X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.09.2022 otsuse nr 12207140076-1 tühistamiseks ja kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebaja – X. X., lepinguline esindaja Sofia PevznerBelošitski Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindaja Regina Lider
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistungil 20.04.2023
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.Kohtuotsusest avaldada üksnes resolutsioon ja põhjendav osa, eemaldades sealt riikide nimed, asustusüksuste nimed, rahvused, joonealused viited.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 01.06.2023 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
6.Kaebus jääb rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda kohus haldusaktis esitatud kõiki põhjendusi.
7.HKMS § 158 lg 31 esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. 1(5)
8.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. VRKS § 4 lg 1 alusel on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või rahvuse pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Yyyyyyt tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. VRKS § 4 lg-s 3 sisaldub vaid näitlik loetelu, mis osundab sellele, et tõsise ohu künnis on kõrge. Euroopa Kohus on lisaks märkinud, et peab olema põhjendatud alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Iiiiiiii, C-465/07, punkt 31, jt). VRKS § 20 lg 1 sätestab, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks. VRKS § 20 lg 2 alusel lükatakse põhjendamatu taotlus tagasi. Kohus selgitab kaebajale, et pagulase või täiendava kaitse saajana tunnustamine ei ole kaalutlusotsus, kuna pagulase või täiendava kaitse saajana tunnustamise eeldustele (VRKS § 4 lg 1 või 3) vastamise tuvastamisel tuleb vastav staatus anda (VRKS § 4 lg 2 või 4), v.a juhul, kui kohaldatakse VRKS §-i 22.
9.Rahvusvahelise kaitse taotleja vestlusel 29.07.2022 on kaebaja protokollist nähtuvalt kokkuvõtvalt selgitanud järgmist: - Isiklikult ei karda kaebaja Xxxxxxxx kedagi ega midagi, vaid lihtsalt ei taha seal elada (protokolli p 14). - Xxxxxxxx tagakiusu kogenud ei ole (protokolli p 9). Kohus siiski viitab siinkohal, et kaebaja lahkus Xxxxxxxxt 1990. aastal, sünnitas lapse Qqqqqqq ja jäi sinna elama ning on XX-s käinud viimati (2017 või 2018) üksnes paaripäevastel bussireisidel. Seega ei ole kaebaja Xxxxxxxx viibinud pärast täiemahulise sõja alustamist XX-i poolt. - Xxxxxxxx poliitilise meelsusega probleeme olnud ei ole (protokolli p 40). - Kaitset kui sellist ei vaja Xxxxxxxx eest aga ei taha sinna minna ega üldse seotud olla Xxxxxxxxga (vestluse protokolli p 43) ning ka keelduva otsuse puhul ei lähe sinna (protokolli p 45). Rahvusvahelise kaitse taotleja vestlusel 06.09.2022 on kaebaja selgitanud: - XX-i riigivõimuorganite poolt pole mingit ähvardust ega ohtu kaebaja suunal (protokolli p 7). - Kaebaja on kindel, et Xxxx võimud ei hakka tema vastu huvi tundma, neil pole teda vaja (protokoll p 9). - XX-i minnes ei arreteerita ega karistata teda (protokolli p 10). Kaebaja sooviks üksnes seniks kuni sõda käib võimalust elada seaduslikult Yyyyyy (protokolli p 11).
10.Seega ei nähtu haldusmenetluses toimunud vestlustest, et kaebajal oleks tegelik tagakiusuhirm XX-s, mis on tema päritoluriik (VRKS § 8 lg 1; direktiiv 2011/95 artikkel 2 punkt n – päritoluriik on kodakondsusjärgne riik). Vastupidi, kaebaja kinnitab otsesõnu tagakiusu puudumist. Nähtub aga see, et ta on Ooooooos alanud sõja tõttu sattunud olukorda, kus tal ei ole turvaline naasta Ooooooosse (elama Qqqqqqqse pojaga kaasomandis olevasse korterisse või vanematelt 2(5)
pärandusena saadud majja Bbbbbb), kuid ta ei soovi ka minna elama XX-i. Kaebajal elab Yyyyyy elamisloa alusel õde ning ta on siin varem elanud töö tõttu. Ka rahvusvahelise kaitse taotleja 14.07.2022 ankeedist on toodud Yyyyyyse saabumise põhjusena soov töötada Yyyyyy kuniks sõda on lõppenud. Kaebajale ei kohaldu ajutise kaitse regulatsioon (VRKS 3.pt; Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korraldus nr 66), milles kohtuistungil enam vaidlust ei jäänud.
11.Kaebaja on tagakiusukartust asunud väitma alles kohtule esitatud kaebuses (03.10.2022, täiendused 06.02.2023), sisustades seda hirmuga selle ees, et teda kui pikaajaliselt Ooooooos elanud inimest võidakse XX-s taga kiusata ning pelgalt mõte XX-i naasmisest tekitab tal hüsteeriahoo, kuna sõjas on surnud tema sõpru, lähedasi ja tuttavaid. Samuti on kaebaja telefonis vestlusi, pilte ja muud infot, mis on seotud Ooooooo sõjaga ning piiril võidakse tema telefon läbi vaadata. XX-i võimude huvi võib pälvida ka see, et kaebajal on pangakonto, sissetulek ja kinnisvara Ooooooos. Kuigi kaebaja väljendas kohtuistungil seisukohta, et 2014. aastal toimus Rrrrrr okupeerimine ja annekteerimine XX-i poolt, on ta astunud samme XX-i kodakondsusest vabanemiseks alles 2022. aasta novembrist. Kohus peab samas kaebaja selgituste ja elulise usutavuse tõttu veenvaks, et kaebaja on praeguses olukorras lojaalne Ooooooole ning vastu Cccccc Cccccccc algatatud sõjale ega soovi terroristlikus XX-s elada. Samas kaebaja pole väljendanud, veel vähem avalikult, oma vastumeelsust Ccccc režiimile enne sõja algust 24.02.2022 ning avalik poliitilise meelsuse väljendamine puudub ka praegu. Kohtu küsimusele sotsiaalmeedias enda arvamuse avaliku väljendamise osas vastas kaebaja, et ta loeb Ooooooo meediat ja jagab fotosid Ooooooos toimuvast, kuid ei ole ise mingeid XX-i võime kritiseerivaid postitusi teinud. Samuti vastas kaebaja kohtuistungil, et ei ole rahaliselt toetanud fonde, mis on seotud Ooooooo sõjalise tegevuse toetamisega. Kohtu hinnangul ei ähvarda kaebajat tagakius XX-s tema mitteavaliku poliitilise meelsuse (mis väljendub sõjavastasuses) alusel. Samuti ei kinnita päritoluriigi teave, et Ooooooos pikaajaliselt elanud XX-i (tava)kodanikud võiksid pelgalt elamise fakti tõttu oma kodakondsusjärgsesse riiki naasmisel sattuda XX-s tagakiusu alla. Teisisõnu, ei kiusa riik oma kodanikke taga pelgalt pikaajalise elamise tõttu Ooooooos. Kaebaja tagakiusamine rahvuse alusel pole samuti tõenäoline. PPA on seda küll väga põgusalt käsitlenud kaevatavas otsuses p-s 5.3.1 (lk 4), mille pealkiri on taotleja poliitiline meelsus. Elamine Ooooooos ei tähenda tingimata sama rahvuskuuluvust. Seejuures pole kaebaja passis märgitud rahvust, vaid kodakondsus (XX) ning sünnikohana on toodud Hhhhh, millised andmed on piirikontrollis nähtavad. Oooooooooo peab kaebaja ennast hinges (29.07.2022 vestluse protokoll p 10) ning PPA on kaevatavas otsuses lähtunud sellest, kelleks kaebaja ennast ise peab (direktiivi 2011/95 art 10 lg 1 p c - rahvuse mõiste sisustamine). PPA on põhjendanud (otsuse lk 4), et Xxxxxxxx elab ka pärast sõja algust edasi väga suur hulk Ooooooo kodanikke ning sealne kogukond on jätkuvalt XX-s suurim muu rahvusrühm. Seega, nõustudes PPA-ga, pole alust ainuüksi kaebaja enda sisemise rahvuskuuluvuse alusel väita tagakiusu, kui Xxxxxxxx saavad edasi elada nii ukrainlased kui Ooooooo kodanikud ning kaebaja isiklik profiil pole võimudele huvipakkuv. Puudub mõistlik põhjus arvata, et sõja kestel Ooooooost Xxxxxxxxe lahkunud XX-i kodanikel ei jäänud sinna kinnisvara või majanduslikke või perekondlikke sidemeid, millised asjaolud paratamatult käivad eluga kaasas.
12.Kohtul pole eelnevat arvestades alust pidada kaebajat rahvusvahelist kaitset vajavaks isikuks ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga.
3(5)
Päritoluriigi teave1 2 ei kinnita, et vaikides sõja vastu olevaid XX-i kodanikke ootaks riigipoolne kohtlemine, mis küüniks tagakiusuni või kujutaks reaalset ohtu nende elule või tervisele. Seda sõltumata nende rahvuslikust kuuluvusest (vt vastustaja 16.12.2022 vastuse joonealused viited 16). PPA on 05.02.2023 ja 14.04.2023 vastuses kohtunõudele välja toonud, et alates sissetungi algusest Ooooooosse on XX-i naasnud 1,341 milj XX-i kodanikku EL-i maismaapiire ületades ehk XX-i jaoks ebasõbralikest riikidest ning rahvusvaheliste organisatsioonide raportitest ei leia teavet nende tagakiusamise kohta XX-s. Usaldusväärsetest ja kontrollitavatest allikatest pärinevat teavet, mis kaebaja väiteid kinnitaks pole ka kaebaja kohtule esitanud. Kaebaja viide ajalehe artiklile, milles kirjeldatakse XX-st lahkunud sõjavastase ajakirjaniku juhtumit, pole võrreldav kaebaja kui tavakodaniku olukorraga, kuna kaebaja pole avalikult teada ajakirjanik ega kritiseeri avalikult XX-i võime. Puudub mõistlik põhjus arvata, et kaebaja meelsus (eelkõige vastandumine sõjale), mida ta kunagi avalikult väljendanud ei ole võiks olla XX-i võimudele teada. Samas kaebaja pole rahvusvahelise kaitse taotleja vestlusel 29.07.2022 isegi väitnud seda, et XX-s teda keegi taga võiks kiusata (vt vestluse protokoll punktid 7-9, 14, 40, 43). Kaebaja lihtsalt ei soovi seal elada, mis on inimlikult igati mõistetav. Samas, XX-i kodaniku soovimatus elada XX-s pole eelviidatud õigusnormide kohaselt aluseks rahvusvahelise kaitse andmiseks. Samuti ei õigusta rahvusvahelise kaitse andmist see, et kaebajal on pangakontod Ooooooos ja Yyyyyy ning kinnisvara Ooooooos, mille kasutamine XX-s olles on võimatu. Samuti ei anna lähedastega suhtlemise kanalite piiratus XX-s elades alust anda rahvusvaheline kaitse. Ka kaebaja eelnev ettevõtlus (Ssssss ravi korraldamine) ega praegune (transpordi ja kaubavedude korraldamine, milles kaebaja osaleb ettevõtte omaniku, mitte tegevjuhina) ei ole olemuslikult sellised, mida XXi võimud eelduslikult käsitleksid riigivastase tegevusena. Rahvusvahelise kaitse andmiseks vajalik tagakiusamise või tõsise ohu künnis on oluliselt kõrgem kui elulised ebamugavused või kodakondsusjärgse riigi võimude (sõja)tegevuse vastuvõetamatus moraalsel tasandil, kui sellega ei kaasne võimudele oma meelsuse nähtavat väljendamist ning võimud endale häirivat poliitilist meelsust isikule ei omista. Mitte kõik täna Xxxxxxxx elavad kodanikud pole nõus sõjategevusega Ooooooos, kuid see ei aseta neid veel reaalsesse riikliku tagakiusu ohtu Genfi konventsiooni mõttes. Täiendava kaitse puhul on künnise näitlikustamiseks välja toodud (VRKS § 4 lg-s 3) mh surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine või ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamine. Kaebaja väljatoodud olukord ilmselgelt ei küüni sellise raskusastmeni. Kaebaja poolt haldusmenetluses ja kohtus antud selgitusi arvestades pole põhjust eeldada, et kaebaja asuks XX-s avalikult väljendama sõjavastasust ja kritiseerima XX-i võime, mille puhul võiks pidada tõenäoliseks tagakiusamist poliitilisest meelsusest lähtuvalt. Ka võimalik piiriületusel teostatav küsitlus XX-i naasmise põhjuste kohta, mille eesmärgiks võib olla ka välja selgitada suhtumine sõjategevusse, ei pea kaasa tooma kaebaja poliitilise meelsuse alusel tagakiusu alla sattumist. Kui piisav hulk piiriületajaid (keda 1,341 miljonilise piiriületajate hulga puhul võiks eeldatavalt ilmneda) oleks piiril väidetavalt toimuva küsitlemise tulemusel langenud tagakiusu alla üksnes põhjusel, et nad ei toeta sõda, oleks see päritoluriigi infot koguvatele organisatsioonidele teada. Kaebajal pole olnud püsivat ja tugevat poliitilist meelsust, mille väljendamine oleks talle vältimatu ja fundamentaalselt oluline, mistõttu ei saa pelgalt piiriületust ja selle käigus riiki naasmise põhjuste uurimist pidada kaebaja puhul tagakiusu tõenäoliselt kaasa toovaks. Kaebaja oletus, et teda võidakse pelgalt Ooooooo pangakonto või kinnisvara ning seal elamise tõttu pidada XX-s välisagendiks on põhjendamata ega ole kooskõlas PPA poolt esitatud päritoluriigi infoga.
Päritoluriigi info ei kinnita, et pelgalt varasem Ooooooos elamine võiks XX-i kodaniku suhtes XX-s kaasa tuua riikliku tagakiusu või kiusaksid oooooooooooooo XX-i kodanikke muud XX-s elavad rahvusrühmad (eelkõige Xxxxlased). Kohtunõudele vastuseks on PPA esitanud päritoluriigi info (14.04.2023 menetlusdokument), mille kohaselt on Ooooooost võimalik ümberasuda XX-i (sh Ooooooo kodanikel) ning oooooooooooo on õigus XX-s viibida piiramatu aja jooksul ilma, et ennast tuleks XX-i siseministeeriumis registreerida. Samuti on PPA välja toonud, et Amnesty International, US Department of State, Freedom House, Human Rights Watch pole oma möödunud aasta raportites isegi mainitud diskrimineerimist seetõttu, et XX kodanik on tulnud nn ebasõbralikust riigist (sh Yyyyy). Diskrimineerimine pole veel ka tagakius konventsiooni mõttes. Rahvusvahelise kaitse taotlemisest Yyyyy isikute kodakondsusjärgset riiki ei teavita ning vastav menetlus pole avalik (VRKS § 13 lg 1).
13.Kaebaja on haldusmenetluses ära kuulatud, ta on saanud anda selgitusi oma taotluse ning kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kaebaja taotlust on hinnatud individuaalselt. Kaevatav haldusakt on põhjendatud vähemalt nõutavale miinimumile vastavalt, arvestades, et kaebaja ise haldusmenetluses enda tagakiusamist ei väitnud. PPA on jätnud õigesti kaebaja pagulasena tunnustamata. Samuti ei vaja kaebaja täiendavat kaitset. Seda on PPA asjakohaselt põhjendanud kaevatava haldusakti punktis 6. Kaebus tuleb jätta tühistamisnõudes ja sellega seotud kohustamisnõudes rahuldamata.
14.Kaebajale ei ole tehtud lahkumisettekirjutust ega pandud Schengeni alale sissesõidukeeldu. Kaebajal on kehtiv Sssss Vabariigi poolt väljastatud viisa. Kaebuse rahuldamata jätmisel ja juhul kui pärast seda lahkumisettekirjutus peaks tehtama on kaebajal võimalik lahkuda riikidesse, kuhu XX-i kodanikud pääsevad viisavabalt aga ka soovi korral Ooooooosse kui seal reaalne oht elule ja tervisele väheneb. Menetluskulud
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja pole taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1). Kohtuotsuse avaldamise piirang
16.Kohus avaldab otsuse isiku identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.