X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2022 otsuse nr 12205100053-1 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud xx xx xxxx), volitatud esindajad Uljana Ponomarjova ja Kertu Tuuling Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Andrei Krassilnikov
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil menetluses
22.02.2023,
edasi
kirjalikus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus ning tühistada tervikuna Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2022 otsus nr 12205100053-1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vaatama uuesti läbi tema rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata ja tagastada talle esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 eurot.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X kasuks välja menetluskulud summas 290 eurot.
Kohtuotsuse avaldamisel Riigi Teatajas tuleb kaebaja nimi ja sünniaeg asendada tähemärgiga ning avaldada üksnes otsuse resolutsioon ja põhjendused.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 01.06.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui
14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ollakse nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 punkt 9).
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kuna kaebaja taotluse läbivaatamiseks läbi viidud haldusmenetlus ei vasta kehtivates õigusaktides sätestatud miinimumnõuetele. PPA on rikkunud nii kaebaja menetluslikke õigusi, sh õigust esindajale ja õigust olla ärakuulatud, kui ka haavatava isiku menetluslikke garantiisid ning taotluse individuaalse läbivaatamise nõuet. Samuti ei ole 09.12.2022 otsusest võimalik aru saada, kuidas päritoluriigi info alusel jõuti arusaamale, et Venemaale naastes ei seisa kaebaja suure tõenäosusega silmitsi tõsise ohu või tagakiusuga. Samuti on PPA teadlikult eiranud menetluses asjaolu, et kaebajal on esindaja.
8.Kohus nõustub PPA-ga, et VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tagakiusukartuse aluste hindamisel ja väljaselgitamisel tuleb lähtuda taotleja välja toodud tagakiusukartusest. Kaebaja tõi haldusmenetluses välja kaks tagakiusukartuse alust – sotsiaalsesse gruppi kuulumine ning poliitilised vaated. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et sotsiaalse grupi määratlemine toimub lähtuvalt sellest, millisel alusel taotleja tagakiusu kardab. Praegusel juhul oli selleks transsoolisus, mitte kaebajal diagnoositud haigused. Seega on kohtu hinnangul PPA õigesti formuleerinud sotsiaalse grupi, milleks on transsooline isik Venemaal. See ei tähenda aga seda, et taotleja tervislik seisund tuleb rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamisel jätta tahaplaanile. Tagakiusukartuse ja tagakiusu ning tõsise ohu hindamisel tuleb PPA-l arvestada taotleja individuaalset positsiooni ja isiklikke asjaolusid, sealhulgas selliseid tegureid nagu taust (sh meditsiiniline), sugu ja vanus, et hinnata, kas taotleja suhtes toime pandud või võimalikud aktid annavad taotleja isiklikest asjaoludest lähtudes välja tagakiusamise või tõsise ohu mõõdu (vt ka
C-148/13–C-150/13,
Euroopa Kohtu 02.12.2014 otsus liidetud kohtuasjades ECLI:EU:C:2014:2406, punkt 57).
9.Kohtu hinnangul on PPA piisava põhjalikkusega selgitanud välja võimalikud tagakiusu ja tõsise ohu alused, samuti on PPA kooskõlas Genfi konventsiooni ja VRKS § 4 lg-ga 1 defineerinud sotsiaalse grupi kuhu kaebaja kuulub, kuid asjaolude hindamisel on tehtud viga, kuna hinnatud iga üksikut asjaolu eraldi, kuid arvestamata on jäetud kaebajal diagnoositud psüühikahäire ning selle mõju käitumisele.
10.Esmalt peatub kohus menetluslike nõuete rikkumisel ning seejärel peab kohus vajalikuks peatuda ka otsuse sisulistel puudustel, mis ka iseseisvalt, ilma menetluslike rikkumisteta, tooks kohtu hinnangul kaasa 09.12.2023 otsuse tühistamise.
11.Kohus leiab, et PPA on rikkunud ka kaebaja erivajaduse hindamisel VRKS-i nõudeid ning jätnud kaebaja ilma vajalikust toest, mille kaebaja endale ise haldusmenetluse tarbeks hankis. PPA menetlus kaebaja erivajaduse hindamisel oli formalistlik, mitte sisuline ning praegusel juhul ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et PPA oleks reaalselt hinnanud, millist tuge võiks kaebajal lähtuvalt tema vaimse tervise probleemidest, olla vaja.
11.1.Võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded, ning direktiivi 2013/32/EL, rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta, siis on taotleja erivajaduse ja haavatavuse tuvastamise eesmärgiks tuvastada tema vastuvõtu- ja menetluserivajadused.
2 (10)
Direktiivi 2013/32/EL preambuli punkti 29 selgitatakse, et erivajadusega taotlejatele tuleb pakkuda piisavat tuge, sealhulgas piisavalt aega, et luua tingimused nende tegelikuks juurdepääsuks menetlustele ja rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks vajalike dokumentide esitamiseks. VRKS § 151 lg 1 kohaselt on erivajadusega taotleja eelkõige mh vaimse tervise probleemiga isik. Erivajadusega taotleja korral on PPA kohustatud kogu menetluse jooksul jälgima, et haavatavat isikut ei jäetaks üheski menetlusetapis ilma „piisavast toest“, millele tal on tema taotluse läbivaatamisel õigus (VRKS § 10 lg 2 punkt 5 ning § 151).
11.2.Kaebaja haavatavuse hindamise küsimustikust1 nähtub, et kaebaja(l): vajab igapäraseks toimetulekuks kõrvalist abi; on tõsiseid või kroonilisi terviseprobleeme; tarvitab regulaarselt ravimina unerohtu; on diagnoositud meditsiinitöötaja poolt psüühikahäiretena ATH ja autism. Ka kaebaja PPA-le esitatud meditsiinilised tõendid2, kinnitasid eeltoodud küsimustiku vastuseid. Vaatamata sellele asus PPA aga otsuses seisukohale, et kaebaja ei ole erivajadusega taotleja. Et selline otsus oleks tehtud vahetult pärast haavatavuse hindamist, selliseid tõendeid PPA kohtule esitanud ei ole.
11.3.PPA ei ole vaielnud vastu, et kaebajal on vaimse tervise probleemid, mistõttu tuvastati ka kaebaja vastuvõtuerivajadus, kuid ühestki menetlusdokumendist ei nähtu, et PPA oleks sisuliselt hinnanud ka kaebaja menetluslikku erivajadust ning leidnud, et vaatamata vaimse tervise probleemidele kaebajal menetluslik erivajadus puudub. Kohtu hinnangul tuleb PPA-l olukorras, kus isikul esineb VRKS § 151 lg-s 1 viidatud erivajadusele viitav tunnus selgelt välja tuua, kas isikut peetakse erivajadusega taotlejaks või mitte ning kui peetakse, siis millises ulatuses. Kuni selle otsuse tegemiseni saab isik eeldada, et kui ta vastab VRKS § 151 loetlus toodule, siis kohalduvad tema suhtes erivajadusega taotleja täiendavad garantiid. Seda asjaolu ei muuda ka VRKS § 151 lg 2, mille kohaselt loetakse isik erivajadusega taotlejaks, kui PPA või muu haldusorgan on tema erivajaduse tuvastanud. Praegusel ei ole PPA esitanud tõendeid, et pärast kaebajalt saadud meditsiinitõendeid ning läbi viidud haavatavuse hindamise küsimustiku täitmist, kust nähtub kaebaja vaimse tervise probleem, et pärast seda oleks PPA sisuliselt hinnanud kaebaja erivajadust ning leidnud, et vaatamata sellel puudub kaebajal menetluslik erivajadus ning menetluslikus mõttes ei ole kaebaja vaatamata vaimse tervise probleemidele erivajadusega taotleja. Kohtule teadaolevalt ei ole kaebajaga haavatavuse hindamise ankeeti täitnud PPA migratsiooniametnik vaimse tervise ekspert või ta omaks sellist väljaõpet, et suudaks hinnata mil viisil üks või teine vaimse tervise probleem isiku igapäevaelu ning menetluses osalemist võiks mõjutada. Seejuures märgib kohus, et ei saa hinnata ka sisuliselt ka kaebaja haavatavuse hindamise vestlust, kuna vaatamata HMS § 18 lg 1 punktile 3, mis sätestab menetlustoimingu protokollimise kohustuse kui toimingu sisuks on mh ütluse andmine haldusorganile, PPA neid vestlusi ei protokolli ega helisalvesta.
12.Et PPA ei käsitanud kaebajat erivajadusega taotlejana selgus alles 09.12.2022 otsusest. Seega PPA väide, et kaebaja oleks võinud vastavaid tõendeid ise koguda, on pahatahtlik ning jätab täielikult arvestamata PPA menetluse ülesehituse.
13.Kohtu hinnangul jättis PPA põhjendamatult arvestamata kaebaja menetluslike erivajadustega ning sellega, et kaebaja võttis endale Sihtasutusest Eesti Inimõiguste Keskus esindaja3. Kohtule
PPA kaebuse vastus lisa 9. Vt PPA otsuse lk 5, viimane lõik ning lk 6 esimene lõik.
PPA kaebuse vastuse lisa 9.
3 (10)
esitatud materjalidest nähtub, et PPA jättis esindaja olemasolu haldusmenetluses täielikult tähelepanuta ning esindaja suhtlusest kaebajaga kõrvale ning seda olukorras, kus kaebaja haavatavuse hindamisel on ta selgitanud, et vajab igapäevaseks toimetulekuks kõrvalist abi. PPA ei võimaldanud kaebajale arvamuse ja vastuväidete vestlusel osaleda koos esindajaga, ehkki kohtu hinnangul on isiku enda poolt otsitud esindaja tugi üheks menetluslikuks tagatiseks, mida PPA peab aktsepteerima ka siis, kui isik ei ole erivajadusega taotleja.
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA on rikkunud VRKS-ist tulenevat nõuet hinnata ja tuvastada kaebaja haavatavus ning arvestada sellega seonduvat läbivalt menetluse läbiviimisel
15.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis ehkki kaebaja võttis endale haldusmenetluses esindaja4, siis jättis selle asjaolu menetluses sisuliselt arvestamata. PPA ei ole vaielnud vastu kaebaja väitele, et haldusmenetluses suhtles PPA üksnes kaebajaga, mitte kaebaja esindajaga ning kaebaja esindajale teavitust ärakuulamisvestluse toimumisest ei edastatud5. Kohus ei nõustu PPA-ga, et tegemist ei olnud rikkumisega, kuna kaebaja oleks saanud ise teabe esindajale edastada ning lisaks oleks pidanud esindaja andma kaebajale enda puhkuse ajaks käitumise juhtnöörid. Selline PPA seisukoht irdub ka siseriiklikust õigusest (HMS § 13 ja 25 ning VRKS § 10 ja § 31) ning EL õigusest (direktiivi 2013/32/EL artiklid 22 ja 23). Samuti ei nõustu kohus PPA-ga, et kui nende hinnangul on taotleja võimeline ise menetluses osalema, siis on see õigustus jätta PPA poolt taotleja valitud esindaja, kellest PPA-d on ka teavitatud, menetlusse kaasamata. Esindaja kaasamata jätmist ei õigusta ka see, et menetlustähtaegadest kinnipidamiseks asus PPA viimastel päevadel menetlust kiirustades läbi viima.
16.VRKS § 1 lg 3 sätestab, et selles sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades VRKS-i erisusi. VRKS § 10 lg 2 punkt 6 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus sooritada menetlustoiminguid esindaja kaudu, va VRKS § 10 lg-s 3 ja § 17 punktis 19 nimetatud juhtudel. Viidatud normidest on praegusel juhul asjakohane VRKS § 10 lg 3, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus kasutada rahvusvahelise kaitse menetluses esindajat, välja arvatud seletuste andmisel ja muus menetlustoimingus, mida selle olemusest tulenevalt tuleb teha isiklikult. Sama sätestab põhimõtteliselt ka HMS § 13 lg 1, mille kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat, kes võib esindada menetlusosaliste kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Ehkki VRKS § 10 lg 3 sätestab kohustuse, et vestluse peab rahvusvahelise kaitse taotleja tegema isiklikult, siis ei tähenda see seda, et isik peaks vestlusele ilmuma ilma esindajata. Viidatud norm tähendab seda, et rahvusvahelise kaitse taotleja vestlusel ei saa esindaja anda seletusi taotleja eest. Seega ei saa viidatud normi alusel jätta esindajat menetlusest kõrvale.
17.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis oli kaebajal haldusmenetluses esindaja6 ning PPA oli sellest teadlik. Esindajaga koos osales kaebaja ka 16.06.2022 vestlusel7. Kohtule jääb arusaamatuks, mis põhjustel jättis PPA aga kaebaja esindaja menetlusest kõrvale, ent 09.12.2022 otsus saadeti aga esindajale8. Selline haldusorgani käitumine, kus ühel juhul menetlusdokumendid esindajale saadetakse ja teisel juhul mitte, on pahatahtlik ning vastuolus hea halduse põhimõttega. Selline käitumine haldusorgani poolt on segadust tekitav ning asjaolu, et kaebajal oli võimalik ise esindajaga ühendust võtta seda ei muuda, kuna ei kaebaja ega ka tema esindaja ei pidanud arvestama menetlusdokumentide kättetoimetamisel, et PPA eirab teadlikult HMS § 25 lg-t 21 ning
PPA kaebuse vastuse lisa 5. Kaebaja 27.03.2023 lisa 1.
PPA vastuse lisa 5.
PPA vastuse lisa 13.
Vt kaebuse punkt I alapunkt 7 ning vastus kaebusele punkt 1.4.
4 (10)
VRKS § 31 lg-t 2. Kohtu hinnangul on varem kohtupraktikas väljendatud seisukoht, mille kohaselt kui menetlusosaline kasutab HMS § 13 lg 1 alusel haldusmenetluses esindajat, tuleb dokumendid igal juhul toimetada kätte ka esindajale, sest kui haldusorganile ei ole tehtud teatavaks esindusõiguse piiramist, siis on esindajal menetluses menetlusosalisega võrdsed õigused (vrd HKMS § 31 lg 2), kohaldatav ka rahvusvahelise kaitse taotluste menetlusest. See tähendab, et esindaja olemasolu korral tuleb dokumendid alati toimetada kätte esindajale ja kui seda peetakse vajalikuks, siis võib dokumendid lisaks toimetada kätte menetlusosalisele endale. PPA on seda nõuet praegusel juhul rikkunud.
18.Ent isegi kui möönda, et VRKS § 31 lg 2 lubab PPA-l HMS-i esindajale kättetoimetamises sätetest mööda minna ning toimetada esindaja asemel dokumendi kätte ka üksnes taotlejale, siis ka sellisel juhul on PPA kaebaja menetluslikke õigusi rikkunud, kuna 06.12.2022 kutse saadeti kaebajale eesti keeles. Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust, et kaebaja ei oska eesti keelt, mistõttu ei saanud ta ka mõista 06.12.2022 saadetud e-kirja ja kutse sisu ning 07.12.2022 toimuva vestluse võimalikke tagajärgi. VRKS sätestab küll menetluse keelena eesti keele, ent kui taotleja ei oska piisavalt eesti keelt, tuleb PPA-l sellega arvestada ning tagada tõlge keelde, millest taotleja saab aru (VRKS § 30 lg 2). Sellest nõudest PPA kinni ei pidanud.
19.PPA on oluliselt rikkunud ka kaebaja õigust olla ärakuulatud. Vaidlust ei ole, et PPA kaebajale otsuse eelnõud või enda seisukohti kaebaja taotluse osas ei esitanud9. Samuti ei selgitanud PPA kaebajale 06.12.2022 e-kirjas, et vestlus puudutab lisaks rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvale ka lahkumisettekirjutuse tegemist ja sissesõidukeelu kohaldamist10. Tegelikult ei nähtu kaebajale edastatud kutsest ka üheselt arusaadavalt ka seda, et PPA on kaebaja taotluse osas seisukoha kujundanud ning et tegemist on HMS §-s 40 sätestatud vestlusega. Kohus nõustub, et ilma selgitusteta oli PPA 06.12.2022 kiri kaebajale, kes Eestis õigusakte ei tunne, mõistetav ainult selliselt, et intervjuule ilmumata jätmine teeb olukorra hullemaks ning valik ilmuda või jätta ilmumata ei ole11. Kohtu hinnangul ei pidanud kaebaja pidanud mõistma temale 06.12.2022 saadetud e-kirja sisu ning seda, et PPA on tema taotluse osas teinud sisuliselt otsuse, mille osas kaebaja vastuväiteid ja arvamusi esitada saaks. Nimelt nähtub kutsest ähvardus, et kui kaebaja jätab mõjuva põhjuseta vestlusele ilmumata, siis mõjutab see tehtavat otsust negatiivselt. Selle ähvarduse juures on ka viide HMS §-le 42. HMS §-st 42 ei nähtu, et mõjuva põhjuseta ilmumine tähendab ilmtingimata negatiivset mõju. HMS § 42 lg-d 2 ja 3 sätestavad, et haldusorgan võib sellisel juhul lahendada taotluse ilma isiku kohaoluta (lg 2) või siis jätta taotluse läbi vaatamata ja lõpetada haldusmenetluse (lg 3). Et vestlusele ilmumata jätmise tagajärjeks oleks ilmtingimata negatiivne otsus, seda kehtivast õigusest ei tulene.
20.Tulles aga tagasi rahvusvahelise kaitse taotleja õiguse juurde olla ärakuulatud, siis VRKS ei reguleeri rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses taotleja ärakuulamist. Seega kohaldub HMS (VRKS § 1 lg 3). HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kohtupraktika on juba aastast 2004 olnud üheselt selge, et ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused Riigikohtu 14.01.2004 otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-03). Ärakuulamisõigus on ka Euroopa Kohtu arvates
Euroopa Liidu aluspõhimõte, mis kohaldub kõikides haldusmenetlustes, mis võivad lõppeda isiku suhtes negatiivse otsuse vastuvõtmisega. Seejuures tuleb õigus olla ärakuulatud tagada ka sellistes menetlustes, kus ärakuulamisõigust puudutavad sätted puuduvad (vt muu hulgas Euroopa Kohtu 21.03.1990 otsus kohtuasjas C-142/87; 31.03.1992 otsus kohtuasjas C-255/90; esimese astme kohtu 18.09.1995 otsus kohtuasjas T-167/94; ning 09.07.1999 otsus kohtuasjas T-231/97). Rahvusvahelise kaitse asjades toimuvat ärakuulamist selgitas Euroopa Kohus väga põhjalikult 22.09.2022 kohtuasjas C-159/21, ECLI:EU:C:2022:708, punktides 45–47. Viitega varasemale kohtupraktikale selgitas kohus, et otsuse adressaatidele, kelle niisuguste otsuste adressaatidele, kelle huvisid otsused märkimisväärselt mõjutavad, tuleb liikmesriikide ametiasutuste poolt, kui nad võtavad liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvaid meetmeid, anda tegelik võimalus oma seisukoha esitamiseks nende asjaolude suhtes, millega ametiasutus oma otsust põhjendada kavatseb. Selle nõude eesmärk on eelkõige rahvusvahelise kaitse menetluse raames võimaldada menetleval ametiasutusel kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid täielikult informeerituna individuaalselt hinnata, mis eeldab, et otsuse adressaat saaks parandada mõne vea või teha teatavaks tema isikliku olukorraga seotud asjaolusid, mis mõjutavad seda, kas otsus tehakse või mitte või milline on otsuse sisu. Kuna nimetatud nõue eeldab tingimata, et sellele adressaadile antakse vajaduse korral nõustaja vahendusel konkreetne võimalus tutvuda asjaoludega, millele ametiasutus kavatseb oma otsuses tugineda, kuulub kaitseõiguste austamise juurde õigus tutvuda haldusmenetluses kõigi toimiku materjalidega. Sellist võimalust kaebajale ei tagatud ning kaebaja õigus olla ärakuulatud jäeti sisuliselt tagamata.
21.Kohtu hinnangul on rahvusvahelise kaitse asjades oluline, et enne ärakuulamist oleks taotlejale teada haldusorgani seisukohad, sh päritoluriigi info, millele PPA kavatseb tugineda, samuti millised asjaolud on loetud tõendatuks, millised mitte, milliste asjaolude kohta on vajalik täiendavaid tõendeid esitada, kus võivad olla omavahelised möödarääkimised. Kohus nõustub Tallinna Halduskohtu 09.10.2022 jõustumata kohtuotsuse punktis 10 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt ei pea isik varjupaigamenetluses teadma ega ka mitte eeldama, kas tema seni räägitu on piisav või millised asjaolud võivad omada tähtsust tagakiusuohu põhistamisel. Menetleja ülesanne on isikut küsimustega suunata nii, et tekiks usaldus ja kõik oluline saaks ära räägitud, mitte nõnda, et menetlejal oleks lihtsam teha keelduvat otsust.
22.Praegusel juhul ei saa olla vaidlust, et 07.12.2022 vestlusele ilmudes ei olnud kaebajale teada, et PPA on sisuliselt otsustanud tema taotluse jätta rahuldamata. Samuti ei olnud kaebajale teada, milliste PPA seisukohtade suhtes temalt arvamust ja vastuväiteid oodatakse, kuna neid ei olnud kaebajale edastatud. Samuti ei olnud kaebajale teada, et lisaks rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvale soovitakse temaga vestelda ka lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise osas ning et ka selles osas on PPA oma seisukoha juba kujundanud. Esimest korda selgitati kaebajale vestluse eesmärki alles 07.12.2022 vestlusel. Kohtu hinnangul on PPA praktika rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisele taotlejate ärakuulamisõiguse tagamisel õigusvastane, kuna taotlejad ei saa esitada arvamusi või vastuväiteid PPA seisukohtadele, vaid PPA esitab ise taotlejale täiendavaid küsimusi nende asjaolude kohta mida PPA peab ise vajalikuks. See ei ole ärakuulamisõiguse sisu ja eesmärk. Seega oli PPA ärakuulamisõigus näilik ning kaebajale ei olnud võimalik esitada sisulisi vastuväiteid või arvamust PPA otsustusele, mille kohaselt tema rahvusvahelise kaitse taotlus ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on ärakuulamisõigus rahvusvahelise kaitse asjades sedavõrd oluline, kuivõrd see menetlus baseerub suuresti taotleja ütlustel ja võimalusel tõendeid hankida, et selle õiguse rikkumine toob juba iseenesest kaasa otsuse tühistamise.
6 (10)
23.Lisaks eelnevale leiab kohus, et 09.12.2022 otsus on ka põhjendamispuudustega ning taotluse individuaalse hindamise nõudega. PPA on ka sel korral lähtunud otsuse tegemisel kitsalt kaebajaga enne Venemaalt lahkumist toimunust, ent on jätnud täielikult analüüsimata selle, et kas kaebaja Venemaale naasmisel ning Venemaa ametivõimude teada saamisel sellest, et ta on teinud välismaiste organisatsioonide ja ülikoolidega koostööd ning et ta on transseksuaalne, võiks talle tuua kaasa tagakiusu või tõsise ohu. Samuti ei ole PPA hinnanud ka seda, kas kaebajale võib osaks saada transsooliseks olemise tõttu osaks diskrimineerimine, mille eest riigivõim kaebajat kaitsta ei soovi, mistõttu on tegemist asjaoluga, mis oma raskusastmelt võiks olla käsitatav tagakiusuna.
23.1.PPA kirjeldab otsuses Venemaal transsooliste olukorda ning päritoluriigi info kohaselt on transsoolised inimesed ühed enim tagakiusatavaid. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei ole oma transsooliseks olemisest teinud saladust, ta ei ole varjanud filmides enda indentiteeti transsoolisena ning asjaolu, et kuni Venemaalt lahkumiseni ei olnud kaebajal ametivõimudega probleeme, ei tähenda, et neid ei võiks Venemaal naasmisel tekkida. Seejuures PPA otsuses välja toodud päritoluriigi info kohaselt ei oleks kaebajal võimalik transsoolisena saada tuge ei julgeolekuasutustelt ega ka õiguskaitseorganitelt.
23.2.Kohus ei nõustu PPA-ga, et kaebaja lahkus töölt vabatahtlikult, ehkki õige on see, et kaebaja esitas ise lahkumisavalduse. Kaebaja kirjeldas kohtuistungil enda töölt vabastamist ning ehkki tõesti avalduse esitas ta ise ning tegemist ei olnud vallandamisega, siis nähtub kaebaja ütlustest, et sisuliselt ei olnud tal muud võimalust. Kaebaja toob haldusmenetluses välja, et kardab võimalike tööandjate tagakiusu, kuid seda asjaolu PPA ei analüüsi. Samuti ei analüüsi PPA ka seda, kas ja mil viisil üldse oleks Venemaal transsoolisel isikul võimalik tööle minna ning isegi kui tööle minek oleks võimalik, siis kas kaebajal oleks võimalik tööandja diskrimineerimise või nt ametivõimudele teatamise korral saada riigilt kaitset.
23.3.Kaebajaga seotud asjaolude hindamisel jäeti sisuliselt tähelepanuta ka asjaolu, et kaebajal on diagnoositud ATH ja autismispektri häirena aspergeri sündroom, mis mõlemad on vähemalt Eestis kättesaadavate allikate kohaselt vaimse tervise probleemid ning mõjutavad käitumist12. Kohus peab usutavaks, et eelviidatud diagnooside tõttu ei pruugi kaebajal olla ka võimalik sekkumata kuulata, kui temast räägitakse kui naisest või rääkida endast kui naisest. PPA ei saa eeldada, et kaebaja elaks Venemaal end peites. Ka PPA päritoluriigi info kinnitab, et Venemaa ametivõimude piirangutele vaatamata julgevad mõned Venemaa LGBTI kogukonna inimesed avalikult elada13. PPA ei analüüsi otsuses ka seda, et ATH ja autismi diagnoosi tõttu võib kaebaja vajada ka enam psühholoogilist tuge, mille kättesaadavus on Venemaal transsooliste isikute puhul oluliselt vähenenud või suisa keelatud. PPA toob ka ise otsuses välja, et seadus ei keela diskrimineerida LGBTI inimesi elukoha otsimisel, töökohal või ligipääsul riiklikele teenustele, nagu näiteks meditsiiniabi14. Kas kaebajal oleks võimalik sellest tingitud konfliktsituatsioonide ning diskrimineerimise korral saada ametivõimudelt abi, seda PPA ei analüüsi.
24.PPA otsuses viidatud päritoluriigi info kohaselt peidavad enamik LGBTI inimesi oma seksuaalset orientatsiooni ja sooidentiteeti15, kuid rahvusvahelise kaitse andmise üheks eesmärgiks ongi võimaldada inimesel elada ilma selleta, et ta peaks enda identiteeti aktiivselt varjama. Arvestades kaebaja vaimse tervise probleeme ning seda, et ta räägib endast kui meessoost isikust, siis ei ole PPA hinnanud oma otsuses seda, et kas selline asjaolu võiks tuua kaasa kaebajale ja probleeme ning kui jah, siis milline on tõenäosus, et kaebaja saab sellises
Vt nt www.peaasi.ee, www.kliinikum.ee 09.12.2022 otsuse lk 11 lõik, kus viidatakse allmärkusele 35.
09.12.2022 otsuse lk 8 lõik, kus viidatakse allmärkusele 17.
09.12.2022 otsuse lk 9 lõik, kus viidatakse allmärkusele 21.
7 (10)
olukorras kaitset. Otsuses on selgelt välja toodud, et julgeolekuasutused ja õigussüsteem kaitset pakkuda ei suuda ning nad tegutsevad pigem kaitse pakkumisel vastupidiselt.
25.Seoses kaebaja transsooliseks olemisega märgib kohus ka seda, et kaebaja psühholoog, kes oli ka Venemaa LGBT võrgustiku ja LGBT organisatsiooni Vykhod16 psühholoogiateenistuse juht, on kuulutatud välisagendiks ning selle asjaolu tõi kaebaja välja ka haldusmenetluses. Ka organisatsiooni Vykhod on kuulutatud Venemaal välisagendiks.17 Kohus nõustub kaebajaga, et PPA ei ole 09.12.2022 otsuses hinnanud, kas kaebaja psühholoogi, kellel on andmeid kaebaja kohta, välisagendiks kuulutamine võiks mõjutada kaebajat või mitte. Samuti ei nähtu otsusest, et kas ja mil viisil käitub PPA nende isikutega, kes on olnud pikaaegses suhtes välisagendiga. Arvestades Vykhodi ja tema psühholoogi välisagendiks tunnistamisega, siis jääb kohtule arusaamatuks PPA kohtumenetluses esitatud väide, et Venemaal elades oleks kaebajal jätkuvalt võimalik pöörduda organisatsiooni Vykhod poole, kuna organisatsioon tegutseb internetis edasi. On üldteada, et Venemaa on piiranud ka internetilehekülgede ja suhtlusplatvormide kasutamist ning otsusest ei ole näha, kas Venemaa ametivõimud nt kontrollivad ka seda, kas nende kodanikud suhtlevad välisagentidega. Lisaks märgib kohus, kohtu hinnangul ei saa pidada abi kättesaadavaks, kuna kaebajal oleks Venemaal elades võimalik suhelda välismaal elava psühholoogiga interneti vahendusel. Juba see asjaolu iseenesest näitab seda, kuidas transsoolistesse inimestesse Venemaal suhtutakse ning kui tagakiusatud nad ühiskonna poolt on.
26.Kohtule jääb arusaamatuks ka PPA väide, et kui Venemaa ametivõimud peaksid kaebaja kuulutama välisagendiks, siis kaasneksid sellega kaebajale üksnes teatud piirangud ent sellega seoses ei oleks oluliselt takistatud kaebaja põhiõiguste realiseerimine. PPA ei too otsuses välja, millised võimalikud piirangud kaebajale laieneks või milliste põhiõiguste osas leiab PPA et nende realiseerimine ei ole oluliselt takistatud. PPA märgib, et välisagentidele võib kehtestada piiranguid eelkõige poliitilise ja erialasele tegevusele, nt töötamine riigiametikuna või alaealistele ning lisaks sellele on sätestatud piirangud riiklike toetuste saamiseks, aga PPA sisuliselt ei analüüsi neid asjaolusid kaebaja kontekstis. PPA otsus on selles osas abstraktne. PPA ei hinda otsuses sisuliselt, kas olukorras, kus kaebaja kuulutataks välisagendiks, kas tal oleks reaalselt ka võimalik Venemaal töötada ja inimväärset elu elada. PPA toob ise välja, et kui isik on kuulutatud välisagendiks, siis on sätestatud piirangud riiklike toetuste saamiseks. Milliste toetuste saamine piiratud on, seda otsuses märgitud ei ole. Vaidlust ei ole, et kaebaja oli alates 2019. aastast töötu ning arvestades tema vaimse tervise probleeme ning transsoolisust, siis võib kaebajal olla töökoha leidmine väga keeruline või isegi võimatu. Seega peaks kaebaja sõltuma sotsiaalsüsteemist, ent otsusest ei nähtu, kas kaebajale oleks välisagendiks tunnistamise või ka transsooliseks olemise tõttu üldse riiklike toetuste ja sotsiaalabi saamine võimalik. Seega on kaebaja kontekstis jäetud olulised asjaolud välja selgitamata.
27.Seoses PPA otsusega peab kohus vajalikuks peatuda veel mõnel asjaolul, mis kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades otsuses kohatud. Nimelt väitis kaebaja haldusmenetluses, et tema välimusest on arusaadav, et ta on transsooline. PPA märgib aga otsuses vastuseks kaebaja väitele, et pelgalt juuste maha ajamine ja pükste ning muude laiemate riiete kandmine ei anna otseselt märku, et tegemist oleks LGBTI isikuga. Kohtu hinnangul on selline kommentaar kohatu. Isiku seksuaalne ja isikuline tunnetus ei ole seotud mitte soengu või riietega, vaid tegemist on sisemise tundega ning kaebaja on selgelt välja toonud, et tema kõnest on arusaadav, et ta peab end meheks.
PPA otsuses ja PPA seisukohtades kasutatud nimi Väljapääs. https://www.sibreal.org/a/minyust-vklyuchil-v-reestr-smi-inoagentov-izvestnyh-zhurnalistov-politologa-i-lgbtaktivistov/31806128.html
8 (10)
28.Küll aga nõustub kohus PPA-ga, et kaebaja nimest ei ole arusaadav, et tegemist oleks mehega ning seda asjaolu kinnitab ka tõik, et nime muutmisel ei ole kaebajal probleeme esinenud. Samuti nõustub kohus kaebajaga, et sõjavastaste sotsiaalmeedia postituste osas ei ole kaebaja pagulasena tunnustamine põhjendatud.
29.Kohtu hinnangul on ka PPA hinnang kaebaja täiendava kaitse vajaduse osas ühekülgne ega arvesta seda, et kui kaebajal peaks tekkima siiski naasmise järgselt probleemid nt välismaiste organisatsioonide või ülikooliga koostöö tegemisest ning teda kantakse välisagentide nimekirja või algatatakse tema suhtes mõni menetlus, mis puudutab nt transsoolisuse propageerimist või feministlikke vaateid või neid koos, siis kas tema suhtes algatava menetlus võib tuua talle kaasa tõsise ohu VRKS § 4 lg 3 punkti 2 tähenduses. PPA 09.12.2022 otsus tugineb täiendava kaitse osas sisuliselt ainult VRKS § 4 lg 3 punkti 3 olukorrale.
30.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA 09.12.2022 otsuse resolutsiooni punkt 1 on õigusvastane ning tuleb tühistada. Kohus ei ole veendunud, et kui PPA oleks viinud menetluse läbi nõuetekohaselt, et sellisel juhul oleks 09.12.2022 otsuse resolutsioon olnud samasugune (HMS § 58). PPA kohtumenetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt on PPA menetluslikud rikkumised süsteemsed, st selliseid rikkumisi pannakse toime ka teiste rahvusvahelise kaitse taotlejate taotluste läbivaatamisel, mistõttu ei saa neid rikkumisi jätta tähelepanuta ning õigustada HMS §-s 58 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega tuleb PPA 09.12.2022 otsus tühistada ning kohustada PPA-d uuesti otsustama kaebajale rahvusvahelise kaitse andmise üle. Kohus märgib, et asja uuel läbivaatamisel tuleb PPA-l teha tulevikuprognoos, mitte lähtuda sellest, et enne Venemaalt lahkumist ei olnud kaebaja tagakius selline, et selle alusel tunnustada teda pagulasena. Arvestades, et Venemaal on transsoolistesse inimestesse suhtumine äärmiselt negatiivne põhimõtteliselt igas piirkonnas, siis jääb kohtule arusaamatuks PPA väide, et inimestel on võimalik Venemaal siseriiklikult ümber paikneda. PPA ei ole toonud välja, et mõni koht Venemaal suhtuks transsoolistesse inimestesse erilise tolerantsiga.
Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld
31.Kuna kohus tühistab PPA otsuse osas, millega kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus loeti põhjendamatuks ning see lükati tagasi, siis tuleb tühistada ka sellega õiguslikult seotud otsused, ehk lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
32.Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis puudub asjas lõplik otsus ning kaebajal on seadusest tulenev viibimisõigus (VRKS § 251 lg 2, § 31). Sellest tingitult on kaebaja jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses ning tal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb sel põhjusel läbi vaatamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus on vastustaja kahjuks. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja
9 (10)
põhjendatud menetluskulud, menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide alusel (HKMS § 109 lg 1).
34.Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 310 eurot, millest 40 eurot moodustab kaebuse ja selles sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse esitamise riigilõiv ning 270 eurot kohtuisutngi tõlkimisega kaasnenud kulu18.
34.1.Kohtu hinnangul tuleb PPA-lt kaebaja kasuks välja mõista kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot (HKMS § 101 lg 2, § 108 lg 1). Samuti tuleb PPA-lt kaebaja kasuks välja mõista asja läbivaatamise kulu ehk kohtuistungi tõlkimisega kaasnenud kulu (HKMS § 102 punkt 1) summas 270 eurot. Tegemist põhjendatud kuludega, mille kohus PPA-lt kaebaja kasuks välja mõistab. Menetluskulude väljamõistmist ei takista ka see, et need on kaebaja eest kandnud Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus (HKMS § 109 lg 5). Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus ei ole Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri otsingu19 kohaselt käibemaksukohustuslane.
34.2.Kokku tuleb PPA-l kaebajal hüvitada menetluskuludena 290 eurot.
35.Kuna kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot tuleb kaebajale tagastada.
36.Ehkki kohus on menetluse kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3) ning otsusest avaldatakse üksnes resolutsioon ja põhjendused. Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
Vt ka kaebaja 27.03.2023 taotluse lisaks olev OÜ Luisa Tõlkebüroo ja arve nr 10075592 Sihtasutusele Eesti Inimõiguste Keskus.
https://maasikas.emta.ee/saqu/public/kmkrnr
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.