lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1/3

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1016
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 175 lg 3, 6Otsuse avaldamineHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 158 lg 4Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 178MäärusHKMS § 2 lg 7Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kord

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Oliver Kask, Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

19.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1 X kaebus Õiguskantsleri Kantselei 05.12.2023 kirja põhiseadusvastaseks tunnistamiseks ja õiguskantsleri kohustamiseks kaebaja 26.11.2023 avaldust uuesti lahendama

Haldusasi

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Õiguskantsleri Kantselei

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.01.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.01.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-1.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.01.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 26.11.2023 õiguskantslerile avalduse, et õiguskantsler teeks Riigikogule ettepaneku viia Riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus kinnipeetavate valimisõiguse osas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) kooskõlla.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord
PS § 139
2.Õiguskantsleri Kantselei vastas 05.12.2023 kirjas nr 6-1/231705/2306212, et praegusel juhul ei piisa üksnes asjassepuutuvate seaduste sätete kehtetuks tunnistamisest. Kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on, et kõik vanglakaristust kandvad kinnipeetavad saavad valimistel hääletada. Hääletada saaksid ka need inimesed, kes on raskelt kahjustanud ühiselu aluseks olevaid õigushüvesid. Riigikogu ülesanne on asendada põhiseadusvastased normid

3-24-1 põhiseaduspäraste normidega. Õiguskantsler ega Riigikohus ei saa asuda Riigikogu rolli ega valida, milline lahendus on selles asjas kõige sobivam. Samuti ei ole õiguskantsleril ega Riigikohtul võimalik välja töötada seadusemuudatusi. Seda, mille alusel piirata kinnipeetavate hääleõigust, saab otsustada üksnes Riigikogu seadusega ettenähtud menetlusreeglite järgi. Riigikogu on sellest kohustusest teadlik. Kinnipeetavad saavad oma hääletamisõigust kaitsta tõhusalt halduskohtus.

3.X esitas 01.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Õiguskantsleri Kantselei 05.12.2023 kirja põhiseadusvastaseks tunnistamiseks ja õiguskantsleri kohustamiseks kaebaja 26.11.2023 avaldust uuesti lahendama.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 13.01.2024 määrusega kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 02.05.2023 määruses nr 3-22-2711 (p 8), et tulenevalt õiguskantsleri põhiseaduslikust rollist ja sõltumatusest (PS § 139, õiguskantsleri seaduse § 1 lg 1) ei allu halduskohtu kontrollile õiguskantsleri tegevusetus seaduse PS-ile vastavuse kontrollimise menetluses (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2013, § 4 komm C.II, lk 43). Selline kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Ka praeguses asjas on kaebaja eesmärgiks, et kohus kontrolliks õiguskantsleri tegevusetuse õiguspärasust ja kohustaks õiguskantslerit algatama järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse üle. Õiguskantsleri selline ametitegevus ei allu halduskohtu kontrollile, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.X palub määruskaebuses tunnistada halduskohtu määrus põhiseadusvastaseks ja saata asi uueks otsustamiseks halduskohtule. Halduskohtu määrus ei sisalda piisavaid põhjendusi. Riigikohus on selgitanud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning viimase puudumisel jätta kaebus rahuldamata. 2009. aastal on tollane õiguskantsler leidnud, et tema tegevuse peale saab kohtusse pöörduda seoses menetluse läbiviimisega seotud rikkumistega. Riigikohus on vähemasti kahes kohtuasjas soovitanud populaarkaebustega pöörduda õiguskantsleri poole (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.03.2011 määrus nr 3-4-1-15-10, p 28; 10.06.2010 määrus nr 3-4-1-3-10, p 18). Jääb arusaamatuks, mis mõte sellel oleks, kui õiguskantsler võib vastata mida iganes. Halduskohtu määruses on märgitud, et avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. Kaebaja palus kaebuses sõnaselgelt selles kohtuasjas oma nimi avaldada. Halduskohus ei ole seejuures märkinud õigusnorme, millele ta tugineb. Kaebajale teadaolevalt suhtutakse menetlusosaliste nimede avalikustamisse erinevalt ja on kohtulahendeid, kus on avalikustatud lausa menetlusosalise isikukood.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Ringkonnakohtule arusaadavalt on X eesmärk, et halduskohus võtaks tema Õiguskantsleri Kantselei 05.12.2023 kirja nr 6-1/231705/2306212 peale esitatud kaebuse menetlusse. Selleks tuleb taotleda halduskohtu 13.01.2024 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega saata asi tagasi halduskohtule menetlusse 2(3)

3-24-1 võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus tõlgendab X tahet esitada selline taotlus. Määruskaebuse lahendamisel on ringkonnakohtul HKMS §-s 200 sätestatud õigused. Kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on põhiseadusega vastuolus. Kohus ei tuvasta kohtulahendi vastuolu põhiseadusega (HKMS § 158 lg 4, § 200, § 203 lg 2). Kohtulahend ei ole õigustloov akt. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7.Määruskaebus ei ole põhjendatud. Halduskohus tugines õigesti Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2023 määrusele nr 3-22-2711 (p 8) ja tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus selgitas õigesti, et sisuliselt on kaebaja eesmärk , et kohus kontrolliks õiguskantsleri tegevusetuse õiguspärasust ja kohustaks õiguskantslerit algatama järelevalve õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse üle. Kuna õiguskantsler on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon (PS § 139, õiguskantsleri seaduse § 1 lg 1), selline õiguskantsleri ametitegevus halduskohtu kontrollile ei allu. Vastupidist ei järeldu ka kaebaja viidatud Riigikohtu selgitustest, et isikul on õigus õiguskantsleri seaduse § 15 alusel pöörduda vaidlustatud sätete põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks avaldusega õiguskantsleri poole. Kuna halduskohus tagastas kaebuse halduskohtu pädevuse, mitte kaebeõiguse puudumise tõttu, ei ole lisaks asjakohane kaebaja osutus, et kaebeõiguse puudumist tuleks kontrollida alles kohtuotsuses.
8.Kaebaja väljendab määruskaebuses rahulolematust, et halduskohtu määruse kohaselt avaldatakse määrus nii, et kaebaja nimi on asendatud tähemärkidega. HKMS § 175 lg 3 kohaselt koosmõjus HKMS § 178 lg-ga 3 asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtumääruses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. HKMS § 175 lg 6 järgi saab taotleja esitada määruskaebuse halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti HKMS § 175 lg-s 3 nimetatud taotluse rahuldamisest. Seega on määruskaebusega vaidlustatav üksnes selline halduskohtu määrus, millega on keeldutud määruse osalisest avaldamisest. Halduskohus ei keeldunud 13.01.2024 määruses selle osalisest avaldamisest, vaid otsustas omal algatusel avaldada määruse nii, et kaebaja nimi asendatakse tähemärkidega. Järelikult ei ole ringkonnakohtul alust selles osas halduskohtu määrust muuta. Ringkonnakohus märgib, et kohtumenetlus on eelduslikult avalik (HKMS § 2 lg 7). Kaebaja saab taotleda halduskohtult, et määrus avaldataks arvutivõrgus kärpimata kujul ja halduskohtul ei ole põhjust andmesubjekti enda soovi mitte järgida.
9.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.01.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium