Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. jaanuar 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-56946
Tsiviilasi
Astocon OÜ hagi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. mai 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Sarkop apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
13 318,99 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
AS
Sarkop
vastu
võla
nende Hageja Astocon OÜ (registrikood 12475004), lepinguline esindaja Pirkka-Marja Põldvere Kostja AS Sarkop (registrikood 10405212), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alice Salumets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 2. mai 2016. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta AS-i Sarkop taotlus apellatsioonkaebusele lisatud täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud AS-i Sarkop kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Astocon OÜ (hageja) esitas 7. septembril 2014. a Harju Maakohtule hagi, milles palus AS-ilt Sarkop (kostja) välja mõista põhivõla 10 283,95 eurot, viivise hagi esitamise seisuga ning viivise 0,06% põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja täpsustas menetluse käigus viivisenõuet, paludes välja mõista viivise alates 1. juunist 2014. a. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 26. detsembril 2013. a hageja ja OÜ Sulane vahel koostööleping. 6. jaanuaril 2014. a sõlmisid OÜ Sulane ja kostja töövõtulepingu, mille kohaselt OÜ Sulane kohustus teostama valmismööbli paigaldustööd objektil Siilotie 21, Oulu, Soome. Kogu mööbli ja selle paigalduseks vajaminevad furnituurid ja kinnitusvahendid pidi objektile saatma kostja. Töövõtulepingu lisad 1 ja 2 sõlmiti pärast 3. veebruaril 2014. a toimunud kohtumist.
3.10. jaanuaril 2014. a olid paigaldajad valmis tööle asuma, kuid selgus, et objekt ei ole mööbli paigalduseks valmis ja puudus mööbel. Esimene auto mööbliga jõudis objektile 16. jaanuaril 2014. a. Ei saadetud valmismööblit, vaid kümne köögi mööbli karkass ja kinnitusvahendid. Hageja teavitas kostjat, et tegu on töövõtulepingu rikkumisega ning hageja ei saa kostjale teostatud töid üle anda. Kostja palus paigaldada objektile saadetud karkassid ja lubas aktide esitamise ümber vaadata. Hageja nõustus, kuid mööbel oli valmistatud vales mõõdus ja tuli kohapeal ringi teha, mis omakorda oli lisatöö ja millega ei olnud lepingu tähtaegades arvestatud. OÜ Sulane kutsus paigaldajad objektilt ära vastuvõetamatu töökorralduse tõttu.
4.Töid teostati vastavalt kostja poolt saadetud kaubale uuesti alates 8. veebruarist 2014. a. Kostja poolt saadeti objektile pidevalt poolikud koormad ja mittekomplektset mööblit. Kostjat teavitati pidevalt puuduolevatest kappidest, furnituurist, detailidest ning takistustest tööde teostamisel. AM käis isiklikult objektil kontrollimas hageja teostatud tööde kvaliteeti ja kogust, pretensioone ei esitatud. Regulaarselt esitati kostjale paigaldusaruandeid ja tabeleid paigaldatud mööbli karkasside ja detailide osas, mis objektile saadeti. 19. aprillil 2014. a käis objektil projektijuht AM ja samal päeval koostasid OÜ Sulane ning kostja projektijuht ühiselt projekti tabeli, milles on märgitud puuduolev mööbel, olemasolev mööbel (rohelisega), puudused (punasega) ning teostatud töö (viimane lahter). Seega on kostja esindaja kinnitanud tabeli vastavust tegelikule olukorrale 19. aprilli 2014. a. seisuga. 25. aprillil 2014. a saadeti objekti juhtima kostja töötaja KK, kes teostas terve objekti põhjaliku ülevaatuse. Igapäevaselt oli objektil tellija Kalevala Rakennus OY järelvaataja JT. Hagejale ega OÜ-le Sulane ei esitatud ühtegi pretensiooni töökvaliteedi ja teostatud tööde komplektsuse kohta.
5.Hageja paigaldajad lahkusid objektilt 1. mail 2014. a, sest kostja ei tasunud arveid ning ei esitanud selle kohta põhjendusi. Hageja oli esitanud kostjale korduvaid meeldetuletusi arvete tasumise kohta, kuid kostja oma kohustusi ei täitnud. Samuti oli hageja korduvalt selgitanud, et ei saa tööd jätkata enne, kui kostja tarnib objektile kokkulepitud komplektse mööbli. Seega oli hagejal võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lõikest 1 tulenevalt õigus objektilt lahkuda kuni kostja poolt kohustuste täitmiseni. Kostja on vastu võtnud kõik aktid peale OÜ Sulane poolt 30. aprillil 2014. a koostatu. OÜ Sulane esitas aktid ja arved tehtud töö kohta, mida kostja on kontrollinud ja aktsepteerinud.
6.Hageja nõue tuleneb arvest nr 141019, summas 3806,24 eurot, millest on tasumata summa 1806,24 eurot, arvest nr 141020 summas 2312,27 eurot, mis on täielikult tasumata ja arvest nr 141023 summas 5078,40 eurot, mis on täielikult tasumata ning
30.aprilli 2014. a aktist summas 1087,04 eurot, mis on täielikult tasumata (I kd, tl 1618; II kd, tl 103-108; I kd, tl 19). Akti alusel sissenõutavaks muutunud summalt hageja viivist ei nõua.
7.20. juunil 2014. a sõlmisid hageja ja OÜ Sulane nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas OÜ Sulane kõik töövõtulepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi allkirjastatud akti, mis oleks esitatud arvete aluseks. Aktidel märgitud töid ei ole tellija vastu võtnud. Tõendamata on, et aktidel märgitud tööd oleksid hageja poolt teostatud. Hageja paigaldajate töö oli ebakvaliteetne, mistõttu pidi kostja saatma objektile oma paigaldajad. Märtsist augusti lõpuni tegid kostja paigaldajad tööd kokku 3328 tundi.
9.Väide, et tööde kvaliteedi osas pretensioone ei olnud, on väär. Tellija esindaja Kalevala Rakennus OY-st nõudis OÜ Sulane paigaldajate välja vahetamist juba veebruaris. Esitatud pretensioonile on hageja esindaja 13. veebruaril 2014. a vastanud. Kostja esitas kirjaliku pretensiooni ka 13. mail 2014. a, kus selgitas, et OÜ Sulane ei ole lepingut kohaselt täitnud ning on tekitanud kostjale kahju. Lisaks täiendavalt kostja töötajatest paigaldajatele, on kostjal tulnud kasutada alltöövõtjate MF Projekt OÜ ja Ship Interior OÜ teenuseid, et hageja poolt teostamata tööd lõpetada ja ebakvaliteetsed tööd parandada.
10.Hageja väidab põhjendamatult, et mööbel oli mittekomplektne. Ekslik on ka väide nagu oleks kostja esindaja kontrollinud igakordselt aktide ja arvete õigsust. Kostjal puudub usaldus arvata, et hageja poolt aktidel märgitud tööd ka selliselt teostatud on.
11.Kostja palus lugeda haginõue arvel nr 141023 märgitud summa 5078,40 euro võrra alusetuks ja põhjendamatuks. Arve nr 141023 ei tugine ühelegi aktile, arvel märgitud töid ei ole kostja vastu võtnud, need tööd on hageja poolt tõendamata ning selliseid töid ei ole teostatud.
12.Hageja tugineb oma nõude puhul kolmele arvele ja ühele 30. aprilli 2014. a aktile. Arvest nr 141019 tasus kostja 2000 eurot heas usus ettemaksuna enne, kui probleemi ulatus täpselt teatavaks sai. Hagist ei selgu, mis alusel nõuab hageja 30. aprilli 2014. a aktis, millele vastavat arvet ei ole, nimetatud summat ning millal ja mis alusel vastav summa peaks olema väidetavalt sissenõutavaks muutunud. Nimetatud aktiga kostja ei nõustunud ja aktis toodud summas nõuet kostja ei tunnista. Sellelt väidetavalt nõudelt ei saa viivise nõudmist aktsepteerida.
13.OÜ Sulane lepingu punkti 5.6 ei täitnud. Arvete nr 141019 ja 141020 aktid on OÜ Sulane kostjale edastanud alles 30. aprillil 2014. a, s.o viimane päev, kui tema paigaldajad veel objektil käisid. Arve nr 141023 akti saatis OÜ Sulane kostjale 8. mail
2014. a. Hageja esindaja on objektilt lahkumist põhjendanud 2. mai 2014. a e-kirjas raha maksmata jätmisega. 30. aprillil 2014. a vastas AM raha küsimise peale, et akte ei ole esitatud. AT väitel olid aktid saadetud juba 10. aprillil 2014. a. Ühtki sellise kuupäevaga akti ei ole hageja esitanud. Hageja tugineb väitele, et 9. aprillil 2014. a ei esitanud kostja esindaja AM objektil ühtegi pretensiooni ega vaidlustanud ühtegi arvet ega akti. Selline väide on eksitav, kuna tasumata arvetel viidatud aktide kuupäevad on peale seda kuupäeva. Aktid edastas hageja peale arvete koostamist alles 30. aprillil 2014. a.
14.Kostja palus alandada OÜ Sulane ja kostja vahelisest töövõtulepingust tulenevate tööde üleandmise-vastuvõtmise 11. märtsi 2014. a, 15. aprilli 2014. a, 11. aprilli 2014. a ja 30. aprilli 2014. a aktides märgitud hinda. Esialgu palus kostja alandada hinda 6097,50 euro võrra, seejärel 9997,50 euro võrra ning lõpuks 16 042,50 euro võrra. Töövõtja poolt põhjustatult on kostja kokku teinud lisatöödena köökides parandustöid. Kulud on seotud töövõtulepingu ebakvaliteetsest täitmisest tingitud parandamistöödega. Töid on teinud nii kostja kui uued töövõtjad MF Projekt OÜ ja Ship Interior OÜ. Hinna alandamine summas 16 042,50 eurot seisneb kostja töötajate tehtud parandustöödes kokku 776,50 tundi (tunnihind 15 eurot, kokku 11 647,50 eurot) ning alltöövõtjate tehtud parandustöödes kokku 293 tundi (tunnihind 15 eurot, kokku 4395 eurot).
15.Kui hagi rahuldatakse, palub kostja teha tasaarvestuse haginõude ja hinna alandamise avalduses toodud nõude vahel. Menetluse käik
16.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata 18. märtsi 2015. a otsusega, mille peale hageja esitas apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2015. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja saadeti tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus
17.Harju Maakohus rahuldas 2. mai 2016. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 10 283,95 eurot, 12. jaanuari 2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1247,09 eurot ning alates 13. jaanuarist 2015. a viivise 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni.
18.Maakohus tuvastas, et poolte vahel on töövõtulepingust tulenev võlasuhe. Maakohtu otsusest nähtuvalt vaidlesid pooled selle üle, kas hageja kui töövõtja tasunõue on kostja suhtes sissenõutavaks muutunud ning selle üle, kas hageja poolt teostatud tööd vastavad lepingutingimustele. Samuti vaidlesid pooled kohtumenetluse ajal kostja esitatud hinna alandamise avalduse üle.
19.Kohus oli seisukohal, et töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Töö eest tasu väljamõistmise aluseks töö tegemise, töö vastuvõtmise või töö vastuvõtmisest alusetu keeldumise asjaolusid peab tõendama hageja.
20.Kuigi töövõtulepingu punkt 5.6 kohaselt kohustus töövõtja teostatud töö tellijale üle andma aktiga, tuvastas maakohus, et poolte vahel puudus vaidlus, et kõik lepingu täitmise ajal töövõtja poolt esitatud aktid olid olnud allkirjastamata. Kohus nõustus hagejaga, et pooled olid lepingu täitmise käigus kaudsete tahteavaldustega muutnud nendevahelise lepingu punkti 5.6 osas, milles oli kokku lepitud tööde üleandmise akti allkirjastamine mõlema poole esindaja poolt, kuid kirjalikult vastavat lepingumuudatust ei vormistatud. Seega on tõendatud, et kogu lepingu täitmise aja nõustus kostja allkirjastamata aktide saamisega ja tasus selliste aktide alusel esitatud
arveid ega nõudnud hagejalt aktide allkirjastamist, mistõttu sai ja võis hagejal tekkida õiguslik ootus (usaldus) selle vastu, et pooled on lepingut vastavas osas muutnud ja kostjal puudub õigus muutmisel vorminõude järgimata jätmisele tugineda.
21.Kohus märkis, et kostja väited tööde vastuvõtmise osas on menetluse käigus olnud vastuolulised. Esialgu väites, et tõendamata on, et aktidel märgitud tööd oleksid hageja poolt teostatud ja samas leidis, et Sulane OÜ tööd olid ebakvaliteetsed, mistõttu soovib kostja hinna alandamist.
22.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja arvete nr 141019 ja 141020 aluseks olevad üleandmise-vastuvõtmise aktid esitanud kostjale vastuvõtmiseks 30. aprillil 2014. a ja arve nr 141023 aluseks oleva akti 8. mail 2014. a. Vaidlust pole selle üle, et nendel kuupävadel viibis kostja esindaja objektil ja tal oli võimalik tööd üle vaadata.
23.Asja materjalidest nähtuvalt täideti paigaldusrapordit objekti paigaldustööde seisu kohta. Maakohus asus seisukohale, et kostjal oli ülevaade hageja poolt teostatud töödest. Poolte vahel oli kokkulepe, et tööde üleandmine toimub protsentuaalselt vastavalt teostatud töödele kaks korda kuus. Hageja poolt koostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktidest nähtub, millises koguses ja maksumuses oli hageja töid teostanud ja soovis kostjale üle anda. Vaidlust pole, et kostja on hageja poolt esitatud aktid kätte saanud, tal on olnud võimalus tööd üle vaadata, kuid kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt pole kostja kuni 13. maini 2014. a esitanud hagejale mistahes pretensioone ei arvetele, aktidele ega ka tabelites kajastuvate andmete osas. Kuigi kostja ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastanud, leidis maakohus tõendeid kogumis hinnates, et tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks.
24.Töö vastuvõtmine ei võta kostjalt iseenesest õigust tugineda töös esinevatele puudustele, mistõttu andis kohus hinnangu küsimusele, kas hageja teostas tööd lepingukohaselt või mitte. Analüüsinud iga kostja esiletoodud puuduse hageja töös, leidis maakohus, et kostja väited hageja tööde mittenõuetekohasuse osas on otsitud ja esitatud alles pärast hageja korduvate arvete tasumise nõuet.
25.Kohus leidis, et antud asjas ei ole põhjendatud hinda alandada, sest pole tõendamist leidnud, et hageja on lepingut rikkunud. Kohus märkis, et isegi kui oleks leidnud tõendamist hageja poolne lepingu rikkumine, puudub kostjal antud juhul õigus hinna alandamiseks VÕS §-st 648 lähtuvalt. Kohus on eelevalt tuvastanud, et kostja ei ole vaatamata pidevale jooksvale objekti ülevaatusele esitanud OÜ-le Sulane tehtud töö osas pretensioone, rääkimata ettepanekust väidetavad puudused kõrvaldada. Antud asjaoludel oleks hinna alandamine vastuolus ka hea usu põhimõttega. Samuti ei ole kostja nõuetekohaselt põhjendanud, miks on antud juhul põhjendatud hinna alandamine just kostja poolt viidatud summas.
26.Kohtu hinnangul oli põhjendatud ka hageja viivisenõue alates 1. juunist 2014. a. Apellatsioonkaebus
27.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
28.Maakohus on tuvastanud ebaõigesti vaidluse lahendamiseks keskse tähendusega asjaolud, s.o mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja mida tegi, et kostjalt lepingus ette nähtud tasu saada. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud, millise arve alusel milline konkreetne töö on teostatud, mille eest oli OÜ Sulane õigustatud kostjale arve esitama.
29.Kohtuotsus põhineb tõendite ebaõigel ja valikulisel hindamisel, jättes osa tõendeid põhjendamatult hindamata. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja 16. märtsi 2016. a vastuses toodud kostja vastuväited hagile ning tõendid, mistõttu palub ringkonnakohtul hinnata nimetatud menetlusdokumendis toodut (IV kd, tl 108-113).
Samuti on jätnud tähelepanuta kostja tunnistajate ütlused töö kvaliteedi osas ja kohus on ise asunud fotode põhjal järeldusi tegema töö kvaliteedi ja lepingutingimustele vastavuse kohta, jättes kõrvale isikute ütlused, kes vahetult kohapeal olid töid kontrollinud.
30.Tõendite vale hindamise kohta esitab kostja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse lisaks oleva eriteadmistega isiku arvamuse. Kostja küsis köögimööbli paigalduskvaliteedi tuvastamise võimalikkuse kohta toimikus olevate fotode põhjal. Eriteadmistega isiku arvamus kinnitab kostja seisukohta, et nimetatud fotode pinnalt ei ole võimalik tuvastada kohtu poolt kohtuotsuses tuvastatud asjaolusid.
31.Kohus on jätnud tähelepanuta tõendid, millega kostja tõendas puuduste olemasolu. OÜ Sulane tööde kvaliteedi puudused on tõendatud ka kostja 30. detsembri 2014. a vastuse lisas nr 7 toodud e-kirjaga (III kd, tl 31-36), milles JT loetles puudused. Vastasel juhul ei oleks kostja töötajatel olnud vajalik parandustöid teha. Lisaks on jätnud maakohus tähelepanuta ütlused, milles tunnistajad on kinnitanud tööde mahajäävust graafikust. Kostja väited hageja tööde mittenõuetekohasuse osas ei ole otsitud ning ei ole esitatud alles peale korduvate arvete tasumise nõuet. Kostja arvete tasumise kohta on andnud ütlusi ka eeltoodud tunnistajad, kes on kinnitanud, et arveid tasuti kohati isegi ettemaksuna. Töövõtjal ei ole seadusest tulenevalt õigust saada tasu enne töö valmimist. Kuna hageja ei ole tööde valmimist tõendanud, ei ole kostja kohustatud hagia nimetatud arveid hagejale tasuma.
32.Vale on kohtu väide, et kostja ei ole AT paigaldusraporti täitmise osas vastuväidet esitanud. Kostja on vastu vaielnud hagile terves ulatuses ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kontrollimisel selgus, et AT koostatud dokumentatsioon ei vastanud tegelikult töövõtja poolt teostatule.
33.Kohus on jätnud tähelepanuta kostja väited 16. märtsi 2016. a vastuses ja seda tõendavad tunnistajate ütlused ning kirjalikud tõendid, et kostja esitas OÜ-le Sulane pretensiooni tööde kvaliteedi kohta juba 25. aprillil 2014. a, kui kostja tegi OÜ-le Sulane ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. Seega on vale kohtu poolt tuvastatud faktiline asjaolu, et kostja esitas esmase pretensiooni alles 13. mail 2014. a.
34.Vaatamata asjaolule, et summa 1087,04 euro osas ei ole kostjale isegi arvet esitatud (summa on kajastatud vaid hageja aktis), mõistis kohus nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Eeltoodu ei vasta ilmselgelt seaduse ja töövõtulepingu nõuetele, kuivõrd kostja ja töövõtja vahelises suhtes olid nõude aluseks arved.
35.Menetluse jooksul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks lisatööde tellimist või kooskõlastamist kostja poolt. Samuti ei ole esitatud tõendeid nimetatud tööde tegemise kohta. Ainuüksi arve esitamine ei tekita arve saajale kohustusi.
36.Kohus on jätnud käsitlemata VÕS § 76, mille kohaselt tulnuks hagejal kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Samuti VÕS § 641 lg 4, mis sätestab, et tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta.
37.Kostja ei ole keeldunud tööde vastuvõtmisest. Kostja ei saanud vastu võtta töid, mida ei ole tehtud, kuid haginõudes arvetel on kajastatud. Kohus on vaid tuvastanud, et kostja on tööd vastu võtnud, kuivõrd varasemas poolte vahelises praktikas olid tööd üle antud allkirjastamata aktide alusel. Eeltoodud kohtu väide on asjakohatu, kuna varasemad asjaolud ei ole vaidluse all ning varasema arved on tasutud. Allkirjastamata hageja ühepoolselt koostatud dokumendid ei tõesta tööde reaalset koosseisu.
38.Kohus on käsitlenud kostja hinna alandamise avaldust kui kostja eeldust, et sellega on kostja kinnitanud tööde vastuvõtmise. Kostja esitas hinna alandamise taotluse alternatiivselt juhuks, kui kohus peaks tuvastama, et hagis eitatud arvete alusel on OÜ Sulane mingid tööd teostanud. Maakohus seda teinud ei ole. Kohus on valesti tuginenud VÕS § 648, mis välistab hinna alandamise ja jätnud tähelepanuta, et asjas esinevad VÕS § 647 lg 1 asjaolud. Nimelt jättis hageja vaatamata kostja ettepanekule tööd parandamata ja puudused kõrvaldamata, lahkudes objektilt, millega õigustamatult keeldus VÕS § 647 lg 1 mõistes tööde parandamisest ega teinud seda peale talle töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Teatamine on tõendatud tunnistajate ütlustega, mille kohus jättis kohtuotsuse tegemisel arvestamata. Juhul, kui kohus ei pidanud õigeks kostja poolt pakutud hinna alandamise määra, pidanuks kohus vastavalt VÕS § 112 lg 1 viimasele lausele otsustama hinna alandamise väärtuse suuruse omal äranägemisel vastavalt asjaoludele. Vastus apellatsioonkaebusele
39.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostjal tuleb tellijana täita töövõtulepinguga võetud kohustusi ja maksta hageja tehtud tööde eest kokkulepitud tasu.
41.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Samuti on maakohus jaganud vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel õigesti tõendamiskoormise. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
42.Maakohus on otsust tehes õigesti juhindunud VÕS § 635 lg-st 1, mille järgi kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seega on maakohus õigesti lähtunud sellest, et vaidluse lahendamisel omab olulist kaalu poolte kohustuste sisu ja nende täitmise tuvastamine.
43.Maakohus on käesolevat vaidlust kahel korral lahendanud. 18. märtsi 2015. a otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus tühistas 30. detsembri 2015. a otsusega maakohtu lahendi ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegium juhtis mh maakohtu tähelepanu sellele, et hageja esitatud asjaolude põhjal tuleb nõustuda sellega, et pooled olid lepingu täitmise käigus kaudsete tahteavaldustega muutnud nendevahelise lepingu punkti 5.6 osas, milles oli kokku lepitud tööde üleandmise akti allkirjastamine mõlema poole esindaja poolt, kuid kirjalikult vastavat lepingumuudatust ei vormistatud.
44.Asja uuel läbivaatamisel on maakohus lugenud tõendatuks, et kogu lepingu täitmise jooksul nõustus kostja allkirjastamata aktide saamisega, tasus nende alusel esitatud arveid ega nõudnud hagejalt aktide allkirjastamist. Sellest on maakohus teinud põhjendatud järelduse, et hagejal sai ja võis tekkida õiguslik ootus selle vastu, et pooled on lepingut vastavas osas muutnud ja kostjal puudub õigus muutmisel vorminõude järgimata jätmisele tugineda. See tähendab, et kuigi vastavat lepingumuudatust kirjalikult ei vormistatud, puudub kostjal õigus vorminõude järgimata jätmisele tugineda. Arvete nr 141019 ja 141020 aluseks olevad üleandmisevastuvõtmise aktid on hageja esitanud kostjale vastuvõtmiseks 30. aprillil 2014. a koos täiendava aktiga ning arve nr 141023 aluseks oleva akti 8. mail 2014. a.
45.Tööde vastuvõetuks lugemine allkirjastamata aktide alusel on praeguse vaidluse seisukohast olulise tähtsusega, kuna sellest sõltub vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tõendamiskoormise jaotus. Kuigi tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei välista tellija õigust tugineda asjaolule, et töö on osaliselt tegemata või ei vasta lepingutingimustele, peab pärast tööde vastuvõtmist või vastuvõetuks lugemist puuduste esinemist vastavalt VÕS § 642 lg-le 1 tõendama tellija. Nimetatud põhimõte tuleb ka VÕS § 76 lg-st 4, mille järgi eeldatakse, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, on täitmine olnud täielik, täitmisena pakutu võlgnetav ja kohustus täidetud kohaselt (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Samuti hakkab hiljemalt töö vastuvõtmise hetkest VÕS § 644 lõike 1 kohaselt kulgema tööl esinenud ja tavapärase ülevaatuse käigus äratuntavatest puudustest teatamise tähtaeg. Vastava tähtaja möödumisel ei saa tellija VÕS § 644 lõike 3 kohaselt reeglina enam tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele ja kasutada nendega seotud õiguskaitsevahendeid ulatuses, milles lepingutingimustele mittevastavused oleksid olnud töö tavapärase ülevaatuse käigus töö vastuvõtmise hetkel äratuntavad.
46.Maakohus on tuvastanud mh tunnistaja AM ütluste alusel, et poolte kokkuleppe kohaselt anti tööd üle protsentuaalselt tehtud töö ja töötundide põhjal. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtub, millises koguses ja maksumuses oli hageja vastaval perioodil töid teostanud. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et pärast aktide kättesaamist 30. aprillil 2014. a ja 8. mail 2014. a, oli kostjal kohustus ja võimalus aktides märgitud kõik tööd koheselt üle vaadata ning väidetavatele puudustele või aktis märgituga võrreldes tegemata jätmiste osas soovi korral pretensioon esitada, täites seejuures VÕS § 644 lg 2 järgset kohustust lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldada. Maakohus on tuvastanud, et kostja on asunud tööde väidetavatele puudustele tuginema alles 13. mail 2014. a ning ükski kostja esitatud tõend, sh tööde soomepoolse tellija kirjad maakohtu järeldust ümber ei lükka. Samuti on maakohus pretensioonide väidetavalt varasema esitamise osas suhtunud põhjendatult reservatsiooniga kostjast sõltuvate töötajate antud ütlustesse.
47.Kuna maakohus luges tööd pretensioonideta vastuvõetuks, lasus kostjal kohustus töödes väidetavalt esinevaid puudusi tõendada. Maakohus on põhjalikult analüüsinud esitatud tõendeid ja leidnud kolleegiumi arvates õigesti, et kostja väited vastuvõetud tööde tegemata jätmise või töödes puuduste esinemise kohta on tõendamata. Maakohus on kõiki kostja välja toodud puudusi otsuses eraldi käsitlenud ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei ole ükski kostja viidatud puudustest tuvastamist leidnud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega ning ei pea TsMS 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu arutluskäiku selles osas korrata. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Üksnes mittenõustumine kohtu hinnanguga ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
48.Vastuseks kaebuse väitele, et maakohus on põhjendamatult hinnanud hageja esitatud fotosid, selgitab kolleegium, et TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool ei ole oma väiteid tõendanud. Töödes puuduste esinemine oli kostja tõendamiskoormiseks ja kuna kostja puuduste kohta tõendeid ei esitanud, ei olnud hagejal tegelikult tarvidust kostja paljasõnaliste väidete tõrjumiseks tõendeid esitada. Sellele vaatamata on hageja esitanud kohtule fotod, mis lükkavad ümber kostja väited puuduste kohta ning maakohtu poolt nendele tuginemine ei tähenda menetlusnormide rikkumist. Asjaolu, et hageja esitas maakohtule oma vastuväidete tõendamiseks fotod, oli kostjale teada ning seepärast ei saanud tulla kostjale üllatusena see, et kohus lahendi tegemisel vastuvõetud tõenditega TsMS §-st 436 järgi arvestab. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuna hageja on läbivalt tuginenud sellele, et tööd on kostjale üle antud ja töödes puudusi ei esinenud, pidi kostjale hiljemalt ringkonnakohtu eelmise lahendi tegemisest alates olema selge, et tal tuleb luua puuduste kohta käivatele vastuväidetele tõenduslik alus.
49.Apellatsioonkaebusele täiendavate tõenditena lisatud kirja KS-le ning viimase arvamuse hageja esitatud fotomaterjali tõendusliku väärtuse kohta jätab ringkonnakohus tähelepanuta ning kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui sellele asjaolule esimese astme kohtus tugineti, kuid see jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh seetõttu, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab apellant uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust kaebuses põhjendama. Kui apellant uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kostja ei ole kaebuses esitanud ühtegi arvestatavat põhjendust, miks ringkonnakohtus esmakordselt esile toodud asjaolusid, kaebusele lisatud tõendeid ning taotlust tõendite kogumiseks esimese astme kohtule ei esitatud ning seetõttu ei saa ringkonnakohus nendega kaebuse lahendamisel arvestada. Nagu eespool märgitud, on käesolevat asja maakohtus menetletud kahel korral ja seepärast oli kostjal piisavalt võimalust esitada oma väiteid ja neid kinnitavad tõendid esimese astme kohtule. Maakohtu otsusest ei nähtu uusi ega üllatuslikke aspekte, millega kostja toimikumaterjalide põhjal ei oleks saanud arvestada. Kuna TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, ei ole kaebuses esmakordselt esitatud väidetega arvestamata jätmise etteheitmine maakohutule põhjendatud ja kolleegium jätab kaebuse sellekohased väited tähelepanuta.
50.Kuna maakohus hagejalt kostjale üle antud töödes puudusi ei tuvastanud, ei olnud maakohtul põhjust arvestada lahendi tegemisel kostja tehtud hinna alandamise avaldusega. Vastavas osas ei pea kolleegium TsMS 654 lg 6 järgi vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
51.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
52.Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus juhul, kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 4 järgi määrab juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu otsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Seega määrab antud juhul menetluskulude rahalise suuruse vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.