Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

ASJAOLUD

Viru Maakohus kuulutas 30.12.2013 välja A S pankroti. Kohus kinnitas 07.07.2015 lõpparuande ja algatas A S võlgadest vabastamise menetluse. Võlgadest vabastamise menetluses jättis kohus usaldusisiku nimetamata, kohustades võlgnikku ise täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitas määruses võlgnikule kohustusi võlgadest vabastamise menetluses. Võlausaldaja SEB Pank AS esitas 08.07.2016 ja võlausaldaja Swedbank Liising AS esitas 20.07.2016 kohtule kirjad, milles palusid teavet, kas võlgnik A S esitas esimese aruande või mitte. A S (pankrotis) ei ole kohtule aruannet esitanud. Võlausaldaja Swedbank Liising AS esitas 23.08.2016 taotluse, milles palus kohustada võlgnikku andma teavet oma kohustuste täitmisest vande all.

2-13-57012 Kohtuistungil 12.10.2016 selgitas võlgnik, et ei teadnud aruande esitamise kohustusest. Ta ei tööta, vaid istub lastega kodus. Võlgnik seletas, et on tööd otsinud, kuid ei saanud selle kohta tõendeid esitada. Võlausaldaja palus anda võlgnikule tähtaja töö otsimise kohta tõendite ja konto väljavõtte esitamiseks. Kohus andis tähtaja kuni 19.10.2016. Võlgnik esitas 19.10.2016 selgituse, et ta ei saa esitada kohtule töö otsimise kohta tõendeid. Panga väljavõtete kohta selgitas võlgnik, et käis pangas, kuid selgus, et tal pole juurdepääsu kontodele. Võlgnik võttis ühenduse pankrotihalduriga ja lubas esitada väljavõtted 10 päeva jooksul. Võlausaldaja Swedbank Liising AS esitas 03.11.2016 kohtule taotluse, milles palus lõpetada A S võlgadest vabastamise menetluse ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Taotluse kohaselt kohustas kohus võlgnikku esitama tõendeid oma kohustuste täitmise kohta, kuid võlgnik ei ole seda teinud, võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks. Seetõttu leiab võlausaldaja, et ei ole usutav, et võlgnik üldse tegi mingeid pingutusi töö leidmiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik jättis kohustused süüliselt ehk tahtlikult täitmata. Võlgnik rikkus ka aruandekohustust, tema ei ole õigel ajal aruannet esitanud, ei tööta ega tegele töö otsimisega. Võlausaldaja leiab, et võlgnik oma süülise käitumisega kahjustas võlausaldajate huve, mistõttu tuleb võlgadest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus edastas võlgnikule võlgadest vabastamise menetluse lõpetamise taotluse ja palus temalt seisukohta. Võlgnik ei ole kohtule vastanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leidis, et taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 alusel kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus nõustub võlausaldaja seisukohaga, et võlgnik pole õigeaegselt kohtule teatanud oma varadest ja sissetulekutest ega tegele tulutoova tegevusega või vähemalt selle otsimisega. Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi.

2-13-57012 Kohus selgitas võlgnikule lõpparuande kinnitamise määruses võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluses. Kohus kohustas võlgnikku esitama esimest aruannet hiljemalt 01.07.2016. Võlgnik aruannet ei esitanud. Ka istungil ei osanud võlgnik usaldusväärselt selgitada töö puudumist ja selle otsimist. Võlgadest vabastamise menetlus oli algatatud 07.07.2015 määrusega. Vaatamata sellele, et võlgnikule oli selgitatud kohustus tegelda tulutoova tegevusega, ei ole võlgnik rohkem kui ühe aasta jooksul leidnud endale püsivat töökohta. Võlgniku enda sõnul ei oma tema püsivat sissetulekut rohkem kui kaks aastat. Võlgnik ei ole seni esitanud kohtule konto väljavõtteid, et kohus saaks võlgniku väiteid kontrollida. Kohus tegi päringu ka Maksu- ja Tolliameti elektroonilisse andmebaasi tuvastamaks võlgniku tulu, viimane väljamakse oli tehtud aprillis 2015. Seega ei ole kohtul andmeid, et võlgnikul oleks mingi ametlik sissetuleks. Võlgnik ei ole tõendanud, et tema on tööd otsinud. Arvestades sellega, et võlgadest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud rohkem kui aasta ning selle aja jooksul ei ole võlgnik isegi asunud tööd otsima, võib võlgniku käitumisest järeldada, et võlgnik tahtlikult ei täida kohustust otsida endale tööd. Selle aja jooksul ei ole võlgnik teinud kõike endast olenevat, et mingil määral vähendada võlausaldajate ees kohustusi. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et võlgniku jaoks ei ole ühtegi töökohta, kus tema saaks tööd teha kasvõi väikese töötasuga. Võlgadest vabastamise menetluse eesmärgiks on teha kõik endast olenevat, et näidata soovi võlausaldajate kohustusi vähendada, s.h tehes ebameeldivamat tööd. Kui turul ei ole pakkuda võlgnikule talle meeldivat ja hästi tasustavat töökohta, peab võlgnik võlgadest vabastamise menetluses nõustuma ka muude pakkumistega ja jätkama otsinguid. Kui võlgnik ei ole rohkem kui aasta jooksul üldse midagi teinud, isegi ei ole ise enda kuulutust tööpakkumiste portaalides esitanud, siis tuleb tõdeda, et võlgnik on tahtlikult rikkunud oma kohustusi. Võlgnik ei ole teatanud kohtule mõjuvatest põhjustest, mis takistasid võlgnikul kohustusi täita, istungil avaldatud selgitusi ei saa kohus pidada mõjuvateks. Seega asub kohus seisukohale, et võlgnik A S (pankrotis) on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustusi ning on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seetõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodu alusel rahuldab kohus Swedbank Liising AS-i taotluse, keeldub A S (pankrotis) võlgadest vabastamisest ja lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

(digitaalselt allkirjastatud) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.