lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3506/9

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-3506/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
934
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3506

Haldusasi

Menetlusosalised

Z.Q kaebus Õiguskantsleri Kantselei 20.12.2024 kirja nr 14-7/242033/2407523 õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kaebaja – Z.Q

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.01.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta Z.Q menetlusse.

määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.01.2025 määruse peale

Jätta Z.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2025 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Z.Q (kaebaja) esitas õiguskantslerile avalduse, mille kohaselt kohtud ei ole täitnud korrektselt uurimiskohustust. Kaebaja taotles, et õiguskantsler annaks hinnangu kohtute tegevusele. Avaldusele oli lisatud Lääne-Harju Vallavalitsuse 10.12.2024 otsus ja hulgaliselt kaebaja kohtuasjadega seotud materjale, sh Riigikohtu 10.12.2024 määrus nr 3-24-1906.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Õiguskantsleri Kantselei vastas kaebajale 20.12.2024 kirjaga nr 14-7/242033/2407523. Kirjas selgitati, et Eesti kolmeastmelise kohtusüsteemi kaudu tagatakse kõrgema astme kohtu kontroll madalama astme kohtu lahendite üle. Kaebaja on avalduses märgitud asjas kasutanud kaebeõigust. Riigikohus jättis 10.12.2024 määrusega nr 3-24-1906 menetlusse võtmata kaebaja määruskaebuse ringkonnakohtu 18.10.2024 määruse peale. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. Kui Riigikohus jätab ringkonnakohtu lahendi peale esitatud edasikaebuse menetlusse võtmata, siis Riigikohus järelikult tunnustab ringkonnakohtu seisukohti ja lahendit. Riigikohtul pole kohustust esitada

3-24-3506 menetlusse mittevõtmise määruses sisulisi põhjendusi ega selgitada neid vastustes järelepärimistele. Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) näeb ette juhud, mil vald peab maksma toimetulekutoetust (vt SHS 131 jj). Seda, kas maksta valla elanikele oma eelarvest ka muid sotsiaaltoetusi, saab vald suures osas ise otsustada (SHS § 14 lg 2). Lääne-Harju vallas sätestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra Lääne-Harju Vallavolikogu 24.11.2020 määrus. Lääne-Harju Vallavalitsus otsustas 10.12.2024 otsusega mitte määrata kaebajale sotsiaaltoetust. Kui kaebaja leiab, et vallavalitsuse 10.12.2024 otsusega rikuti tema õigusi, võib ta esitada vaide vallavalitsusele või pöörduda halduskohtusse. Vajadusel saab ta kasutada riigi toel antavat õigusnõu või esitada kohtule taotlus riigi õigusabi korras advokaadi saamiseks. Õiguskantsler ei või öelda kohtule, kas isiku kaebus tuleks menetlusse võtta või mitte ega anda arvamust kohtulahendites väljendatud seisukohtadele. Seadus ei anna õiguskantslerile ka õigust määrata valla asemel isikutele toetusi ega kohustada valda seda tegema.

3.Z.Q esitas Tallinna Halduskohtule 30.12.2024 kaebuse 20.12.2024 kirja nr 147/242033/2407523 õigusvastase tuvastamiseks ning õiguskantslerilt kaebaja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmiseks 14 000 euro ulatuses. Kaebajal on õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse avalikes huvides õiguskantsleri ametialase tegevuse (tegevusetuse) vaidlustamiseks. Kuna 20.12.2024 kirja mõju on lõppenud, ei saa selle peale esitada tühistamiskaebust. Vastusest ei nähtu, et õiguskantsler vaatas õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõude sisuliselt läbi. Õiguskantsler ei järginud põhiseaduse (PS) §-i 14 ja Riigikohtu praktikat. Kaebajale ei ole arusaadav, miks ei ole võimalik hüvitada kahju, mis tekkis seoses kaebaja hoidmisega tingimustes, mis rikkusid tema eraelu puutumatust.
4.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 07.01.2025 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 ja lg 2 p 21 alusel. Vaidlused õiguskantsleri tegevuse (tegevusetuse) üle seaduse põhiseadusele vastavuse kontrollimise menetluses ei allu halduskohtu kontrollile ja selline kaebus tuleks tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2024 määrus nr 3-24-1, p 7, 02.05.2023 määrus nr 3-22-2711, p 8, 19.06.2017 määrus nr 3-17-892, p 8 ja 14.06.2017 määrus nr 3-17-1081, p 6). Isikul puudub kaebeõigus, et vaidlustada õiguskantsleri seisukohti, mis on kujundatud halduse tegevuse õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimise üle järelevalve teostamisel (vt Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2016 määrus nr 3-16-962). Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 351 lg-st 3 nähtuvalt oli seadusandja tahe, et õiguskantsleri sisuline seisukoht ei ole kohtus vaidlustatav (Riigikohtu 23.11.2010 määrus nr 3-3-1-43-10, p 21). Kui seadus välistab kaebeõiguse õiguskantsleri seisukoha vaidlustamisel, on välistatud ka sama seisukohaga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamine. Kohtule ei nähtu, et õiguskantsler oleks 20.12.2024 vastuses rikkunud muul viisil kaebaja õiguseid. Õiguskantsleril on lai kaalutlusõigus, kuidas vastata avaldajale olukorras, kus avaldaja soovib vaidlustada jõustunud kohtulahendeid ning õiguskantsleril või ka kohtutel puudub volitus jõustunud lahendeid omal algatusel muuta või tühistada. Õiguskantsler on kaebajale asjakohaselt selgitatud muid õiguskaitse võimalusi.
5.Z.Q esitas halduskohtu 07.01.2025 määruse peale määruskaebuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2(3)

3-24-3506

6.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab minimaalsel määral HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Halduskohus ei eksinud kaebuse tagastamisel. Määruskaebuses pole esitatud ühtegi väidet asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane.
8.Praegusel juhul ei ole vaidlust, et õiguskantsler on kaebaja avaldusele vastanud, vaid kaebaja ei ole üksnes nõus õiguskantsleri antud vastuse sisuga. Põhiseaduse § 139 lg-st 1 ja ÕKS § 1 lg-st 1 tulenevalt on õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik. Sõltumatus tähendab eelkõige sõltumatust ülejäänud riigivõimu harudest – seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust. Õiguskantsleri sõltumatusest tuleneb keeld allutada tema sisulist tegevust ja seisukohti kohtulikule kontrollile (vt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020, § 139 komm 1). ÕKS § 35 1 lg 1 sätestab, et õiguskantsleri seisukoht tehakse avaldajale ja menetluses osalenud järelevalvealusele asutusele kirjalikult teatavaks. Seisukoht on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav. Seega puudub kaebajal õigus vaidlustada halduskohtus õiguskantsleri 20.12.2024 kirjas toodud sisulisi seisukohti ja nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist.
9.Kaebaja märkis kaebuses, et soovib esitada kaebust avalikes huvides. Kaebusega võib kohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja ei saa kaebusega kaitsta avalikke huvi, sest seadus ei sätesta sellist võimalust (HKMS § 44 lg 2).
10.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 07.01.2025 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium