Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1
Haldusasi
X. X. kaebus Õiguskantsleri Kantselei 05.12.2023 kirja põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ja õiguskantsleri kohustamiseks kaebaja 26.11.2023 avaldust uuesti lahendama
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X. X. kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.X. X. (kaebaja) esitas 26.11.2023 õiguskantslerile avalduse, et õiguskantsler teeks Riigikogule ettepaneku viia Riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus kinnipeetavate valimisõiguse osas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) kooskõlla.
2.Õiguskantsleri Kantselei vastas 05.12.2023 kirjas nr 6-1/231705/2306212, et praegusel juhul ei piisa üksnes asjassepuutuvate seaduste sätete kehtetuks tunnistamisest. Kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on, et kõik vanglakaristust kandvad kinnipeetavad saavad valimistel hääletada. Hääletada saaksid ka need inimesed, kes on raskelt kahjustanud ühiselu aluseks olevaid õigushüvesid. Riigikogu ülesanne on asendada põhiseadusevastased normid põhiseaduspäraste normidega. Õiguskantsler ega Riigikohus ei saa asuda Riigikogu rolli ega valida, milline lahendus on selles asjas kõige sobivam. Samuti ei ole õiguskantsleril ega Riigikohtul võimalik välja töötada seadusemuudatusi. Seda, mille alusel piirata kinnipeetavate hääleõigust, saab otsustada üksnes Riigikogu seadusega ettenähtud menetlusreeglite järgi. Riigikogu on sellest kohustusest teadlik. Kinnipeetavad saavad oma hääletamisõigust kaitsta tõhusalt halduskohtus.