist tüüpi kahjustused, nagu on fikseeritud eespool viidatud Xi tervisekaarti 14.02.2021 tehtud sissekandes. Seetõttu järeldub turvasalvestiselt, et kaebaja kasutas 13.02.2021 Xi suhtes viimast kahjustavat jõudu, ning seda järeldust ei väära kaebaja väited, et kõnealuseid vigastusi võisid Xle tekitada ka ülejäänud kaks kinnipeetavat, kes samal päeval jalutusruumis poksi harrastasid.
12.Hoolimata sellest, et vastustaja ei ole vaidlustatud käskkirjas eelnevalt käsitletud turvasalvestisele (ega ka salvestise vaatluse protokollile, mida eeldatavalt ei ole distsiplinaarmenetluse käigus koostatud) sõnaselgelt viidanud, on vangla kaudselt (ennekõike
3-21-854 läbi teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti 16.02.2021. a ettekande) sellele siiski tuginenud. Üksnes turvasalvestiselt nähtuva käskkirjas kirjeldamata jätmine ei saanud mõjutada distsiplinaarmenetluse lõppjäreldust. Seetõttu ei too see puudujääk käskkirja põhjendustes kaasa käskkirja tühistamist (vt ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 2).
13.Kaebajale karistuse määramise käskkiri on tehtud VangS § 64 lg 41 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul ning karistus on määratud pädeva ametniku poolt (justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 17 lg 1, VangS § 64 lg 4). Kaebajat on distsiplinaarmenetluse alustamisest teavitatud (dtl 49) ning ta on esitanud samal päeval sündmuse kohta enda selgitused (dtl 49). Distsiplinaarmenetluse käik on kajastatud 05.03.2021. a distsiplinaarmenetluse protokollis (dtl 3–7), millele kaebajal oli võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid ja arvamusi. Seega on kaebajal olnud võimalus anda distsiplinaarmenetluse käigus omapoolseid selgitusi (HMS § 40 lg 1) ning kohtule ei nähtu vangla poolt muude menetlusreeglite rikkumist. Samuti oli kaebajale määratud 5-ööpäevane karistus (sh 4-kuulise katseaja kohaldamine) rikkumise iseloomu, selle toimepanemise asjaolusid ning karistamise eesmärke arvestades proportsionaalne. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane.
14.Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus Viru Vangla 08.03.2021. a käskkirja nr 6-3/161-1 tühistamiseks rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Seega tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud (sh kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ning muud võimalikud menetluskulud) nende endi kanda.
16.Lähtudes HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses Xi nime tema terviseandmete avalikuks saamise vältimiseks ja eraelu kaitseks tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.