3-22-1759 Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 15c, Kohila alev, Vabaduse tn 15e korteriühistu, A. S., M. H., T. O. ja S. S. kaebus nõuetes tühistada Kohila Vallavalitsuse 01.08.2022 kirjaga antud haldusakt, millega Kohila Vallavalitsus keeldus Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 15c, Kohila alev, Vabaduse tn 15e korteriühistu 13.07.2022 taotluse alusel uuendamast ehitusloa nr 2012271/11119 menetlust ja kohustada Kohila Vallavalitsust uuesti läbi vaatama Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 15c, Kohila alev, Vabaduse tn 15e korteriühistu 13.07.2022 taotlust ehitusloa nr 2012271/11119 menetluse uuendamiseks Kaebaja I – Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 15c, Kohila alev, Vabaduse tn 15e korteriühistu Kaebaja II ‒ A. S. Kaebaja III ‒ M. H. Kaebaja IV ‒ T. O. Kaebaja V ‒ S. S. Kaebajate volitatud esindaja ‒ v.adv Angela Kase Vastustaja – Kohila vald, volitatud esindaja v.adv Raul Keba Kolmas isik – Viigi Arendus OÜ, volitatud esindaja v.adv Indrek Lillo Kirjalikus menetluses
Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista solidaarselt Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 15c, Kohila alev, Vabaduse tn 15e korteriühistult, A. S., M. H., T. O. ja S. S. välja Viigi Arendus OÜ kasuks viimase kantud menetluskulud summas 3066,67 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohila vallas Vabaduse tn 15c elamu koosseisu kuuluvad 5 korteriomandit ja need kuuluvad kaebajatele II‒V.
2.29.11.2000 moodustati Viigi kinnistu, mis piirnes muuhulgas Vabaduse tn 15c kinnistuga. 02.05.2007 algatas Kohila Vallavalitsus Viigi kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka: detailplaneering). 25.09.2018 kehtestas Kohila Vallavolikogu otsusega nr 29 detailplaneeringu, mille kohaselt oli juurdesõit planeeringualale ette nähtud 11220 Kernu-Kohila riigiteelt läbi Vabaduse tn 29 elamumaa kavandatava Viigi tänava.
3.Detailplaneeringu alusel moodustati 19.10.2021 kinnisasi aadressiga Rapla maakond, Kohila vald, Aandu küla, Viigi tänav L1 (registriosa nr 20402150). Eelnevalt, 19.04.2020 andis Kohila Vallavalitsus Viigi tänav L1 kinnistule ehitusloa nr 2012271/11119 (edaspidi ka: Viigi tänava ehitusluba või ehitusluba), millega lubas kinnistule rajada Viigi tn ja Viigi põik tn koos trassidega. Kaebajad olid ehitusloa menetlusse kaasatud. Kaebajad avaldasid korduvalt seisukohta (ka peale ehitusloa andmist), et neil ei ole ehitusloale vastuväiteid, kui jälgitakse detailplaneeringuga ette nähtud sõidutee kaugust Vabaduse tn 15c kinnistu piirist.
4.2022. aasta juuli alguses võttis kaebajatega ühendust Viigi tänav L1 kinnistu omanik (kolmas isik) ja andis teada, et alustab kinnistule ehitusloa alusel sõidutee ehitusega ning sellega seoses kavatseb lammutada kaebajatele kuuluva maakeldri, mis jääb osaliselt Viigi tänav L1 kinnistule. Kaebajad ei andnud sellisele ehitustegevuse kavatsusele kooskõlastust.
5.05.07.2022 saatis Viigi tänav L1 kinnistu omanik kaebajatele nõudekirja omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks. Kaebajad ei nõustunud väitega, justkui oleks nad Viigi tänav L1 kinnistu omaniku omandiõigust rikkunud. 11.07.2022 saatsid kaebajad Viigi tänav L1 kinnistu omanikule pöördumise, kus nad asjaolusid, muuhulgas järgnevat, selgitasid: 1) maakelder on seaduslik ja rajatud enne Vabaduse tn 15c elamu esmakinnistamist; 2) detailplaneering ei näe ette maakeldri lammutamist, vaid selle säilitamise, ehitusloa kohane sõidutee lahendus ei vasta detailplaneeringule ja normidele. Kaebajad tegid ettepaneku, kuidas tekkinud olukorda lahendada.
6.13.07.2022 pöördusid kaebajad Viigi tänav L1 kinnistu omaniku poole, kes viitas sellele, et tema tegevus on Viigi tänava ehitusloaga kooskõlas. Eeltoodust lähtuvalt pöördusid kaebajad
valla poole ja palusid kohtumist, kuna vald on andnud ehitusloa, mis ei vastanud kaebajate hinnangul kehtivale detailplaneeringule ja normidele.
7.Kohtumine Kohila valla esindajatega toimus 21.07.2022. Selleks ajaks ei olnud ehitusloa kohast sõiduteed rajatud. 01.08.2022 vastas Kohila vald kaebajatele ja andis teada, et nii detailplaneering kui ka ehitusluba on õiguspärased ja vald ei nõustu kaebajate kompromissettepanekutega. Vald suunas kaebajad Viigi tänav L1 kinnistu omaniku poole, et leida lahendus kaebajate maakeldri likvideerimise osas. Lahendust ei leitud.
8.Tallinna Halduskohtusse saabus 18.08.2022 Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 15c, Kohila alev, Vabaduse tn 15e korteriühistu, A. S., M. H., T. O. ja S. S. kaebus nõuetega: 1) tuvastada Kohila Vallavalitsuse 19.04.2020 ehitusloa nr 2012271/11119, millega Kohila Vallavalitsus lubas rajada Viigi tn ja Viigi tn põik koos trassidega, õigusvastasus 115 m pikkuses lõigus, mis piirneb vahetult kinnisasjaga aadressil Rapla maakond, Kohila vald, Vabaduse tn 15c (katastritunnus 31801:006:0020); 2) kohustada Kohila Vallavalitsust muutma ehitusluba nr 2012271/11119, millega Kohila Vallavalitsus lubas rajada Viigi tn ja Viigi tn põik koos trassidega, selliselt, et rajatud sõidutee kaugus tänavamaa piirist 115 m pikkuses lõigus, mis piirneb vahetult kinnisasjaga aadressil Rapla maakond, Kohila vald, Vabaduse tn 15c (katastritunnus 31801:006:0020), on 2,5 m; 3) alternatiivselt mõista Kohila Vallavalitsuselt Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 15c ja Kohila alev, Vabaduse tn 15e korteriühistu, A. S., M. H., T. O. ja S. S. kasuks välja kahjuhüvitis summas 38 183,00 eurot.
9.Kaebus sisaldas taotlust keelata esialgse õiguskaitse (EÕK) korras kinnisasjale aadressiga Rapla maakond, Kohila vald, Aandu Küla, Viigi tänav L1 (registriosa nr 20402150) rajatud sõiduteele kasutusloa väljastamine ja sõidutee kasutamine (v.a operatiivsõidukid) 115 m pikkuses lõigus, mis piirneb vahetult kinnisasjaga aadressil Rapla maakond, Kohila vald, Vabaduse tn 15c (katastritunnus 31801:006:0020).
10.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 30.08.2022 määrusega käiguta. Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajatel täpsustada kaebuse nõudeid ja tasuda täiendav riigilõiv. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata kaebajate EÕK taotluse.
11.Kaebajad täitsid kohtunõude 19.09.2022. Kaebajad loobusid hüvitamisnõude esitamisest. Kaebajad soovisid menetleda järgmisi nõudeid: 1) tühistada Kohila Vallavalitsuse 01.08.2022 kirjaga antud haldusakt, millega Kohila Vallavalitsus keeldus Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 15c, Kohila alev, Vabaduse tn 15e korteriühistu 13.07.2022 taotluse alusel uuendamast ehitusloa nr 2012271/11119 menetlust; 2) kohustada Kohila Vallavalitsust uuesti läbi vaatama Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 15c, Kohila alev, Vabaduse tn 15e korteriühistu 13.07.2022 taotlust ehitusloa nr 2012271/11119 menetluse uuendamiseks; 3) alternatiivselt taotlustele 1 ja 2 tuvastada ehitusloa nr 2012271/11119, millega Kohila Vallavalitsus lubas rajada Viigi tn ja Viigi tn põik koos trassidega, õigusvastasus 115 m pikkuses lõigus, mis piirneb vahetult kinnisasjaga aadressil Rapla maakond, Kohila vald, Vabaduse tn 15c (katastritunnus 31801:006:0020); 4) alternatiivselt taotlustele 1 ja 2 keelata kinnisasjale aadressiga Rapla maakond, Kohila vald, Aandu Küla, Viigi tänav L1 (registriosa nr 20402150) rajatud sõiduteele kasutusloa väljastamine ja sõidutee kasutamine (v.a operatiivsõidukid) 115 m pikkuses lõigus, mis piirneb vahetult kinnisasjaga aadressil Rapla maakond, Kohila vald, Vabaduse tn 15c (katastritunnus 31801:006:0020).
12.Tallinna Halduskohus võttis 31.10.2022 määrusega menetlusse Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 15c, Kohila alev, Vabaduse tn 15e korteriühistu, A. S., M. H., T. O. ja S. S. kaebuse nõuetes tühistada Kohila Vallavalitsuse 01.08.2022 kirjaga antud haldusakt, millega Kohila
Vallavalitsus keeldus Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 15c, Kohila alev, Vabaduse tn 15e korteriühistu 13.07.2022 taotluse alusel uuendamast ehitusloa nr 2012271/11119 menetlust ja kohustada Kohila Vallavalitsust uuesti läbi vaatama Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 15c, Kohila alev, Vabaduse tn 15e korteriühistu 13.07.2022 taotlust ehitusloa nr 2012271/11119 menetluse uuendamiseks.
13.Vastustaja ja kolmas isik vastasid kaebusele 30.11.2022. Vastuses kaebusele leidsid nii vastustaja kui kolmas isik, et kaebus nõuetes tühistada vastustaja 01.08.2022 kirjaga antud haldusakt, millega vastustaja keeldus kaebaja I 13.07.2022 taotluse alusel uuendamast ehitusloa nr 2012271/11119 menetlust ning kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja I 13.07.2022 taotlust ehitusloa nr 2012271/11119 menetluse uuendamiseks tuleb lõpetada kaebetähtaja ületamise tõttu. Kaebajate 19.09.2022 taotluse, tühistada vastustaja 01.08.2022 haldusakt, millega vastustaja keeldus haldusmenetluse uuendamisest, puhul on tegemist tühistamiskaebusega HKMS § 37 lg 2 p 1 mõttes. Seejuures sisaldab kaebajate tühistamiskaebus ka kohustamisnõuet, st kaebajat nõuavad vastustaja kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja I 13.07.2022 taotlus menetluse uuendamiseks. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 1 võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Eelnevast tulenevalt saabus HKMS § 46 lg 1 sätestatud kaebetähtaeg hiljemalt 31.08.2022.
14.Kohus tegi 22.11.2022 kaebajatele kohtunõude, leides, et kaebajatele tuleb määrata tähtaeg vastuväidete esitamiseks kaebuse tagastamise taotluse kohta, samuti täiendavate põhjenduste esitamiseks, miks tuleb kaebust pidada tähtaegseks. Vajadusel tuli esitada põhistatud kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebajatel tuli kohtunõudele vastata hiljemalt 17.01.2023.
15.Vastuses kohtunõudele selgitasid kaebajad, et ei nõustu vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et 01.08.2022 haldusakti tühistamisnõue ja kohustamisnõue vaadata kaebaja I 13.07.2022 taotlus menetluse uuendamiseks uuesti läbi, on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebajad selgitasid, et HKMS § 49 lg 1 teise lause kohaselt loetakse kaebuse muutmise korral kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kaebajad esitasid kaebuse halduskohtule 18.08.2022. Seega oli 01.08.2022 haldusakti tühistamisnõue ja kohustamisnõue vaadata kaebaja I 13.07.2022 taotlus uuesti läbi, esitatud tähtaegselt, kuigi kaebajad olid need nõuded esitanud 19.09.2022. Kuna kohus võttis 31.10.2022 määrusega need nõuded menetlusse, siis pidas ta sellega kaebuse muutmist ka lubatavaks (HKMS § 49 lg 1 esimene lause). Kaebajad esitasid vastusega järjekordse kaebuse muutmise taotluse ja ühtlasi ka täpsustasid kaebust.
16.Kaebajad palusid 17.01.2023 vastuses kohtunõudele muu hulgas kaebajate 13.07.2022 pöördumist käsitleda koostoimes 21.07.2022 toimunud kohtumisega taotlusena riikliku järelevalve algatamiseks kui kaebajate 13.07.2022 pöördumist ei saa käsitleda haldusmenetluse uuendamise taotlusena ning mingil põhjusel ei ole kaebajatel ka subjektiivset õigust vaidlustada vastustaja ehitusloa muutmise või kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmise 01.08.2022 otsustust. Sellisel juhul on võimalik käsitleda vastustaja 01.08.2022 vastust keeldumisena riikliku järelevalve algatamisest, mida kaebajatel on võimalik vaidlustada. Ühtlasi esitavad kaebajad alternatiivse kohustamisnõude vastustaja kohustamiseks teostada riiklikku järelevalvet ehitusloa nr 2012271/11119 alusel Viigi tänav L1 sõidutee ehitamise ja Vabaduse tn 15c kinnisasjaga piirnevas osas, kui kohus leiab, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus vaidlustada vastustaja 01.08.2022 seisukohta ning kaebajate 13.07.2022 pöördumist ei saa käsitleda ei taotlusena haldusmenetluse uuendamiseks, ehitusloa muutmise või kehtetuks tunnistamise menetluse algatamiseks ega ka riikliku järelevalve algatamiseks.
17.Tallinna Halduskohus luges 03.04.2023 antud määrusega kaebajate 19.09.2022 esitatud kaebuse muutmise taotluse tähtaegseks, jättis kaebajate 17.01.2023 esitatud taotluse kaebuse
muutmiseks rahuldamata, määras asja läbivaatamiseks kirjaliku menetluse ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised esitasid tähtaegselt nii seisukohti kui vastuväiteid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18.Kaebajate põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Kaebajate 13.07.2022 pöördumine vastustaja poole oli sisult taotlus ehitusloa menetluse uuendamiseks. Alles peale õigusteadmisega isiku kaasamist sai kaebajatele 11.07.2022 teatavaks, et ehitusluba on normiga vastuolus, eelnevalt oli kaebajatele teada vaid vastuolu detailplaneeringuga. Olemuslikult oli kaebajate 13.07.2022 pöördumine vastustaja poole taotlus ehitusloa menetluse uuendamiseks (kaebajad väitsid, et ehitusluba on õigusvastane, ja põhjendasid oma väidet normi vastuoluga), sest ehitusloa andmise järgselt oli kaebajatele teatavaks saanud uued olulised tõendid, mida kaebajatele ei olnud ehitusloa menetluse ajal teada. Kaebajad teavitasid sellest uues asjaolust viivitamatult kolmandat isikut ja vastustajat. Vastustaja oleks pidanud kaebajate 13.07.2022 pöördumise alusel, kus kaebajad tõid välja normi vastuolu ja sellega seoses ehitusloa õigusvastasuse, ehitusloa menetluse uuendama. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 2 sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Vastustaja rikkus diskretsiooniõigust ja jättis ehitusloa menetluse uuendamata, kuigi selleks esines HMS § 44 lg 1 selge alus. Tegemist on olulise diskretsiooniveaga, sest HMS § 44 lg 1 aluse esinemise korral tuleb menetlus igal juhul uuendada. 2) Vastustaja 01.08.2022 kiri on olemuselt haldusakt. Kaebajate hinnangul omab vastustaja 01.08.2022 kiri selgelt regulatiivset toimet (vastustaja võtab seisukoha, et ehitusluba on õiguspärane ja kehtiv). Vastustaja 01.08.2022 kirjaga lahendatakse sisuliselt kaebajate taotlus ehitusloa menetluse uuendamiseks seoses uue selgunud asjaoluga ‒ normi vastuoluga. Vastustaja lahendas kaebajate 13.07.2022 taotluse viisil, millega keeldus ehitusloa menetluse uuendamisest (alternatiivselt on tegemist haldusaktiga, millega vastustaja otsustab ehitusloa menetluse uuendamise tulemuse ehk selle, et ehitusluba jääb kehtima) leides, et „Ehitusluba on õiguspärane ja kehtiv“. 3) Ehitusluba on õigusvastane vastuolu tõttu standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“, vastuolu tõttu detailplaneeringuga ja ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti vastuolu tõttu ehitamise aluseks olevate nõuetega. Ehitusloa õigusvastasus kohustas haldusorganit ka iseseisvalt kaaluma, kas ehitusloa osalist muutmist või selle osalist kehtetuks tunnistamist või tunnistama selle täies ulatuses kehtetuks. Lisaks oleks pidanud vastustaja viima detailplaneeringu lahenduse täpsustamiseks läbi avatud projekteerimistingimuste menetluse (ehitusseadustiku § 27 lg 4 p 5 ja § 31 lg 1), mida vastustaja ei teinud. 4) HKMS § 49 lg 1 teise lause kohaselt loetakse kaebuse muutmise korral kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kaebajad esitasid kaebuse halduskohtule 18.08.2022. Seega oli 01.08.2022. a haldusakti tühistamisnõue ja kohustamisnõue vaadata kaebaja I 13.07.2022. a taotlus uuesti läbi, esitatud tähtaegselt, kuigi kaebajad olid need nõuded esitanud 19.09.2022.
19.Vastustaja palub jätta kaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata täies ulatuses. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Kaebajatel puudub kaebeõigus. 13.07.2022 esitas pöördumise, mida kaebajad loevad ehitusloa menetluse uuendamise taotluseks, S. O., kes ei ole käesolevas asjas kaebajaks. Antud juhul on aga kaebuse esitanud isikud, kelle õigusi ei saa rikkuda S. O. ja vastustaja vaheline
vaidlus, seega puudub kaebajatel kaebeõigus ning kaebus tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. 2) S. O. pöördumist ei saa lugeda ehitusloa menetluse uuendamise taotluseks. Tegemist on taotlusega korraldada nõupidamine vastustaja ruumides, et arutada Viigi tänav L1 kinnistule tee ehitamist. 3) Kaebuse nõuded on sisuliselt põhjendamata. Ehitusloaga kinnitatud ehitusprojekt vastab detailplaneeringule. 4) Arvestades, et ehitusloa menetluse uuendamise taotlust ei ole kaebajad faktiliselt vastustajale esitanud, ei ole põhjendatud ka kaebajate kohustamisnõue sellise taotluse uueks läbivaatamiseks. 5) Tühistamisnõue on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebajad taotlevad vastustaja 01.08.2022 kirja tühistamist, millega vastustaja kaebajate hinnangul keeldus haldusmenetluse uuendamisest. Samas on kaebajad vastava nõude esitanud 19.09.2022, seega tühistamiskaebuse 30 päevast kaebetähtaega rikkudes.
20.Kolmas isik palub jätta kaebuse läbi vaatamata, lõpetada kaebuse menetlus tähtaja rikkumise tõttu või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Kolmas isik nõustub halduskohtuga, et Vabaduse 15c elanik S. O. 13.07.2022 pöördumine vastustaja poole ei ole käsitletav menetluse uuendamise taotlusena HMS § 44 lg 1 mõttes. Pöördumisest nähtuvalt on S. O. üksnes teavitanud vastustajat kaebaja I ja kolmanda isiku vahelistest erimeelsustest ning rajatud tee väidetavast vastuolust standardiga EVS 843.2016 „Linnatänavad“. Mistahes taotlust haldusmenetluse uuendamiseks nimetatud pöördumisest ei nähtu. 2) Haldusorgani poolt oma seisukohtade kokku võtmine ei ole käsitletav haldusorgani tahteavaldusena õigussuhte reguleerimiseks. 3) Kaebajate 19.09.2022 taotluse tühistada vastustaja 01.08.2022 haldusakt, millega vastustaja keeldus haldusmenetluse uuendamisest, puhul on tegemist tühistamiskaebusega HKMS § 37 lg 2 p 1 mõttes. Eelnevast tulenevalt saabus HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaeg hiljemalt 31.08.2022. Seega on kaebajate taotlus vastustaja 01.08.2022 e-kirja tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja I 13.07.2022 taotlus uuesti läbi, esitatud ilmselgelt kaebetähtaega rikkudes. 4) HMS § 44 lg 1 p 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Kaebajad ei ole uusi tõendeid esitanud. 5) Viigi tee vastab kõikidele ehitamisele esitatavatele nõuetele ning on ehitusstandardi, detailplaneeringu ja ehitusloaga kooskõlas.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kõigepealt lahendab kohus vastustaja poolt viidatud kaebeõiguse puudumise küsimuse seoses vaidlusaluse S. O. pöördumisega. HMS § 13 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. HMS § 13 lg 2 sätestab, et esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. Tallinna Ringkonnakohus on oma 28.05.2021 otsuses haldusasjas nr 3-20-2559 p-s 15 selgitanud, et dokumendid toimetatakse kätte esindajale. Eeltoodu kehtib mõistagi üksnes tingimusel, et esindajale volituse andmine ja volituse tähtaeg ning esindusõiguse ulatus on haldusorganile teatavaks tehtud. Ühtlasi sätestab HMS § 13 lg 3, et haldusmenetluses kohaldatakse esindusele
tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 115 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TSÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Lisaks selgitab Tallinna Ringkonnakohus oma 12.10.2011 otsuses haldusasjas nr 3-10-1295 ps 18, et „/.../ Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et AS Elveso ja AS Vensen vahelisest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise lepingust (p 3.1.1 – tl 95 pöördel ja tl 105) ei tulenenud AS-le Vensen selgesõnaliselt õigust esindada AS Elveso huve kinnisasjale sundvalduse seadmise haldusmenetluses. Siiski ei saa vaatamata HMS § 13 lg-le 3 ja TsÜS § 128 lg-le 1 pidada vaidlusalust otsust AS-l Vensen taotluse esitamiseks esindusõiguse puudumise tõttu tühiseks, sest antud juhul on esiteks tegemist pigem TsÜS § 128 lg-s 2 nimetatuga sarnase olukorraga ning AS Elveso ei ole tema kasuks sundvalduse seadmisele vastu vaielnud, kuigi pidi olema AS Vensen esindusõiguse puudumisest teadlik. Kolmas isik on tema kasuks Lõhe kinnistule sundvalduse seadmisest olnud teadlik ning on sellega selgesõnaliselt nõustunud ja AS Vensen poolt tema esindamist aktsepteerinud. Teise ja olulisemana tuleb aga rõhutada, et haldusakti andmise taotluse esitamise näol on siiski tegemist üksnes haldusmenetlust käivitava menetlustoiminguga ning HMS § 61 lg 1 ega § 63 lg 2 kohaselt ei mõjuta haldusakti kehtivust ega tingi selle tühisust iseenesest asjaolu, et haldusakti andmise taotluse esitas puudutatud isiku nimel selleks esindusõigust mitteomav isik/.../“. TSÜS § 128 lg 2 kohaselt kindlale isikule suunatud ühepoolsele tehingule, mis on tehtud teise isiku nimel esindusõiguseta, kohaldatakse vastavalt TSÜS §-des 129 ja 130 sätestatut, kui isik, kellele tehing oli suunatud, ei vaielnud tehingu tegemisele vastu, kuigi ta esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma. TSÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, kui volitus peab olema antud teatud vormis, peab ka heakskiit olema antud samas vormis
22.S. O. puudus kirjalik volitus kaebaja I esindamiseks ja tema nimel 13.07.2022 esitatud pöördumise esitamiseks ja kaebajat I 21.07.2022 toimunud kohtumisel esindamiseks. Samas nähtub nii S. O. kirja sisust kui signatuurist, et see on esitatud kaebaja I nimel. Vastustaja ei ole oma 18.07.2022 vastuskirjas ega ka 21.07.2022 kohtumisel esitanud vastuväiteid sellele, et nende arvates puudub S. O. kaebaja I esindamiseks õigus. S. O. 13.07.2022 e-kirja koopia oli adresseeritud ka kaebaja I juhatuse liikmele S. S. ning S. S. esindas kaebajat I 21.07.2022 toimunud kohtumisel koos S. O. ning ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et S. O. on esinenud kaebaja I nimel. Eeltoodu kohaselt on kirjaliku volituse puudumine küll haldusmenetluses tehtud menetlusviga, kuid sellele tuginedes kaebuse läbi vaatamata jätmise korral saaksid kaebaja I õigused põhjendamatult kahjustada, mistõttu kohus nõustub kaebajaga ja otsustab, et S. O. oli kaebaja I nimel 13.07.2022 tehtud pöördumise esitamiseks, 21.07.2022 toimunud nõupidamisel osalemiseks ning 01.08.2022 vastustaja poolt saadetud vaidlusaluse vastuse saamiseks volitus olemas.
23.Teiseks tuleb välja selgitada, kas S. O. poolt 13.07.2022 esitatud pöördumist saab käsitleda taotlusena ehitusloa menetluse uuendamiseks ja vastustaja poolt 01.08.2022 saadetud vastust kui menetluse uuendamisest keeldumist. HMS § 44 lg 1 kohaselt uuendab haldusorgan haldusmenetluse menetlusosalise taotluse alusel. HMS § 14 lg 1 kohaselt haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Taotlus on isiku tahteavaldus, mis on suunatud sellele, et haldusorgan midagi teeks, annaks haldusakti või sooritaks toimingu. Mõistmaks, kas kaebaja I on soovinud ehitusloa menetluse uuendamist, tuleb pöördumist ja nõupidamise memo uurida ja vajadusel tõlgendada.
Taotluse tõlgendamisel on kohaldatavad halduskohtumenetluses kaebuse tõlgendamise reeglid ning ka eraõiguses tahteavalduse tõlgendamise kohta sätestatu. Pöördumise eseme piiritlemisel ei ole tähtis pöördumise keeleline sõnastus vaid esitaja tegelik tahe. Samas ei tohi pöördumise tõlgendamisel distantseeruda pöördumise esemest ja taotletavast eesmärgist. TSÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Pöördumise ja nõupidamise tõlgendamisel tuleb selgeks teha, kas pöördumise ja nõupidamise puhul on tegemist üldse tahteavaldusega, milline on tahteavalduse sisu ja kas vastustaja pidi selle sisust teadma. 13.07.2022 pöördumise puhul soovib S. O. alustada poolte vahel läbirääkimisi ning soovib korraldada selleks valla ruumides kohtumise. 21.07.2022 toimunud kohtumise memost selgub, et see sisaldab kolme ettepanekut kaebajate väitel normidele mittevastava sõidutee ehitamise probleemi lahendamiseks. Sisu hindamisel tuleb kõigepealt välja selgitada, kas vastustaja teadis või pidi teadma pöördumise ja nõupidamise sisust. Kui vastustaja ei teadnud või ei pidanudki teadma pöördumise sisust, vajab kaitset tahteavaldusele ootamatu tähenduse andmise eest tahteavalduse saaja, mistõttu tuleb sellisel juhul tõlgendada tahteavaldust selliselt, nagu sellest oleks aru saanud sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel. Pöördumisest, nõupidamisest ega ka vastustaja 01.08.2022 antud vastusest ei selgu, et kaebajad oleksid soovinud ehitusloa menetluse uuendamist. Kaebajad soovisid kolmanda isikuga läbi rääkida ja omavahelised erimeelsused võimalusel lahendada, kaasates arutelusse ka valla, kuid tahet ehitusloa menetluse uuendamiseks kaebajad ei avaldanud ja vastustaja ei saanud kaebaja I poolt esitatud pöördumisest ja nõupidamisel toimunust selliselt ka aru, mida näitab vastustaja poolt esitatud vastuses toodu. Kuigi vastustaja on ehitusloa väljastaja ja võiks väita, et vastustaja oleks pidanud sellisest võimalikust tahtest aru saama, oli vastustaja tahte välja selgitamiseks piisavalt hoolas, sest osales kaebajate, kolmanda isiku ja vastustaja vahelisel nõupidamisel. Kaebajal I oli üheks esindajaks nõupidamisel vandeadvokaat, kes oleks pidanud vastavale tahtele tähelepanu juhtima, kui kaebajal I ka tegelikult selline tahe oleks olnud. Kaebaja I tahte puudumist menetluse uuendamiseks tõendab ka asjaolu, et kaebuse esitamisel ei maininud kaebaja vajadust ega soovi ehitusloa menetluse uuendamiseks vaid tõi selle võimaluse välja alles pärast kohtupoolset kaebuse käiguta jätmist kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus on ka varasemalt välja toonud, et Vabaduse 15c elanik S. O. 13.07.2022 pöördumisest ja Kohila Vallavalitsuse 01.08.2022 vastusest ei selgu, et tegemist oleks menetluse uuendamise taotluse lahendamisega või et esitatud oleks uusi asjaolusid, mida vastustaja poleks varasemalt käsitlenud. Ka ei ole arusaadav, mille pinnalt oleks vastustaja pidanud mõistma, et tegemist on taotlusega menetluse uuendamiseks. Pöördumine Kohila Vallavalitsuse poole pole formuleeritud menetluse uuendamise taotlusena.
24.Isegi kui hinnata, et S. O. pöördumine koostoimes osapoolte vahel toimunud nõupidamisega on käsitletav menetluse uuendamise taotlusena, ei oleks menetluse uuendamine enam teadaolevate asjaolude pinnalt lubatav. Kaebajad tuginevad kaebuses ja kaebuse täienduses ning täiendavates seisukohtades läbivalt vajadusele ehitusloa menetlus uuendada, sest ehitusloa ja selle aluseks olev ehitusprojekt on vastuolus standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“, kehtiva detailplaneeringuga ja ehitamise aluseks olevate nõuetega. Kaebajad väidavad, et vastuolust standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“ said kaebajad teada alles 11.07.2022, kui nad kaasasid õigusteadmistega isiku. HMS § 44 lg 1 sätestab menetluse uuendamise alused. Kaebajate põhjenduste kohaselt tuginevad kaebajad ehitusloa menetluse uuendamise vajaduse puhul eelkõige HMS § 44 lg 1 p8
le 2. Nii eelnimetatud sätte kui kohtupraktika kohaselt (vt näiteks Tallinna Halduskohtu 19.04.2022 määrus asjas nr 3-22-211 p 13, Tartu Ringkonnakohtu 30.12.2022 otsuse asjas nr 3-21-2188, p 42) peab menetluse uuendamiseks haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 2 järgi tegemist olema uute oluliste tõenditega, mis ei olnud haldusmenetluse ajal teada. S. O. 01.08.2022 kirjast vastustajale selgub, et juba 01.05.2020 on arendajale antud tagasiside, et „me ei luba teed lähemale ehitada kui 2,25 m“. Seega oli tee asukoha probleem varasemalt teada ja ka üles tõstatatud. Detailplaneeringu koostamise aluseks olevate dokumentidena oli ära toodud ka Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Seega oli nimetatud standard ka aluseks detailplaneeringule ja selle alusel antud ehitusloale. Tegemist polnud seega uue asjaoluga, mis ei saanud olla detailplaneeringu või ehitusloa väljastamisel teada, mistõttu poleks menetluse uuendamine lubatud ka nõuetekohase menetluse uuendamise taotluse esitamisel. Samas viitavad kaebajad, et haldusorganil on õigus haldusmenetlus enda initsiatiivil uuendada juhul, kui taotluse sisu võib anda haldusorganile põhjuse oma varasemaid seisukohti muuta. Kui haldusorganile saavad teatavaks tõendid, mis tekitavad põhjendatud kahtluse, et haldusakt võib olla õigusvastane ning rikkuda seetõttu kolmandate isikute subjektiivseid õigusi, siis peab ta kontrollima haldusakti õiguspärasust ning vajadusel algatama haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise menetluse. Kohtu hinnangul ei saaks antud juhul haldusorgan ka iseseisvalt menetlust uuendada. HMS § 44 lg 3 sätestab, et haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Lisaks sätestab HMS § 34 lg 1 kohaselt kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Sama paragrahvi lõiked 2 ja 3 sätestavad, et menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Haldusorgan võib menetlusosaliselt ennistamise taotluse esitamisega üheaegselt nõuda menetlustoimingu sooritamist, mille tähtaja ennistamist taotletakse. Menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Ehitusluba, mille menetluse uuendamist kaebajad soovivad, on väljastatud 19.04.2020 ehk väidetavast ehitusloa menetluse uuendamise avalduse esitamisest ja ehitusloa väljastamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat. Menetlustähtaegade järgimine tagab teatava õiguskindluse ja stabiilsuse ühiskonnas ning takistab haldusorganil ükskõik kui vanu haldusakte ümber vaadata, kui selleks pole just olulist vajadust. Kaebajad ei ole esitanud menetlusse uusi olulisi tõendeid ega välja toonud objektiivseid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse ehitusloa menetluse uuendamiseks. Kõik kaebajate poolt välja toodud asjaolud esinesid juba ehitusloa menetluse ajal ning kaebajatel oli võimalik ehitusluba õigeaegselt vaidlustada pärast ehitusloa väljastamist. Kaebajad on välja toonud, et nad olid ehitusloa menetlusse kaasatud, mistõttu oli neil võimalik õigeaegselt ehitusluba vaidlustada. Kohus on varasemalt välja toonud, et ka kasutusloa menetluses kontrollitakse ehitise või rajatise vastavust detailplaneeringule, mistõttu oleks sobivaks nõudeks kasutusloa vaidlustamine. Kohus leidis, et olukorras, kus ehitusloa vaidlustamise võimalus on mööda lastud, tuleks kaebajatel vaidlustada just väljastatavat kasutusluba. Lisaks on kohus selgitanud, et kui kaebajad leiavad, et ehitamine rikub nende õigusi, siis saavad nad ka taotleda kohalikult omavalitsuselt riikliku järelevalve teostamist EhS § 130 lg 2 alusel.
25.Eeltoodust selgub, et kaebaja S. O. pöördumist ning osapoolte vahel toimunud nõupidamist ei saa lugeda taotluseks ehitusloa menetluse uuendamiseks. Kuna ehitusloa menetluse uuendamiseks taotlust ei tehtud, ei saa ka tühistamisnõudega vaidlustatud vastustaja 01.08.2022 antud vastust pidada ehitusloa menetluse uuendamisest keeldumiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.10.2009 otsuse nr 3-3-1-50-09 p-st 12 selgub, et menetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus on haldusakt. Kuivõrd haldusmenetluse uuendamise taotluse
eesmärk on haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine, on haldusmenetluse uuendamise taotluse näol tegemist haldusakti andmise taotlusega. Nagu juba eelnevalt selgus, ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus kaebajad on taotlenud haldusmenetluse uuendamist ja vastustaja on haldusmenetluse uuendamisest keeldunud. Kohtu hinnangul on vastustaja 01.08.2022 saadetud vastus erimeelsuste lahendamiseks toiming HMS tähenduses. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiminguks haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Riigikohtu halduskolleegium on oma 13.10.2010 otsuse nr 3-3-144-10 punktis 12 selgitanud, et HMS § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks see, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Toimingul see tunnus puudub. Täiendavalt on Riigikohtu halduskolleegium oma 02.11.2015 otsuses nr 3-3-1-22-15 p 10 selgitanud, et haldusaktiga saaks olla tegemist näiteks siis, kui hoiatusest nähtuks haldusorgani tahe panna isikule peale kohustus või keeld või konkretiseerida üksikjuhtumil seadusest tulenevat üldist kohustust või keeldu või muuta isiku õiguslikku staatust. Vaidlustatud hoiatus on pelgalt teavitus tagajärgedest, mis võivad saabuda järgmise raske õigusrikkumise tuvastamise korral. Püüd suunata isiku käitumist tema informeerimise abil ei kujuta endast juriidilise kohustuse pealepanekut ega tema õigusliku staatuse muutmist. Kaebajate poolt tühistamiskaebusega vaidlustatud vastustaja 01.08.2022 antud vastusest ei selgu haldusorgani tahe panna isikule peale kohustus või keeld või konkretiseerida üksikjuhtumil seadusest tulenevat üldist kohustust või keeldu või muuta isiku õiguslikku staatust. Vastustaja kirja puhul on tegemist vastustaja kokkuvõtva positsiooni, vastustaja arvamusega. Vastustaja kirjast ei nähtu tahet menetluse uuendamisest keelduda, sest sellist taotlust pole vastustajale esitatud ning kaebajad ei olnud nimetatud tahet väljendanud ka mõnel teisel viisil. Eeltoodu kohaselt on kohtu hinnangul tegemist toiminguga. Toiming võib teatud juhtudel olla samuti kohtus vaidlustatav kui nad peaksid tugevalt riivama isikute õigusi. HMS § 109 sätestab, kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Antud juhul aga vaidlusalune 01.08.2022 vastustaja poolt saadetud kiri kaebaja õigusi ei puuduta ega riku, mistõttu tuleb jätta kaebus tühistamisnõudes rahuldamata.
26.Kaebajad on esitanud ka kohustamisnõude kohustada Kohila Vallavalitsust uuesti läbi vaatama Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 15c, Kohila alev, Vabaduse tn 15e korteriühistu 13.07.2022 taotlust ehitusloa nr 2012271/11119 menetluse uuendamiseks. Eeltoodud punktides on kohus leidnud, et S. O. 13.07.2022 esitatud pöördumist ei saa käsitleda haldusmenetluse uuendamise taotlusena. Nimetatud taotlust saab äärmisel juhul käsitleda kui taotlust haldusmenetluses haldusorgani poolt tehtava toimingu sooritamiseks. Nimetatud pöördumise eesmärk oli kohtumise korraldamine, kuhu on kaasatud ka vastustaja. Kohtumisel lepiti kokku, et vastustaja esitab omapoolsed ettepanekud nädala jooksul. Vald esitas omapoolse kokkuvõtva arvamuse 01.08.2022. S. O. pöördumist saab käsitleda kui taotlust toimingu sooritamiseks, milleks oli kohtumise toimumine ja vastustaja kaasamine. Kohtumisel lepiti kokku, et vald esitab oma ettepanekud, mida vald tegi ehk lõpetas S. O. poolt algatatud haldusmenetluse toimingu sooritamiseks menetlust lõpetava toimingu sooritamisega. Tänaseks on toimunud nii kohtumine kui esitatud on vastustaja kokkuvõtlik arvamus ehk S. O. poolt soovitud toimingud on sooritatud. Nimetatud toimingud ei riku kaebajate õigusi, toimingud on sooritatud ja seetõttu tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu jätta ka kohustamiskaebus rahuldamata.
27.Kaebuse rahuldamata jätmisel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Samas leiab kohus, et vastustaja õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud. Vaidluse all on ehitusloa menetluse uuendamise küsimus, mis ei välju kohaliku omavalitsuse põhitegevuse raamidest, sest ehitusloa andmiseks pädev asutus on üldjuhul ehitusseadustiku kohaselt kohalik omavalitsus. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid kulutuste väljamõistmiseks vastaspoolelt peab kohtuasi olema üldjuhul haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Vastustaja enda avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada tema põhitegevuse raamidest väljuvaks. Haldusorgan peab olema kohtus ise suuteline oma tegevust ja haldusakte selgitama ning kaitsma. Seetõttu jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. Küll aga jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse jätta kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku enda kanda ning mõistab kolmanda isiku menetluskulud kaebajatelt välja. Kaebajad peavad täitma kohustuse solidaarselt. Tallinna Halduskohus tõi juba 30.08.2022 käiguta jätmise määruses välja, et kaebajate nõuded on perspektiivitud ning kaebajatel tuleb esitatavad nõuded uuesti läbi mõelda ja kohtule teada anda, millisel kujul nad soovivad kaebuse menetlemist. Kohus tõi ühtlasi välja kaebajate võimaluse oma õiguste kaitseks vaidlustada hiljem kasutusluba. Kaebajad täiendasid kaebust, kuid kohus tõi 31.10.2022 antud menetlusse võtmise määruses uuesti välja ka täiendatud kaebuses esitatud nõuete vähese perspektiivituse ja tuletas uuesti meelde võimalust oma õiguste kaitseks hiljem vaidlustada kasutusluba. Kaebajad jätkasid siiski kaebuse menetlusega, muutes veelkord kaebuse nõudeid. Kohtule arusaadavalt oli kaebajate eesmärgiks saavutada enam kui kahe aasta taguse ehitusloa tühistamine või haldusorgani poolt kehtetuks tunnistamine, tuues kaasa ka kolmanda isiku vajaduse oma õiguste kaitseks kohtumenetluses osaleda ja seetõttu menetluskulu kanda. Eeltoodu kohaselt ei ole põhjendatud jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda vaid need tuleb kaebajalt välja mõista. Kolmas isik palub 02.05.2023 menetlusdokumendis kaebajatelt solidaarselt välja mõista kolmanda isiku poolt kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 3066,67 eurot (käibemaksuta). Kohtu arvates on kolmanda isiku menetluskulud, arvestades kohtuasja mahtu ja keerukust, põhjendatud suuruses ja mõistliku maksumusega. Seega tuleb Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 15c, Kohila alev, Vabaduse tn 15e korteriühistult, A. S., M. H., T. O. ja S. S.tmõista solidaarselt välja Viigi Arendus OÜ kasuks viimase menetluskulud summas 3066,67 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.