X.X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks suunata ta eriarsti (ortopeedi) vastuvõtule ning kartserikaristuste täitmised peatada või kartserisse madrats väljastada
RESOLUTSIOON
1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus eriarsti vastuvõtule suunamiseks ja kartserisse madratsi väljastamiseks kohustamise nõuete osas läbi vaatamata.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte perioodi 16. detsember 2022 kuni 15. aprill 2023 kohta.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse taotlejale kätte. Määrus edastatakse teadmiseks ka Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtusse saabus 19. aprillil 2023 Viru Vanglas kinni peetava isiku X.X esialgse õiguskaitse taotlus (dateeritud 16. aprillil 2023). Taotleja märgib, et ta on korduvalt pöördunud vangla poole nii suuliselt kui ka kirjalikult selles osas, et tema tervis on halvenenud. Taotleja viitab suurenenud põlve- ja õlavalule ning seljaprobleemidele. Taotleja märgib, et ta on palunud spetsialisti juurde saatmist, aga teda ignoreeritakse. Taotleja sõnul ei saa ta arsti juurde ning talle ei tooda ka valu vaigistavaid tablette. Taotleja sõnul tundub talle, et tema tervise halvenemine on seotud ka sagedase ja pikaajalise kartseris viibimisega. Taotleja märgib, et samuti palub ta kohtult kohustada vanglat teda kuni spetsialisti vastuvõtuni tervislikel
3-23-848 põhjustel kartserist vabastama või talle madrats väljastama. Taotleja väitel saab ta ainult natuke käia ja terve päeva lamada, aga ilma madratsita ei ole see reaalne, kõik jääb kangeks ja valutab ning ka põlv hakkab veel rohkem valutama. Taotleja väitel ei lase ka seljaprobleemid tal kõval pinnal ja ebaõigetes (kõverates) asendites olla. Taotluse kohaselt esitas taotleja vanglale 14. aprillil 2023 vaidlusaluse teemaga seonduva vaide. Taotleja esitas kohtule ka riigilõivust vabastamise taotluse, kuna taotleja väitel puuduvad tal vahendid riigilõivu tasumiseks.
2.Viru Vangla esitas 24. aprillil 2023 vastusena kohtunõudele taotluse asjaoludega seonduvad materjalid ja seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatusele. Viru Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla täpsustab, et edastab kohtule taotleja 14. aprillil 2023 dateeritud vaidena pealkirjastatud pöördumise ning 2023. a tervisekaardi väljavõtte. Vangla selgitas täiendavalt, et ainuüksi käesoleval aastal on taotleja esitanud üle saja pöördumise meditsiiniosakonnale, millest paljud sisaldavad erinevaid soove. Dokumendid on skaneeritud ja laetud üles infosüsteemi, kuid need on käsikirjalised ning dokumentide sisu ei ole eraldi ümber kirjutatud. Taotleja kõikide dokumentide hulgast, teadmata kuupäevagi, millisele pöördumisele taotleja tugineb, ei ole esialgse õiguskaitse taotlusele vastamise piiratud ajamahu juures võimalik eriarsti (spetsialisti) vastuvõtule saamise, kartserikaristuse täitmise peatamise või kartserisse madratsi väljastamise sooviga seonduvaid pöördumisi edastada. Vangla edastas valiku samasisulistest leitud pöördumistest. Samas märkis vangla, et ei saa garanteerida, et tegemist on ammendava dokumendihulgaga. Tervishoiuteenuse sisulistele küsimustele on vastatud tervishoiuteenuse osutamise käigus. Vangla viitab, et eriarstidele suunamise küsimuses on vangla oma vastuväited esitanud
6.aprilli 2023. a vastuses kohtuasjas 3-23-712. Vangla jääb nende põhjenduste juurde, leides jätkuvalt, et halduskohus ei saa asuda tervishoiutöötaja asemel osutama sisulist tervishoiuteenust. Vangla on seisukohal, et sellisel kujul kaebuse (esialgse õiguskaitse taotluse) järjepidev esitamine taotleja poolt on kaebeõiguse kuritarvitamine. Vangla on seisukohal, et taotlejal puudub tervisest tulenev vajadus kartserikaristuse kandmise peatamiseks või kartserisse madratsi võimaldamiseks, sellele ei viita taotleja tervisekaardist nähtuv. Taotleja poolt esitatud terviseprobleemid on ülevõimendatud. Kartserikaristust kannab taotleja järjest maksimaalselt 45 päeva, millele järgneb paus. Üheteistkümnendast päevast rakendub üksuse poolt kohaldatav leevendusprogramm. Käesolevalt kannab taotleja kartserikaristust käskkirja nr 6-3/25-1 alusel, lisaks on koostatud käskkiri nr 6-3/126-1, mis on täitmisele pööramata. Taotleja ei ole käskkirju vaidlustanud. 20. aprilli 2023. a seisuga on kanda veel 95 päeva kartserikaristust. Ka on taotleja üksusele avaldanud, et soovib oma karistusaja lõpuni kartseris olla. Inspektor-kontaktisik tutvustas taotlejale 14. aprillil 2023 uut distsiplinaarmenetluse alustamise teatist (13 ettekannet), taotleja kirjutas selgituseks ühe venekeelse lause: soovib iga ettekande eest 45 päeva kartsa.
KOHTU SEISUKOHT
3.Taotleja soovib, et kohus kohustaks Viru Vanglat esialgse õiguskaitse korras suunama teda seonduvalt terviseprobleemidega spetsialisti vastuvõtule. Kohus mõistab, et taotleja peab spetsialisti all silmas eriarsti. Arvestades seda, et taotluses mainitud 14. aprillil 2023 dateeritud vaidena pealkirjastatud pöördumises on taotleja soovinud saada ortopeedi juurde, siis käsitleb kohus taotlust selliselt, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist teda ortopeedi vastuvõtule suunama. Lisaks soovib taotleja, et kohus kohustaks Viru Vanglat esialgse õiguskaitse korras kuni eriarsti vastuvõtule saamiseni peatama tema kartserikaristuste täitmine või väljastama talle kartserisse madrats.
3-23-848
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lõige 3 näeb ette, et kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui seadustik ei näe ette teisiti. Kohtupraktikas on sellele alusele tuginemist peetud lubatavaks ka esialgse õiguskaitse taotluse puhul (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. veebruari 2021. a määrus asjas nr 3-20915, punkt 15). Viru Vangla viitas 24. aprilli 2023. a vastuses kohtunõudele, et eriarstide juurde suunamise küsimuses on vangla oma vastuväited esitanud 6. aprilli 2023. a vastuses kohtuasjas 3-23-712. Kohtute infosüsteemist nähtub, et nimetatud kohtuasjas nr 3-23-712 jättis Tartu Halduskohus
12.aprilli 2023. a määrusega rahuldamata taotleja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla meditsiiniosakonna kohustamiseks suunata ta neuroloogi ja ortopeedi vastuvõtule. Kohus leiab, et eriarsti (ortopeedi) vastuvõtule suunamise osas on praeguse esialgse õiguskaitse taotluse puhul tegemist sisuliselt korduva taotlusega. Mõlemad taotlused seonduvad samade asjaolude ja alustega ning on suunatud sama eesmärgi saavutamisele. Seega esineb alus selles asjas eriarsti (ortopeedi) vastuvõtule suunamisega seonduvalt esitatud korduva samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmiseks tuginedes HKMS § 55 lõikele 3. Asjaolu, et taotleja on seonduvalt eriarsti vastuvõtule suunamisega esitanud vanglale mitu samasisulist vaiet, ei muuda korduva samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse sisulist lahendamist vajalikuks, sest taotleja olukord ei ole esimese esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega võrreldes oluliselt muutunud.
5.Seonduvalt kartserisse madratsi väljastamiseks kohustamise nõudega märgib kohus, et vastavalt HKMS § 249 lõikele 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Sama sätte lõige 5 täpsustab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus märgib täiendavalt, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning seega peab esialgse õiguskaitse taotlus lähtuma põhivaidlusest. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlust ei saa madratsi väljastamist puudutavas osas HKMS § 249 lõikest 2 tulenevalt lubatavaks lugeda, kuna kohtule ei nähtu, et sellega seonduvalt oleks hetkel käimas vaidemenetlust. Taotleja ei ole 14. aprilli 2023. a vaides kartserisse madratsi väljastamist nõudnud. Seetõttu leiab kohus, et kuna madratsi väljastamist puudutavas osas ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt vaidemenetlust ega ka kohtumenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus ka selles osas lubatav ning kohtul ei ole võimalik seda sisuliselt läbi vaadata.
6.Taotleja soovis vanglale esitatud 14. aprilli 2023. a vaides ka vabastust kartserikaristuse täitmisest, mida arvestades loeb kohus esialgse õiguskaitse taotluse seda puudutavas osas praegusel juhul lubatavaks. Taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib HKMS § 249 lõigetest 2 ja 5 tulenevalt esitada pärast haldusorganile vaide esitamist ning taotleja on selle eelduse vanglale 14. aprilli 2023. a vaide esitamisega kõnealuses osas täitnud.
7.Kohus märgib, et kuna esialgse õiguskaitse taotluse saab kartserikaristuse täitmist puudutavas osas sisuliselt läbi vaadata, siis peab sellelt olema tasutud ka riigilõiv 20 eurot vastavalt HKMS § 104 lõikele 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Selle taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lõike 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte taotlusele eelnenud nelja kuu kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotleja ei suudaks oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid summas 20 eurot tasuda (HKMS § 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a
3-23-848 otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. Kohus leiab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (HKMS § 252 lõige 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (HKMS § 249 lõige 1), ei ole praegusel juhul otstarbekas analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust. Seetõttu annab kohus taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab järgnevalt esialgse õiguskaitse taotluse kartserikaristuste täitmist puudutavas osas sisuliselt.
8.HKMS § 249 lõigete 1 ja 3 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.Taotleja leiab taotluses, et tema sage ja pikaajaline kartseris viibimine on tema tervist halvendanud. Taotleja viitab seejuures põlve-, õla- ja seljaprobleemidele. Taotleja seisukohtadest saab seega järeldada, et taotleja arvates ei võimalda tema füüsiline seisund tal kartserikaristuse kandmist. Asja materjalidest nähtuvalt on taotlejal 20. aprilli 2023. a seisuga kanda veel 95 päeva kartserikaristust. Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul kaalukad asjaolud, mille pinnalt võiks järeldada, et kartserikaristuse kandmine on välistatud taotleja tervislikust seisundist tulenevalt. Taotleja väited tema füüsilise tervise halvenemise kohta ning tema tervisekaarti tehtud sissekanded ei anna kohtu hinnangul põhjendatud alust taotlejale määratud kartserikaristuste täitmise peatamiseks. Kohus märgib, et vanglal on kohustus kartserikaristusi täitmisele pöörates jälgida, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks (Riigikohtu
10.oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 18). Viru Vangla on kohtule kinnitanud, et kartserikaristust kannab taotleja järjest maksimaalselt 45 päeva, millele järgneb paus ning üheteistkümnendast päevast rakendub üksuse poolt kohaldatav leevendusprogramm. Kuna kohtu hinnangul ei ole taotlejale määratud kartserikaristuste täitmist praegusel juhul põhjust pidada ilmselgelt õigusvastaseks, siis puudub alus esialgse õiguskaitse rakendamiseks.
10.Kohus peab vajalikuks taotlejale selgitada, et kartserisse paigutamist ja seal viibimise aega saab kinnipeetav oma käitumise kaudu reguleerida. See tähendab, et taotlejal endal on võimalik kehtestatud korda järgides kartserikaristust üldse vältida. Kohus märgib täiendavalt, et vangla peab saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega ning seetõttu peab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel arvestama ka avalikku huvi tagada vanglas distsipliin ja julgeolek. Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe.
11.Eeltoodud asjaoludel ei pea kohus põhjendatuks kohaldada esialgse õiguskaitse abinõusid taotleja kartserikaristuste täitmise peatamiseks, mistõttu jääb X.X esialgse õiguskaitse taotlus selles osas rahuldamata.
12.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.