lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-2538/3

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 25.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2538/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
644
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 44 lg 1, 2KaebeõigusHKMS § 179 lg 4Määruse teatavakstegemine ja jõustumineRVastS § 14 lg 1Õigustloova aktiga tekitatud kahju

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-22-2538 25. aprill 2023 Karin Jõks Stanislav Kolokolovi kaebus kahju hüvitamiseks seoses Eesti Vabariigi põhiseadusega Kaebaja Stanislav Kolokolov Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 9).

Asjaolud

1.Tartu Vangla kinnipeetav Stanislav Kolokolov esitas 27.11.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja väitel on Eesti Vabariigi põhiseadus vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6 ning iseendaga. Kaebajale ei ole ette nähtud õigust õiglasele kohtulikule arutamisele erapooletu ja sõltumatu kohtu poolt. Põhiseadus ei viita konkreetselt kaebaja sellistele õigustele. Kaebaja nõuab moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist summas 10 000 eurot, kuna tema ja kogu Eesti rahva inimõigusi on rikutud.
2.Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja Vene Föderatsiooni kodanik. Kaebaja on varem pöördunud halduskohtu poole kaebustega selle kohta, et tema kui välismaalase õigused või tema õigused kriminaalmenetluses ei ole põhiseadusega piisavalt tagatud (kohtuasjad 3-202382, 3-20-1587, 3-19-2147). Kaebaja esitas kohtuasjas kahju hüvitamise nõude alusel, et põhiseadluslik kord on rikkunud kaebaja õigusi, mis on seotud õiglase kohtuliku arutamisega erapooletu ja sõltumatu kohtu poolt. Kaebuse sõnastus on praktiliselt sama käesoleva kaebusega. Kaebaja jättis kaebuse puudused kõrvaldamata ja kohus tagastas kaebuse. Kohtu seisukoht

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-18-684
3.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

Kaebaja on esitanud põhiseaduse sätete ja / või nende puudumisega ehk õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude (RVastS § 14 lg 1). Kuid kaebajale ei saa vahetult põhiseaduse alusel kahju tekkida. Põhiseaduse kohtukorraldust ja kohtumenetlust reguleerivad normid ei loo kaebajale otsekohalduvaid subjektiivseid õigusi, mille rikkumise tõttu saaks kaebaja nõuda kahju hüvitamist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2020.a määrus asjas 319-2159 p 13). Kohtukorraldus ja -menetlus on reguleeritud eriseadustega ning kaebajal on võimalus tugineda kohtumenetluses sellele, kui mõni nendes seadustes sisalduv norm või selle puudumine on vastuolus põhiseadusega. S.h tagab põhiseaduse § 9 selles seaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Kaebajale saavad reaalselt kahju tekitada konkreetsed kohtumenetluses tehtud otsustused. Kaebajal puudub õigus taotleda kahju hüvitamist tuginedes põhiseadusele.

4.Kohus märgib, et tugeva kahtluse all on ka kaebuse tähtaegsus. Kui kaebaja esitas sama nõude samal alusel 01.04.2018.a kaebuses kohtuasjas 3-18-684, siis ei saa praegu enam kesta riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestatud kolmeaastane kaebetähtaeg alates sellest, kui kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama.
5.Kohus ei anna kaebajale võimalust täpsustada oma nõuet ja selle alust. Kaebaja on kaebuse esitanud ilmselgelt pahatahtlikult. Kohus viitas eespool sarnastele kaebustele, mille kaebaja on varem esitanud. Kohus selgitas kaebajale kohtuasjas 3-18-684, kuidas esitada kahju hüvitamise nõuet. Põhjalikke selgitusi on kaebajale andnud ka Tartu Maakohus kohtuasjas 1-22-131, kus kaebaja esitas avalduse käesoleva kohtuasjaga sarnaste asjaoludel.
6.HKMS § 44 lg 2 kohaselt võib isik esitada kaebuse teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks vaid seaduses sätestatud juhul. Praeguses asjas kaebajale ühegi õigusnormiga sellist õigust antud ei ole, seega ei ole kaebajal kaebeõigust teiste isikute või avaliku huvi nimel.
7.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada riigilõivu küsimust.
8.Kohus on varem tõlkinud kaebajale kohtulahendeid vene keelde. Kohus märkas käesoleva kohtuasja lahendamisel kohtuasja 1-22-131 koosseisus kaebaja 10.01.2022.a avaldust, mis on esitatud eesti keeles ja ilmselgelt kirjutatud kaebaja enda käega. Ka kohus vastas selles kohtuasjas kaebajale eesti keeles. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt ning ei korralda omal algatusel määruse tõlkimist kaebajale vene keelde.
9.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium