TARTU HALDUSKOHUS
Jõhvi kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-23-331
Määruse kuupäev
17. aprill 2023
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
X.X kaebus ebamõistlikult pika kohtumenetlusega haldusasjas nr 319-656 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1800 eurot
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus asjas nr 3-23-331.
2.Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus riigivastutuse seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X esitas 13. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ebamõistlikult kaua kestnud kohtumenetlusega haldusasjas nr 3-19-656 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1800 eurot. Kaebaja leiab, et riigivastutuse seadus tuleks tunnistada põhiseadusvastaseks osas, millega on jäetud reguleerimata halduskohtu poolt ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamine. Kaebaja on seisukohal, et kohtumenetlus tervikuna üksikvangistuse kohaldamise osas ei vastanud Euroopa Inimõiguste kohtu poolt öeldud nõuetele ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikele 1 ja artiklis 13 sätestatud tõhusale õiguskaitsevahendile. Menetlus muutus sisutühjaks, kaebajal ei olnud võimalik saavutada oma olukorra parandamist ja õiguste rikkumise lõpetamist. Kaebaja põhjendab, et Viru Vangla 8. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/38-1 kohaldati tema suhtes vangistusseaduse § 69 lõikes 2 sätestatud meetmeid (üksikvangistus), mida selleks ajaks oli kohaldatud juba 7 aastat. Peale vaidemenetlust esitas kaebaja 4. aprillil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse käskkirja tühistamiseks, mille osas tegi halduskohus otsuse 8 kuu möödumisel kaebuse esitamisest. Otsuse tegemise ajaks oli vaidlusalune käskkiri kehtivuse kaotanud. Kuna Viru Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ning hiljem kassatsioonkaebuse, siis kestsid menetlused kokku 1 aasta ja 7 kuud. Ebamõistlik menetlusaeg tekitas kaebajale stressi, vaimseid ja psüühilisi kannatusi, tõhusa õiguskaitsevahendi kaotamise valu, samuti nördimust, et ei ole võimalik saavutada kaebuse kiiret läbivaatamist ja olukorra parandamist, ning ebakindlust ja masendust, millega tekitati moraalset kahju. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.