eurot hüvitamise nõudes seoses arstivisiidi ärajäämise ja ohjeldusmeetmete kasutamisega
Menetlusosalises
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus haldusasjas nr 3-22-1712.
2.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.X esitas 9. augustil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju summas 500 eurot hüvitamise nõudes. Kaebaja selgitab, et ta viidi 15. mail 2022 vanglast välja Kohtla-Järvele arsti vastuvõtule. Kaebajale paigaldati selleks ajaks käerauad ja ümber keha vöö, kuigi kaebaja sõnul oli ta olnud selle vastu. Kohapeal selgus, et arsti ei olegi ja kaebaja toodi vanglasse tagasi. Kaebaja väitel põhjustati talle sellise toiminguga vaimse tervise rikkeid (depressioon) ja üleliigseid hingelisi kannatusi. Kaebaja arvates tulnuks vanglal eelnevalt välja selgitada, kas arst on kohapeal või mitte. Samuti leiab kaebaja, et ta ei ole andnud põhjust selleks, et väljaviimisel tuleks tema suhtes peale käeraudade kasutada ka ohjeldusvööd. Kaebaja sõnul esitas ta eelnevaga seoses 7. juunil 2022 Viru Vanglale kahjunõude, mis jäeti
1.augusti 2022. a vastusega nr 6-16/150-2 rahuldamata. Kaebaja leiab, et kuivõrd tegemist on tema tervise kahjustamisega seotud nõudega (depressioon ja hingelised kannatused), siis on kaebus riigilõivuvaba vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punktile 12.
2.Viru Vangla edastas 21 aprillil 2023 Tartu Halduskohtule vastusena kohtunõudele kaebaja 7. juuni 2022. a kahjunõude, vangla 1. augusti 2022. a vastuse kahjunõudele nr 6-16/150-2 ning kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte.
3-22-1712
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
5.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotletav mittevaraline kahjuhüvitis on kokku 500 eurot. Kuivõrd taotletav mittevaraline kahjuhüvitis ei ületa praegusel juhul 1000 eurot, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja HKMS § 133 lõikes 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks.
6.Kohtu hinnangul ei saaks ka suurema hüvitise nõudmisel kaebaja õiguste riivet pidada sedavõrd intensiivseks, et oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Kaebaja heidab vanglale ette seda, et ta transporditi 15. mail 2022 vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde, kuid tegelikult arstivisiiti ei toimunudki. Samuti peab kaebaja õigusvastaseks seda, et väljaviimisel pidi ta kandma käeraudu koos ohjeldusvööga. Viru Vangla selgitas 1. augusti 2022. a otsuses nr 6-16/150-2, et kaebaja viidi vangiregistri kohaselt 15. mail 2022 kell 9.45 vanglast välja Ida-Viru Keskhaiglasse KohtlaJärvele arsti vastuvõtule. Vanemsaatja A. Teetloki selgituste järgi jõuti sihtkohta kell 9.55, kus selgus, et arsti ei ole kohal ning suunduti tagasi vanglasse. Kaebaja saabus vanglasse tagasi
11.mail 2022 kell 10.19. Seejuures kaebajat kaebuse kohaselt selle aja jooksul bussist välja ei viidud. Kohus leiab, et arvestades väljaviimise lühiajalisust (34 minutit), ei saanud selle käigus kaebaja õigusi kuigi intensiivselt riivata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ning kohtu hinnangul ei ole see ka eluliselt usutav, et 34 minutit käeraudade ja ohjeldusvööga arsti juurde transportimine oleks tekitatud kaebajale depressiooni ja suuri hingelisi üleelamisi. Samuti ei saanud seda teha arstivisiidi ärajäämine.
7.Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
3-22-1712
8.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikes 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lõikes 1. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
9.Viru Vangla märkis 1. augusti 2022. a otsuses nr 6-16/150-2, et meditsiiniosakonna juhataja selgituste kohaselt registreerib vanglast väljas toimuvad arsti visiidid meditsiiniosakond ja registreerimine toimub täpselt samamoodi nagu tavaelus ehk läbi haigla registratuuri. Vangla ja Ida-Viru Keskhaigla vahel puudub praktika, kus enne igat väljaviimist küsitakse üle, kas visiit ikka toimub. Vangla eeldab, et arsti vastuvõtt toimub, kui Ida-Viru Keskhaigla ei ole teavitanud visiidi ära jäämisest. Kaebaja visiit jäi 15. mail 2022 ära arsti puudumise tõttu. IdaViru Keskhaigla ei teavitanud eelnevalt vanglat arsti puudumisest ning kaebaja viidi kokkulepitud ajaks kohale. Kohus nõustub Viru Vanglaga, et ka tavaelus võib arstikabineti ukse taga selguda, et arsti ei ole kohal ja visiit jääb ära, mis on paratamatus ega saa olla väärikust alandav. Põhjuseid, miks visiit ei toimu, võib olla mitmeid – arsti haigestumine, arsti erakorralised operatsioonid jne. Kohtu hinnangul on mõistetav, et mõningatel ootamatutel juhtudel ei jõua haigla visiidi ärajäämisest patsiente õigeaegselt teavitada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ning kohus ei pea seda ka tõenäoliseks, et just visiidi ärajäämine 15. mail 2022 oleks tekitanud kaebaja vaimsele tervisele kahju. Ka Viru Vanglal puuduvad andmed, et kaebaja tervis oleks pärast 15. mail 2022 toimunud vanglast väljaviimist halvenenud. Viru Vangla sõnul on kaebajal esinenud vaimsed häired juba enne 15. maid 2022. Lisaks ei ole kaebaja planeeritud arstiabist ilma jäänud, kuna vangla meditsiiniosakond registreeris tema jaoks uue kopsuarsti visiidi aja. Vangiregistri andmetel viidi kaebaja vanglast välja Ida-Viru Keskhaigla pulmonoloogi vastuvõtule 20. juulil 2022 ning kaebaja sai vajaliku arstiabi.
10.Kaebaja heidab vanglale ette ka tema suhtes vaidlusalusel väljaviimisel ohjeldusmeetmete kasutamist. Kaebaja suhtes kohaldati saateplaaniga 15. mai 2022. a väljaviimisel ohjeldusmeetmetena käeraudu koos ohjeldusvööga. Nimetatud ohjeldusmeetmeid kasutati põhjusel, et kaebaja on riskihindamise alusel hinnatud ohtlikuks. Vanemsaatja sõnul etapeerimise ajal käeraudade ja ohjeldusvöö kasutamise osas kaebaja pretensioone ei esitanud. Kohus peab usutavaks vangla selgitust, et vanglaväline saatmine kujutab endast suurt julgeolekuriski nii vanglale kui ka ühiskonna õiguskorrale, sest saatmise puhul suureneb kinnipeetaval võimalus põgenemiseks. Kaebaja ohtlikkuse taset arvestades ei kasutanud vangla kohtu hinnangul julgeolekuriskide maandamiseks kaebaja suhtes üleliigseid meetmeid. Lisaks on kaebaja haigusjuhtude väljavõttes 11. mai 2022 haigusjuhtumis nr A11551 tehtud märge, et peale käeraudadest vabastamist randmetel soonimisjäljed puuduvad ning isikul kaebused puuduvad ja esmaabi ei vaja. Kohus nõustub vanglaga, et ohjeldusmeetmete kasutamine saatmise ajal võis kaebajale tekitada teatud ebamugavusi, kuid arvestades väljaviimise
3-22-1712 lühiajalisust (34 minutit) ja kaebaja ohtlikkuse taset, ei olnud see liiga intensiivne ning inimväärikust alandav. Kuna kohtule ei nähtu, et oleks esinenud vangla õigusvastane tegevus, mis võinuks luua mittevaralise hüvitatava tervisekahju või muu RVastS § 9 lõikes 1 nimetatud hüve kahjustamise, siis on täitmata kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus ning kaebusel ei ole eduväljavaateid.
11.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
12.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.