Võlaõigus › Töövõtulepingud

sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli Xxxx OÜ hagi AS Xxxx vastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohus jättis 18.03.2015 kohtuotsusega hagi rahuldamata, menetluskulud jättis kohus hageja kanda. 30.12.2015 kohtuotsusega rahuldas ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu 18.03.2015 kohtuotsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, menetluskulud määras ringkonnakohus jaotamisele ja kindlaksmääramisele maakohtus asja lõplikul lahendamisel. 02.05.2016 kohtuotsusega rahuldas maakohus hagi, menetluskulud jättis kohus kostja kanda. 09.01.2017 kohtuotsusega jättis ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu 02.05.2016 otsuse muutmata, apellatsiooniastme menetluskulud jäeti kostja kanda. Riigikohus keeldus 12.04.2017 kohtumäärusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Maakohtu 02.05.2017, ringkonnakohtu 09.01.2017 ja Riigikohtu lõpplahendid jõustusid seega 12.04.2017. Hageja on 11.02.2015, 12.02.2015, 30.12.2016 ja 19.04.2017 esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. 24.03.2016 kohtuistungil teatas hageja seaduslik esindaja, et tal ei ole menetluskulude nimekirja täiendavalt esitada. Hageja menetluskuluks maakohtus on 6846,24 eurot (riigilõiv 650 eurot + õigusabi 6196,24 eurot käibemaksuta), ringkonnakohtus 17.04.2015 hageja apellatsioonkaebusega seonduvalt (vt ringkonnakohtu 30.12.2015 lahend) 2725 eurot käibemaksuta (riigilõiv 650 eurot + õigusabi 2075 eurot) ning ringkonnakohtus 03.06.2016 kostja apellatsioonkaebusega seonduvalt (vt ringkonnakohtu 09.01.2017 lahend) 1250 eurot käibemaksuta, kokku 10 821,20 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 650 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 (hagilt hinnaga 13 318,99 eurot tuli tasuda riigilõiv 650 eurot). Apellatsioonkaebuse esitamisel on hageja 17.04.2015 tasunud riigilõivu 650 eurot, mis oli kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks summas 1300 eurot välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda

hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi Pirkka-Marja Põldvere mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 125 eurot käibemaksuta. Hageja õigusabikulud maakohtus -

Arve nr 26 juhul eeldab kohus, et tegemist on hageja õigusabikuludega hagiavalduse koostamisel ja kohtule esitamisel, kuivõrd hageja ei ole arve spetsifikatsiooni kohtule esitanud ja juulis õigusabitoiminguid kohtule ei nähtu. Esmane menetlusdokument tsiviilasjas on 07.09.2014 kohtule esitatud hagiavaldus koos lisadega.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kohus on seisukohal, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on m.h see, et menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. TsMS § 363 lg 3 kohaselt juhul, kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsÜS § 138 lg 1-2 sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tsiviilasja materjalide järgi on 07.09.2014 hagiavalduse allkirjastanud ja kohtule esitanud hageja seaduslik esindaja, lepingulise esindaja esindusõigust hagist ei nähtu. Esmase menetlustoiminguna on hageja lepinguline esindaja 15.10.2014 palunud ligipääsu e-toimikule. Esimene sisuline menetlusdokument, millest nähtub hageja lepingulise esindaja olemasolu on kohtule esitatud 13.11.2014 (hageja täiendav seisukoht). Hageja poolt arvel nr 26 väidetavad õigusabikulud ei ole seega käsitatavad menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 40 euro ulatuses rahuldamata. -

Arve nr 20141401 ja 20141571 õigusabi seondub kaasuse materjalide- ja kostja 01.10.2014/ 15.10.2014 vastustega tutvumisega ning 13.11.2014 hageja täiendava seisukoha koostamise- ja kohtule esitamisega.

Kohus on seisukohal, et arvelt nr 20141401 ja 20141571 nähtuv õigusabi on põhjendatud ja vajalik kokku kuni 17 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja kaasuse keskmist keerukust. -

Arve nr 20141715 õigusabi seondub kostja 20.11.2014 menetluskulude katteks tagatise määramise taotlusega, sellele 24.11.2014 seisukoha esitamisega, kostja 25.11.2014 hinna alandamise avaldusega tutvumisega, 26.11.2014 kohtuistungil osalemise ja ettevalmistumisega ja kompromisskokkuleppe sõlmimise eesmärgil läbirääkimiste pidamisega.

Kohus on seisukohal, et arvelt nr 20141715 nähtuv õigusabi on põhjendatud ja vajalik menetluskulude katteks tagatise taotluse ja sellele seisukoha esitamisega seonduvalt 3,71 h ulatuses, kostja 25.11.2014 hinna alandamise avaldusega tutvumisel ja 26.11.2014 kohtuistungiks ettevalmistumisel 0,58 h ulatuses, 26.11.2014 kohtuistungil osalemisel 0,5 h ulatuses ja kompromissläbirääkimistega seonduvalt kuni 3,5 h ulatuses. Kohus arvestab esitatud menetlusdokumentide sisu, kohtuistungi ettevalmistumisele kuluvat aega, kohtuistungi kestvust ja kompromissläbirääkimiste toimumist toimikust nähtuvate materjalide alusel. -

Arve nr 20150026 õigusabi seondub kostja 30.12.2014 menetlusdokumendiga tutvumisega ja 12.01.2015 hagiavalduse (taotluste) tervikteksti koostamisega ja kohtule

esitamisega. Kohus on seisukohal, et arvelt nr 20150026 nähtuv õigusabi on põhjendatud ja vajalik kokku 14,3 h ulatuses, arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu. -

Arve nr 20150047 õigusabi seondub 19.01.2015 kohtuistungiga.

Kohus on seisukohal, et 19.01.2015 kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine on põhjendatud ja vajalik õigusabi kuni 2 h ulatuses, arvestades kohtuistungi ettevalmistumisele kuluva aja mahtu ning kohtuistungi kestvust. -

Arve nr 20150194 õigusabi seondub 11.02.2015 kohtuistungiga.

Kohus on seisukohal, et 11.02.2015 kohtuistungiks ettevalmistumine, kliendile informatsiooni edastamine ja istungil osalemine on põhjendatud ja vajalik õigusabi kuni 5,5 h ulatuses, arvestades kohtuistungi ettevalmistumisele kuluva aja mahtu ning kohtuistungi kestvust. Hageja õigusabikulud ringkonnakohtus 19.04.2017 edastas hageja kohtule täiendava menetluskulude nimekirja (arved nr 20150580 ja 20150706), milles palub kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista esimesel ringil ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Hageja põhjenduste kohaselt otsustas ringkonnakohus 30.12.2015 kohtuotsuses, et menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja lõplikul lahendamisel. Kuna Tallinna Ringkonnakohus (esimesel ringil) menetluskulude jaotamist vajalikuks ei pidanud, ei osanud hageja (keda istungitel ei esindanud ka advokaat) ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitada. Kohus juhib hageja tähelepanu, et TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Nimetatust tulenevalt ei oma asjas tähtsust ringkonnakohtu 30.12.2015 kohtuotsus, juhindudes TsMS § 176 lg 1 sätestatust tuli hagejal enne 02.12.2015 toimunud ringkonnakohtu kohtuistungit esitada menetluskulude nimekiri, ringkonnakohus on istungil andnud tähtaja m.h menetluskulude nimekirja esitamiseks istungil osalemisega seonduvate kulude kohta kuni 07.12.2015. Vastupidiselt kostjale ei ole hageja juhindudes TsMS § 176 lg 1 tähtaegselt oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, seega on 19.04.2017 täiendav menetluskulude nimekiri esitatud hilinenult. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus 19.04.2017 avalduse õigusabikulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Riigilõiv kuulub hageja menetluskuluna kindlaksmääramisele olenemata menetluskulude nimekirja õigeaegsest esitamata jätmisest. Hageja õigusabikulud apellatsiooniastmes perioodil 03.06.2016 kuni 09.01.2017 (s.o kostja apellatsioonkaebus maakohtu 02.05.2016 kohtuotsusele kuni 09.01.2017 ringkonna kohtuotsuse tegemiseni) on järgmised: -

Arve nr 20160988 õigusabi seondub kostja 03.06.2016 apellatsioonkaebuse ja kohtuotsuste analüüsimisega ning 20.07.2016 vastuse esitamisega apellatsioonkaebusele.

Kohus peab arvelt nr 20160988 nähtuvaid õigusabitoiminguid vajalikuks ja põhjendatuks 10 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, maakohtus kantud õigusabi eest 47,09 h s.o 5886,25 eurot käibemaksuta (47,09 h x 125 eurot= 5886,25 eurot), ringkonnakohtus kantud õigusabi eest 10 h s.o 1250 eurot käibemaksuga (10 h x 125 eurot= 1250 eurot), millele lisandub riigilõiv summas 1300 eurot, kokku 8436,25 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 2384,99 euro (õigusabikulu maakohtus 309,99 eurot + õigusabikulu ringkonnakohtus 2075 eurot= 2384,99

eurot) ulatuses. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb kostjal alates määruse jõustumisest, s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.