X, X, X, X, X ja X kaebus Kohila Vallavalitsuse 04.08.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00105 ja 20.10.2023 vaideotsuse tühistamisnõudes Kaebajad X, X, X, X, X, X Kaebajate ühine volitatud esindaja vandeadvokaat Angela Kase Vastustaja Kohila vald, volitatud esindajad Roman Märtson ja vandeadvokaat Raul Keba
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 18.09.2024 ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X, X, X, X, X ja X kaebus ning tühistada Kohila Vallavalitsuse 04.08.2023 ettekirjutus nr 2312899/00105.
2.Mõista Kohila vallalt X, X, X, X, X ja X kasuks välja menetluskulud summas 4035,50 eurot (koos käibemaksuga).
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuse kaebajate nimed tähemärkidega.
4.Peatada esialgse õiguskaitse korras Kohila Vallavalitsuse 04.08.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00105 kehtivus kuni käesolevas haldusasjas tehtud lõpplahendi jõustumiseni.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.01.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei
peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X, X, X, X, X ja X on Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevis asuva Vabaduse tn 15c (kinnistu nr 1153037, katastritunnus 31801:006:0020) korteriomandite omanikud. Maa-ameti Maainfo kaardi andmetel on Vabaduse tn 15c 3597 m 2 ja 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksus, mis on mõõdistatud 01.02.1998 ja registreeritud 22.05.1998. Ehitisregistri andmetel asub Vabaduse tn 15c katastriüksusel 5-korteriga elamu, kuur, garaaž, abihoone (garaažid-kuurid), kelder ja garaaž.
2.Kohila Vallavolikogu kehtestas 25.09.2018 otsusega nr 29 Aandu küla Viigi kinnistu detailplaneeringu, mille põhijoonise kohaselt rajatakse Vabaduse tn 15c kinnistu lõunakülge uus sõidutee.
3.Kohila Vallavalitsus andis 19.04.2020 Viigi tn ja Viigi põik tn koos trassidega jaoks ehitusloa nr 2012271/11119.
4.Kohila Vallavalitsus alustas 26.07.2023 riiklikku ehitusjärelevalvet Vabaduse 15c kinnistul asuva hoone (garaaž; EHR kood 109008819) seaduslikkuse üle, leides, et hoone on püstitatud ebaseaduslikult ja kuulub lammutamisele. Kohila Vallavalitsus saatis 27.07.2023 X, X, X, X, X, X teate riikliku ehitusjärelevalve algatamise kohta ning kutse.
5.Kohila Vallavalitsuse 26.07.2023 ettekirjutusega nr 2312899/00105 (digiallkirjastatud 04.08.2023) kohustati X, X, X, X, X ning X lammutama hoone (garaaž) hiljemalt 30.09.2023. Ettekirjutuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Hoone on püstitatud ebaseaduslikult. Ehitisregistris on küll nähtav hooneregistri ehitise teatis 317/3603(E4) 31.12.2003, kuid see on puudulik, andmed ei vasta tegelikkusele ja ei anna alust asuda seisukohale, et hoone on seaduslik. Ehitisregistris puuduvad ehitistehnilised andmed, ehitise mõõtmed ei vasta tegelikkusele, valed on ka ehituskonstruktsioonide materjalid. Näiteks on märgitud kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liigiks ja välisseina materjali liigiks puit, tegelikult on hoone raudbetoon blokkidest ja silikaatkivist. Vabaduse tn 15c kinnistu koosseisu kuuluv ebaseaduslik garaaž on vastuolus ka avalike huvidega. 2018. a kehtestati Viigi kinnistu detailplaneering, mille eesmärgiks on rajada planeeringualale uued elamumaad (edaspidi DP). DP seletuskirja p 5.1 kohaselt kavandatakse DP-ga rajada planeeringualale 17 elamumaa sihtotstarbega krunti, millele omakorda kavandatakse rajada üksik-, paaris- ja ridaelamud. Juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt nimetatud elamukruntidele on DP-ga kavandatud rajada tee Viigi tänav L1 ja L2 kinnistule, mis antakse DP kohaselt tulevikus valla omandisse ehk avalikku kasutusse. Garaaži tõttu ei ole taotlejal käesoleval juhul võimalik DP-le vastavat teed valmis ehitada. Seetõttu viibib kogu DP-lahenduse elluviimine. Samas ei saa seda ebaseaduslikku garaaži ka alles jätta, kuivõrd see asuks rajatava tee peal ning kujutaks teed kasutavatele isikutele väga suurt ohtu. Garaaž piirab oluliselt nähtavust, st teel liiklejatel ei oleks garaaži tõttu võimalik vastutulijat aegsasti märgata. Samuti võib garaaž sõidukitest tingitud vibratsioonide tõttu laguneda ja kokku variseda, kujutades seeläbi ohtu inimeste elule ja tervisele. Seega kaasneb ebaseadusliku garaažiga ka
2(9)
3-23-2615
avalikele huvidele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik ilma garaaži lammutamata piisavalt vähendada ega leevendada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2023 otsus nr 3-21-2344, p 20; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-6402, p 16). Ühtlasi seisneb avalik huvi selles, et ebaseaduslike ehitiste talumine ja seadustamine ei saaks normiks. Vaidlusaluse garaaži puhul on tegemist lihtsa ehitisega, mille lammutamine ei ole avalikke ja naabrite huve silmas pidades ebaproportsionaalne. Vabaduse tn 15c omanike huvi säilitada või seadustada ebaseaduslik garaaž ei ole kaalukam avalikust huvist seaduslikkuse tagamiseks ja Viigi tänav L1 kinnistule rajatava tee avaliku kasutamise võimaldamiseks. Samuti ei ole Vabaduse tn 15c omanike huvi kaalukam naaberkinnisasja omaniku huvist oma omandiõiguse ja naabrusõiguste tagamiseks. Kuigi garaaž asub naaberkinnistul vaid osaliselt, ei ole garaaži lammutamine vaid osaliselt võimalik, kuna garaaži osaline lammutamine kahjustaks oluliselt garaaži ülejäänud konstruktsioone. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus ja sunniraha suurus.
6.X, X, X, X, X ja X esitasid Kohila Vallavalitsuse 04.08.2023 ettekirjutusele nr 2312899/00105 vaide, mis tagastati 13.10.2023 vaideotsusega (digiallkirjastatud 20.10.2023). X, X, X, X, X ja X esitasid 19.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kohila Vallavalitsuse 04.08.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00105 ja 20.10.2023 vaideotsuse tühistamisnõudes. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus 04.08.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00105 kehtivuse peatamiseks kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebajad leiavad, et vaidlusalune ettekirjutus on õigusvastane.
8.1.Lammutamisettekirjutus on formaalselt õigusvastane. Rikutud on kaebajate ärakuulamisõigust. Vastustaja teavitas kaebajaid 27.07.2023 riikliku järelevalve alustamisest ja edastas kutse ilmuda kinnistu omanikuna Kohila Vallavalitsusse 03.08.2023 kell 14.00. Kaebajad teavitasid 01.0.2023 vastustajat, et pakutud aeg neile ei sobi. Vastustaja pakkus välja ajavahemiku 14.-18.08.2023. Kaebajad pakkusid ärakuulamise ajaks 18.08.2023. Vastustaja edastas 04.08.2023 kaebajatele ettekirjutuse abihoone lammutamiseks. Seejuures kannab ettekirjutus kuupäeva 26.07.2023, s.o päev varasem, kui kutse, mis kaebajatele saadeti.
8.2.Vastustaja on 05.09.2023 selgitanud, et menetleja eesmärk oli kutsuda omanikud vallavalitsusse, et anda neile ettekirjutus üle allkirja vastu (vt kaebuse lisa 22). Seega ei olnud vastustajal kavas kaebajaid riikliku järelevalve menetluses ära kuulata. See viga mõjutas ka sisuliselt ettekirjutust. Nimetatud viga ei saa parandada vaidemenetluses.
8.3.Lammutamisettekirjutus on sisuliselt õigusvastane. Abihoone ei ole ebaseaduslik ehitis. Rapla maakonna hooneregistri inventariseerimise toimiku nr 3603, mis on alustatud 1995 ja lõpetatud 1999 kohaselt (edaspidi inventariseerimistoimik) on Rapla maakonna Kohila alevi Vabaduse tn 15c asendiskeemil vaidlusalune abihoone märgitud positsiooniga nr 5. Inventariseerimise toimikus on välja toodud ka Vabaduse tn 15c ehitiste nimekiri. Ehitiste nimekiri on allkirjastatud plaanistaja poolt 01.02.1995 ja direktori poolt 07.02.1995. Ehitise nr 5 kohta on märgitud, et ehitise nimetuseks on kelder, selle põhikorruste arv on 1, välisseinte materjaliks on paneel, silikaatkivi, katusekatte materjaliks on eterniit, ehitusalune pind on 25,2 m2 ning hoone maht on 65 m3. Kohila Alevivalitsuse 11.10.1995. a teatise kohaselt kuulub elamu aadressil Kohila alev Vabaduse 15c juurde 3700 m2 maad. Teatise lisaks on 3(9)
3-23-2615
majavalduse hoonete pindade ja mahtude arvutamise leht, mille kohaselt kuulub samuti Vabaduse 15c majavalduse juurde kelder, mille mõõtmed on 6,80 x 3,50, kõrgus 2.60, pind 25,2 m2 ning maht 62 m3. Keldri kohta, mis on asendiplaanil tähistatud positsiooniga 5, on märgitud, et seinad on paneelist, viimistlus silikaatkivist, katus eterniidist, laed paneelist, põrandad valatud. Eelpool nimetatud dokumentides keldrina märgitud hoone puhul on tegemist hoonega, mille lammutamist on vastustaja käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutusega nõudnud. Kuna inventariseerimise toimiku kohaselt oli hoone olemas juba 1995. a ning see hoone on märgitud ka Kohila Alevikuvalitsuse 11.10.1995. a teatises, millega määrati Vabaduse tn 15c elamu juurde 3700 m 2 maad, lisades, ei saa tegemist olla ebaseadusliku hoonega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-43-04, p 13). Ehitisregistris on vaidlusalune hoone nimetatud garaažiks (EHR kood 109008819), ehitisealuse pinnaga 14,0 m2. Asjaolu, et ehitisregistris olevad andmed on ebaõiged või puudulikud, ei tee seda hoonet ebaseaduslikuks. Kui vastuolu on ehitisregistris olevate andmete ja arhiividokumentide vahel, siis tuleb lähtuda arhiividokumentidest ning ehitisregistris olevad andmed ära parandada. Enne 01.01.2003 ehitatud ehitiste puhul ei ole oluline, et see oleks püstitatud õiguslikul alusel. Selline hoone tuleb igal juhul kanda ehitisregistrisse (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS) § 26 lg-d 1 ja 2; § 28, § 29).
8.4.Viigi kinnistu DP ei näe ette abihoone lammutamist.
8.5.Abihoone ei ole vastuolus avalike huvidega. Ebaõige on väide nagu oleks Vabaduse tn 15c omanikud rajanud omavoliliselt vaidlusaluse hoone Viigi tänav L1 kinnistule. Vaidlusalune hoone oli olemas enne, kui moodustati Viigi tänav L1 kinnistu (vt kaebuse lisa 26). Abihoone ei takista DP elluviimist. DP seletuskirja kohaselt on transpordimaa laiuseks kavandatud 10 m ja tee laius on 4,5 m, millele lisandub mõlemale poole teekatte servast 0,5 m laiune tugevdatud teepeenar (vt kaebuse lisa 25, lk 8). Põhijoonisel on eraldi välja toodud lõige 1-1 (1:200), mille kohaselt jääb tee serva 2,25 m laiune haljasriba. DP kohaselt peab jääma kavandatud sõidutee Vabaduse tn 15c kinnistu piirist 2,75 m kaugusele (s.o 0,5 m tugevdatud teepeenar + 2,25 m haljasriba). Sõidutee on aga rajatud sisulisel kinnistu piirile (vt kaebuse lisa 28). Vabaduse tn 15c piirdeaed ei asu mitte kinnistu piiril, vaid keskmiselt 0,6 m kinnistu piirist sees pool (vt kaebuse lisa 29). DP seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu koostamise aluseks mh Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad (vt kaebuse lisa 25, lk 4). Nimetatud standardi kohaselt peab uute tänavate kavandamisel kvartalisisesel tänaval olema tänavamaa piiri vähim kaugus sõidutee välisservast 2,5-3,5 m (vt kaebuse lisa 30). Asjaolu, et vaidlusalune abihoone asub osaliselt rajatava tee peal, tuleneb sellest, et vastustaja väljastas 19.04.2020 sõidutee ehitamiseke ehitusloa, mis on vastuolus detailplaneeringuga ja standardiga Linnatänavad. Kuna sõidutee on rajatud sisuliselt Vabaduse tn 15c kinnistu piirile, siis ei vasta sõidutee ka ehitusloale.
8.6.Kuna vaidlusalune abihoone ei takista kehtiva DP kohase sõidutee väljaehitamist, siis on ettekirjutuses lähtutud ebaõigetest asjaoludest ning asjakohatutest kaalutlustest.
8.7.Naaberkinnisasja omaniku huvi ei saa praegusel juhul olla kaebajate huvist kaalukam. Naaberkinnisasja omaniku õigus ei saa seisneda selles, et tal peab olema õigus ehitada valmis õigusvastase ehitusloa alusel sõidutee ning saada sõiduteele sellisel kujul ka kasutusluba (ehitusseadustiku (EhS) § 55 p 3; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-63-10, p 20).
8.8.Abihoone lammutamisettekirjutus on ebaproportsionaalne (vt Riigikohtu lahendid nr 320-2247/53, p 26; 3-3-1-15-16, p 32). Kaebajad on varasemalt, sh ka vaides välja toonud, et nad oleksid nõus abihoone lammutamisega, kui kaebajatele ei teki sellega seoses lisakohustusi ning kulusid ja abihoone asemele ehitatakse kaebajate kinnistule 20 m2 ehitisealuse pinnaga puidust kuur, ning kaebajate kinnistu piirile ehitataks sõiduteega piirnevas osas
4(9)
3-23-2615
vundamenteeritud alusel kuni 2 m kõrgune puitplankaed. Lammutamisettekirjutuse tegemise materiaalõiguslikud eeldused ei ole täidetud, olulised asjaolud on jäetud välja selgitamata ning ettekirjutus on kaalutlusvigadega. Selliseid vigu ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses (HKMS § 158 lg 3).
8.9.Vaideotsus on õigusvastane, sest puudus aluse vaide tagastamiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 2).
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
9.1.Kaebajad on ära kuulatud. Poolte vahel on 2022. a juulist toimunud abihoonet ning Viigi kinnistu DP elluviimist laiemalt puudutav kirjavahetus, seisukohtade esitamine, nõupidamised ning kokkuvõttes ka kohtuvaidlus (haldusasi nr 3-22-1759). Vastustaja ja kaebaja esindajate osavõtul toimus 21.07.2022 kohtumine, mille käigus toimus poolte ärakuulamine ja arutati mh kaebajate väiteid: 1) maakelder on seaduslik ja rajatud enne Vabaduse tn 15c elamu esmakinnistamist; 2) DP ei näe ette maakeldri lammutamist, vaid selle säilitamist; 3) ehitusloa kohane sõidutee lahendus ei vasta DP-le ja normidele. 01.08.2022 esitas vastustaja kaebajatele enda seisukoha seoses Viigi tänav L1 ehitusloaga, märkides mh, et pooldab Vabaduse tn 15c omanike ja arendaja vahelist kompromissi planeeritava transpordimaale jääva maakeldri osa likvideerimiseks. Seega oli juba 2022. a suvel vastustajale teada kaebajate seisukohad abihoonega seoses ning vastustaja on neid vaidlustatud ettekirjutuses kaalunud, tuues välja põhjendused, miks on abihoone vastustaja hinnangul ebaseaduslik; miks on abihoone vastuolus avalike huvidega ning miks on abihoone ohtlik ning miks kaalub avalik huvi üles kaebajate õigused. Seetõttu ei olnud kaebajate täiendav ärakuulamine vajalik (HMS § 40 lg 3 p-d 1 ja 2). Isegi, kui lugeda kaebajate täiendav ärakuulamata jätmine menetlusveaks, on tegemist formaalse veaga, mis ei too kaasa ettekirjutuse tühistamist HMS §-i 58 arvestades.
9.2.Abihoone on püstitatud õigusliku aluseta. Ekslik on kaebajate väide, et enne 01.01.2003 ehitatud ehitiste puhul ei ole oluline, et see oleks püstitatud õiguslikul alusel. Asjaolu, et EhSRS § 28 lg 7 kohaselt tuleb enne 2003. a 1. jaanuari ehitatud ja EhSRS-i jõustumise ajal (01.07.2015) kasutatav ehitis kanda ehitisregistri kande puudumisel ehitisregistrisse, ei tähenda, et selline ehitis oleks automaatselt õiguspärane. Riigikohtu 08.11.2004 otsuses nr 33-1-43-04 ei olnud tegemist käesoleva vaidlusega analoogse olukorraga.
9.3.Asjaolust, et Viigi detailplaneering ei näinud ette abihoone lammutamist, ei saa järeldada, et tegemist on õiguslikul alusel püstitatud hoonega või et see on DP kehtestamisega seadustatud. DP põhijoonisel on Vabaduse tn 15c krundil näidatud õiguslikul alusel püstitatud hooned (pruuni tingmärgiga). Seevastu kelder on märgitud vaid piirjoontega, millest saab järeldada, et tegemist ei olnud õiguslikul alusel püstitatud hoonega ning mida DP-ga ei seadustatud.
9.4.Kaebajad väidavad, et abihoone püstitati 1990-1992. Vaidlust ei ole selles, et ka enne 1995.a, mil jõustus ehitus- ja planeerimisseadus (PES), tuli hoonete püstitamisel koostada projektdokumentatsioon ja taotleda (ehitus)luba. Vastustaja hinnangul tuli kuni 1992. a jaanuarini vaidlustatud abihoone püstitamisel lähtuda Eesti NSV ministrite nõukogu 04.03.1958 korraldusega n 262 kinnitatud juhendist „Individuaalelamute projektide läbivaatamise ja kinnitamise, nende elamute ehitamise üle kontrolli teostamise ning ekspluatatsiooni võtmise kord“, mis tunnistati kehtetuks EV Valitsuse 23.01.1992 määrusega nr 27 (p 8) ning mille kohaselt saab hoonestaja loa ehitustööde teostamiseks Riikliku Arhitektuurilis-Ehitusliku Kontrolli Peainspektsiooni organitelt kinnitatud tehnilise dokumentatsiooni ja krundi kasutamise lepingu esitamisel (p 7). Vaidlusaluse abihoone osas igasugune dokumentatsioon puudub. Seetõttu tuleb see lugeda püstitatuks õigusliku aluseta. 5(9)
3-23-2615
9.5.Abihoone lammutamine on avalikes huvides ning põhjendatud. Ehitusluba ei ole vastuolus DP-ga, kuivõrd DP ei ole sama konkreetsusastmega kui ehitusluba ning kaebajad on seda ka haldusasjas nr 3-22-1759 ise tunnistanud. Detailplaneeringuga antakse üldised juhised ja tingimused ehitise ehitamiseks, kuid ehitamise täpsed tingimused ja nõuded pannakse paika ehitusprojekti ning ehitusloaga. Seejuures ei ole ehitusluba ja selle alusel ehitatud rajatis Viigi DP-ga vastuolus. DP seletuskirja kohaselt kavandati Viigi tänava transpordimaale 4,5 m laiune sõidutee, millele lisandub mõlemale poole teekatte servast 0,5 m laiune tugevdatud teepeenar. Seejuures määrati DP-s, et teekatteks sobib eelpuistega kahekordne pinnatud kruusatee ning kõnniteed ei planeerita (vt kaebuse lisa 25, DP seletuskiri, lk 8, p 5.4). Selliselt on ka rajatis (tee) valmis ehitatud.
9.6.Kaebajate kinnistu piirdeaed asub vaidlusaluse teekinnistu piirist 0,64 m kaugusel ning tee on ehitatud kahekordse pinnatud kruusateena, mille serv asub 0,5 m kaugusel teepeenrast. Seega on ehitusluba ning selle alusel ehitatud tee DP-ga kooskõlas.
9.7.Vaidlusaluses ettekirjutuses on selgitatud, et Viigi tänav 1.1 ja 1.2 kinnistule rajatavat teed hakkavad tulevikus kasutama kuni 17 elamumaa krundi elanikud, nende külalised/tuttavad ning teised piirkonna elanikud. Vaidlusalune abihoone piirab oluliselt nähtavust, mis on liikluse ohutuse seisukohalt lubamatu (vt Riigikohtu lahend nr 3-19-2398). Pikaajaliselt hooldamata abihoone seismine toob kaasa ehitise lagunemise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise, mh võib kontrollimata ehitis variseda, kujutades seeläbi ohtu inimese elule, tervisele ja varale. Sellega on vastustaja ammendavalt sisustanud ohu, et tulevikus võib leida aset korrarikkumine konkreetsete õigushüvede kahjustamise näol (korrakaitseseaduse KorS § 5 lg-d 1-2). Vastustajal oli olemas faktiline alus (ohuolukord) ettekirjutuse tegemiseks ning ettekirjutuse õiguslikuks aluseks oli KorS § 28 lg 1. Avalik huvi seisneb ka selles, et ebaseaduslike ehitiste talumine ja seadustamine ei saaks normiks. Vaidlusaluse abihoone puhul on tegemist lihtsa rajatisega, mille lammutamine ei ole kulukas ega ebaproportsionaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2021 otsuses nr 3-20-712). Vaidlusaluse abihoone seadustamine praeguses asukohas ei ole võimalik, kuivõrd see ulatub tänavamaale, piirab nähtavust ning vähendab seeläbi liiklusohustust.
9.8.Vastustaja ei saa nõustuda kaebajate nõudega ehitusloa muutmise või kasutusloa menetluses vastava loa taotlejale lammutuskohustuse panemiseks ning kaebajate kinnistule uue 20 m2 ehitisealuse pinnaga abihoone ja piirdeaia rajamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele, sest rikutud on ärakuulamisõigust, mis võis mõjutada vaidlusalust ettekirjutust sisuliselt.
11.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Ärakuulamisõigus
12.Vaidlust ei ole selles, et kaebajaid riikliku järelevalve menetluses ära ei kuulatud. Vastustaja põhjendab nimetatut HMS § 40 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud eranditega. Vastustaja märgib, et juba 2022. a suvel oli vastustajale teada kaebajate seisukohad abihoonega seoses ning vastustaja on neid vaidlustatud ettekirjutuses kaalunud, tuues välja põhjendused, miks on abihoone vastustaja hinnangul ebaseaduslik; miks on abihoone vastuolus avalike huvidega ning miks on abihoone ohtlik ning miks kaalub avalik huvi üles kaebajate õigused.
6(9)
3-23-2615
13.Ärakuulamisõigus on väga oluline menetlusosalise õigus, mis võimaldab isikul esitada haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani seisukohtadele; ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis; seetõttu on haldusakti andmine ärakuulamisõigust võimaldamata õiguspärane üksnes seaduses ettenähtud juhtudel (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.04.2014 otsus nr 3-3-1-52-13, p 34). HMS § 40 lg 3 p-s 1 sätestatud alusel võib isiku jätta ära kuulamata vaid erandina ja rangetel tingimustel (vt Riigikohtu 13.11.2014 lahend nr 3-3-1-44-14). Kohtu hinnangul ei esinenud HMS § 40 lg 3 punktides 1 ja 2 sätestatud erandeid. Asjaolu, et varasemalt on vastustaja ja kaebajad sarnastes küsimustes vestelnud ja kohtumisi korraldanud, ei ole piisav õigustamaks koormava haldusakti andmist ilma kaebajaid ära kuulamata. Esiteks, kaebajatel ei olnud võimalik tulevikus tehtava lammutamisettekirjutuse osas oma seisukohti väljendada. Teiseks, ei esinenud ka selliseid kiireloomulisusest tulenevaid argumente kaebajate ärakuulamata jätmiseks. Kolmandaks, ei ole usutav, et 27.07.2023 kutses ei peetud silmas kaebajate ärakuulamist, vaid sooviti isikud kutsuda haldusorgani juurde, et neile lammutamisettekirjutus anda (vt dtl 93). 27.07.2023 kutses on selgesõnaliselt märgitud, et palun ilmuda kinnistu omanikuna Kohila Vallavalitsusse probleemi lahendamiseks (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 47). Viies haldusmenetluse läbi ilma kaebajaid ärakuulamata, kohtleb vald kaebajaid haldusmenetluses objektina, mitte isikuna, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913/85, p 19). Käesoleval juhul ei ole vastustaja korrektselt haldusmenetlust läbi viinud, kui on jätnud õigusvastaselt kaebajad ärakuulamata.
14.Nõuetekohaseks ärakuulamiseks ei saa ka lugeda 05.09.2023 kohtumist (dtl 90 jj), kuivõrd vaidemenetluses ei ole vastustaja sisulist otsust teinud ega kaebajate seisukohti käsitlenud.
15.Kohus ei nõustu vastustajaga, et tegemist on veaga, mis ei mõjutanud ettekirjutust sisuliselt (HMS § 58). Kaebaja on kohtumenetluses esitanud hulganisti dokumente küsimuses, et vaidlusalune abihoone ei ole ebaseaduslikult püstitatud; lisaks on kaebaja esitanud argumente osas, et vaidlusaluse abihoone likvideerimine ei ole avalikes huvides ning lammutamisettekirjutus on ebaproportsionaalne. Vaidlusaluses ettekirjutuses ei ole abihoone väidetava ebaseaduslikkusega seoses analüüsitud omandireformi dokumente ja arhiividokumente ning pole ka piisavalt põhistatud proportsionaalsuse põhimõtet. Sellest johtuvalt ei ole usutav, et kaebajate ärakuulamata jätmine ei võinud vaidlusaluse ettekirjutuse sisu muuta. Kohtu hinnangul on ärakuulamata jätmine oluline menetlusviga, mis tingib vaidlusaluse ettekirjutuse tühistamise. Põhjendamiskohustus
16.Lisaks esinevad vaidlusaluses ettekirjutuses ka olulised põhjendamispuudused.
17.Tulenevalt HMS § 56 lg-st 1 peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).
18.Käesoleval juhul on vaidlusaluses ettekirjutuses leitud, et tegemist on ebaseaduslikult püstitatud ehitisega ja kuulub lammutamisele (dtl 49). Täpsemalt on ettekirjutuses selgitatud järgmist: „Kohila Vallavalitsus on seisukohal, et hoone on püstitatud ebaseaduslikult. EHS s on küll nähtav Hooneregistri ehitise teatis 317/3603/E4) 31.12.2003, kuid see on puudulik, andmed ei vasta tegelikkusele ja ei anna alust asuda seisukohale, et hoone on seaduslik. EHR s puuduvad ehitustehnilised andmed, ehitise mõõtmed ei vasta tegelikkusele, valed on ka 7(9)
3-23-2615
ehituskonstruktsioonide materjalid. Näiteks, on märgitud kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liigiks ja välisseina materjali liigiks puit, tegelikult on hoone raudbetoon blokkidest ja silikaatkivist.“ (dtl 50). Kohus selgitab, et ehitisregistri andmed on informatiivsed ega määra, kas tegemist on õiguslikul alusel ehitatud hoonega või mitte. Ainuüksi asjaolu, et ehitisregistri andmed on puudulikud või ebaõiged, ei anna alust järelduseks, et hoone on püstitatud ebaseaduslikult. Seetõttu on tegemist oluliste põhjendamispuudustega.
19.Lisaks on kaebajad vaides märkinud järgmist: „Kohila valla veebilehel /.../ pealkirja alt „Enne 1995. aastat ehitatud ehitised“, on kirjutatud, et enne planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitised loetakse seaduslikeks ehitisteks. Tegelik kuupäev on küll 22.07.1995a, seadus anti välja 14.06.1995, aga jõustus 22.07.1995. Kõnealune hoone on ehitatud enne 14.06.1995a ja hoonet ei ole pärast seda rekonstrueeritud ega ümber ehitatud. Abihoone on ehitatud enam kui 30.a tagasi ja selle kohta on olemas 1995.a-st (toimiku lehtedel on kuupäev 07.02.1995) Rapla maakonna hooneregistri arhiivitoimik (inventariseerimise toimik) nr 3603 (edaspidi toimik /.../). Abihoone on toimiku asendiskeemil markeeritud positsiooniga nr 5, selle nimetus on kelder ja on välja toodud, et selle välisseinte materjaliks on paneel ja silikaatkivi. Lisaks, vald on ise 11.10.1995 andnud Toimikule tuginedes teatise selle kohta, Omanike kinnistu juurde peaks kuuluma 3700 m 2 maad (edaspidi Teatis /.../). Teatise lisaks on majavalduse hoonete pindade ja mahtude arvutamise leht ja asendiplaan, kus Abihoone on positsioon nr 5 markeeritud.“ (dtl 54)
20.Nendele kaebajate viidatud arhiividokumentidele pole vastustaja vaidlusaluse ettekirjutuse tegemisel tuginenud ega neid analüüsinud osas, kas kogu vaidlusalune hoone on ebaseaduslik. Juba ainuüksi see näitab, et ärakuulamisõiguse rikkumine mõjutas selgelt vaidlusalust haldusakti. Ka ei ole neile kaebajate väidetele vastatud vaidemenetluses, vaid vaie on kaebajatele alusetult tagastatud. Vaie tagastati põhjendusega, et puudused jäid kõrvaldamata ning puuduseks oli põhjenduse puudumine, kuidas vaidlusalune ettekirjutus kaebajate õigusi rikub (dtl-d 86-88). Samas on vaides üheselt selgelt märgitud, et omanikel on huvi õiguslikul alusel püstitatud abihoonet kasutada (dtl 57). Sellest johtuvalt pidi vastustaja mõistma, et kaebajad on vaide esitanud omandiõiguse kaitseks, mistõttu vaide tagastamine oli õigusvastane. Vaide tagastamine on lubatav, kui tegemist on puudusega, mis takistab vaide lahendamist ning puudust ei kõrvaldata tähtaja jooksul. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Arvestades aga, et vaide tagastamine on toiming, siis selle tühistamine võimalik ei ole. Ühtlasi puudub vajadus tuvastada sellise toimingu õigusvastasus kohtuotsuse resolutsioonis. Proportsionaalsus
21.Küll aga jääb kohus esialgse õiguskaitse määruses toodu juurde: „Esmalt ei ole vaidlust asjaolus, et osaliselt ulatub garaaž üle naaberkinnistu, mis nähtub ka Maa-ameti geoportaalist. Ebaoluline on seejuures asjaolu, et Kohila Alevivalitsuse 11.10.1995. a teatise kohaselt kuulub elamu aadressil Kohila alev Vabaduse 15c juurde 3700 m2 maad. Vaidlust ei saa olla selles, et maareform on käesolevaks ajaks lõppenud ning Vabaduse tn 15c kinnistu moodustatud ja määratud selle pindalaks 3636 m2 (vt kaebuse p 10). Seetõttu ei oma tähtsust küsimus, millises ulatuses pidas Kohila Alevivalitsus oma 11.10.1995 teatises Vabaduse tn 15c kinnistu juurde kuuluvat maad põhjendatuks. Oluline on, millistes piirides on maareformi käigus määratud kinnistu suurus ning asjas on tõendatud, et vaidlusalune garaaž kaebajate kinnistu piiridesse kogu ulatuses ei jää. Seetõttu on garaaž osas, mis on ehitatud üle kinnistu piiri, ebaseaduslik ehitis. Ühtlasi ei nähtu asja materjalidest, et esineks võimalust hoone seadustamiseks. Küll aga ei ole kohtu esmasel hinnangul vaidlusalune hoone kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. /.../ Vaidlusaluse ettekirjutusega on kohustatud kaebajaid lammutama hoone tervikuna, kuivõrd vastustaja hinnangul ei ole võimalik lammutada üksnes 8(9)
3-23-2615
osa, mis ulatub üle naaberkinnistupiiri. Olukorras, kus on tegemist väga intensiivse omandiõiguse riivega peab vastustaja kaaluma lammutamisettekirjutuse tegemisel, kas lammutamisele kuulub kogu ehitis või üksnes osa sellest. Seejuures ei ole vastustaja põhistanud, et ehituseksperdi hinnangul pole hoone osaline lammutamine võimalik. See tähendab, et paljasõnaline on vastustaja hinnang osalise lammutamise võimatusest.“ (dtl-d 151-152).
22.Asjassepuutumatud on väited osas, kas Viigi tn detailplaneering nägi ette vaidlusaluse hoone likvideerimise või kas ehitusluba on õigusvastane. Käesoleva vaidluse ese on lammutamisettekirjutus, mitte DP või ehitusluba. Ühtlasi on kohus eelnevalt leidnud, et üle naaberkinnistupiiri ulatuv hoone osa on ebaseaduslik, mistõttu detailplaneeringu materjalid hoone ebaseaduslikkuse küsimuses tähtsust ei oma.
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ning tühistab vaidlusaluse ettekirjutuse. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebajad paluvad vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 4035,50 eurot (koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega, mistõttu mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 4035,50 eurot (koos käibemaksuga).
25.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
26.Tallinna Halduskohtu 23.11.2023 määruse nr 3-23-2615 resolutsiooni punktiga 6 on kohaldatud esialgset õiguskaitset ning peatatud vaidlusaluse ettekirjutuse kehtivus kuni käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi tegemiseni. Kohus pikendab esialgse õiguskaitse abinõud kuni käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni (HKMS § 253 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.