lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2711/6

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-2711/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
779
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2711

Haldusasi

X kaebus Õiguskantsleri Kantselei 31. detsembri 2019. a kirja nr 14-2/191899/1906469 õigusvastaseks tunnistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Õiguskantsleri Kantselei

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2023. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.02.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-22-2711.

Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3.Jätta Tallinna Halduskohtu 02.02.2023 määruse haldusasjas nr 3-22-2711 resolutsioon muutmata, kuid asendada halduskohtu määruse põhjendused ringkonnakohtu määruse põhjendustega

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 3). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.X pöördus 10.11.2019 õiguskantsleri poole, leides, et keeleseaduse nõuded ja eesti õppekeelele üleminek lasteaedades ning koolides rikuvad nende inimeste õigusi, kelle emakeel ei ole eesti keel; muu emakeelega vanemad on jäetud ilma õigusest otsustada oma lapse hariduse üle; vähemusrahvusest lapsed on jäetud ilma võimalusest säilitada enda identiteet ja rahvuslik kuuluvus.
2.Õiguskantsleri Kantselei 31.12.2019 vastuses nr 14-2/191899/1906469 selgitati, et Eesti riigikeel on eesti keel ja seega on loomulik, et lasteaias ja koolis on õppekeel üldjuhul eesti

3-22-2711 keel. Eestikeelsele õppele üleminek on vajalik tagamaks, et ka neil lastel, kelle emakeel ei ole eesti keel, oleks võimalik pärast kooli lõpetamist teostada ennast eesti keeles edasist haridust omandades, tööturul ja muudes olukordades. Eesti keele õppimise kõrval ei tohi loomulikult unustada rahvuskultuuri säilimise tähtsust inimese identiteedi kujunemisel. Ka see on ühiskonna mitmekesise terviku toimimisel oluline.

3.X esitas 28.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Õiguskantsleri Kantselei kirja õigusvastasuse tuvastamiseks ja 263 000 euro suuruse mittevaralise kahju väljamõistmiseks.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 02.02.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ja seetõttu, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajal puudub õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse avalikes huvides (HKMS § 44 lg 1) ja selliselt esitatud kaebus kuulub tagastamisele (HKMS § 121 lg 2 p 1). Samuti puudub kaebajal kaebeõigus õiguskantsleri ametialase tegevuse/tegevusetuse vaidlustamiseks. Põhiseaduse § 139 lg-st 1 ja õiguskantsleri seaduse § 1 lg-st 1 nähtuvalt on õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik. Sõltumatus tähendab eelkõige sõltumatust ülejäänud riigivõimu harudest – seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust. Seega puudub kohtul õigus sekkuda õiguskantsleri ametitegevusse ning kohustada teda mingeid toiminguid tegema või otsuseid langetama. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine eeldab avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Need eeldused ei ole täidetud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 näeb mittevaralise kahju hüvitamise võimaluse ette kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13). Sellise olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.X esitas 13.02.2023 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 02.02.2023 määruse tühistamiseks. Õiguskantsleri Kantselei 31.12.2019 vastus on haldusakt. Halduskohus rikkus menetlusnorme, mis nähtuvad Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2020 määrusest haldusasjas 3-20-884 (p 7). Õiguskantsleri Kantselei kirja ei ole esitatud õigeaegselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale, millega kaebus tagastati, on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Kaebaja eesmärk on, et halduskohus jätkaks haldusasja menetlust. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Määruskaebus jääb rahuldamata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi.

2(3)

3-22-2711

8.Tulenevalt õiguskantsleri põhiseaduslikust rollist ja sõltumatusest (PS § 139, õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lg 1) ei allu halduskohtu kontrollile õiguskantsleri tegevusetus seaduse põhiseadusele vastavuse kontrollimise menetluses (vt Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2013, § 4 komm C.II, lk 43). Kaebuse lahendamine tuvastamisnõude osas ei ole seetõttu halduskohtu pädevuses ja kaebus tuli tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
9.Kaebusest on võimalik järeldada, et kaebaja arvates on õigusvastane Õiguskantsleri Kantselei poolt kaebaja avalduse edastamata jätmine. ÕKS § 36 lg 2 järgi juhib Õiguskantsleri Kantseleid õiguskantsler. ÕKS § 36 lg 3 näeb ette, et õiguskantsler otsustab kantselei ametnikele ja töötajatele allkirjaõiguse andmise ja selle ulatuse. Neist sätetest nähtub, et õiguskantsler ei pea vastama talle esitatud pöördumistele ise, vaid võib selle delegeerida kantselei ametnikele. Kantselei ja õiguskantsleri tegevusi ei saa eristada, sest Õiguskantsleri Kantseleid juhib õiguskantsler.
10.Halduskohus ei eksinud kahju hüvitamise nõude tagastamisel. Ringkonnakohus ei pea selles osas vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi korrata ja nõustub nendega.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium