Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 11.04.2023, Tartu 3-20-1945 Xe kaebus Viru Vangla 29.04.2020. a käskkirja nr 63/326-1 ja 10.09.2020. a vaideotsuse nr 6-12/160-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 28.04.2022. a otsus Xe apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
2.Jätta Xe apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.04.2022. a otsus muutmata.
3.Jätta Xe poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses Xe nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 11.05.2023 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Viru Vangla 29.03.2020. a ettekande nr 6-20/1319-1 kohaselt teostas valvur 29.03.2020 kl 09.17 ajal Xe läbiotsimist ja viimane tahtis, et valvur paneks kätte uued kindad. Valvur selgitas, et tal on käes puhtad kindad, mille peale kinnipeetav ärritus ja ütles valvurile „sina ahv peaksid üldse minust 2 meetri kaugusel olema“. Kinnipeetav oli juba enne perearsti vastuvõttu valvuri suhtes negatiivselt meelestatud ja nõudis kinnaste vahetamist.
2.Xt teavitati 01.04.2020 distsiplinaarmenetluse algatamisest. X esitas 03.04.2020 seletuse ja 29.04.2020 vastuväite distsiplinaarmenetluse protokollile.
3.Viru Vangla tunnistas 29.04.2020. a käskkirjaga nr 6-3/326-1 Xe süüdi Viru Vangla kodukorra (kodukord) p 1.12.8 rikkumises ja karistas teda noomitusega. Käskkirja kohaselt seisnes Xe rikkumine selles, et X käitus valvuri suhtes ebaviisakalt, nimetades teda sõnaga „ahv“. Rikkumise toimepanemine on tõendatud 29.03.2020. a ettekandega, valvuri 14.04.2020. a õiendiga, vanemvalvuriga 24.04.2020 läbi viidud telefonivestluse protokolliga ja 27.04.2020. a video vaatlusprotokolliga. Video vaatlusest nähtub, et X oli rahulolematu. Ka vanemvalvuri sõnade kohaselt oli X ärritunud ja seda kinnitas ka valvur. Rahuolematust ja ärritust peeti antud kontekstis samaväärseteks. Video vaatlusprotokollis on välja toodud, et žestidest, mis olid videosalvestisel näha, on aru saada, et X oli rahulolematu – žestideks on muuhulgas käte ja jalgade liigutamine viisil (nt järsult), millest on tajutav inimese emotsionaalne olek. Vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakalt suhtlemine on lubamatu. Vangla märkis, et Xel on 29.03.2020. a seisuga 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid ükski ei ole määratud ebaviisaka käitumise eest, mistõttu lühi- või pikaajalise kokkusaamise või elektriseadme kasutamise keelamine või kartserisse paigutamine oleks karistusena liiga range. Kuna X ei tööta, ei avaldaks töötamise keelamine karistusena mingit mõju. Vangla pidas noomitust proportsionaalseks ja eesmärgipäraseks karistuseks.
4.Viru Vangla jättis 10.09.2020. a vaideotsusega nr 6-12/160-2 rahuldamata Xe vaide vangla 29.04.2020. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Vangla leidis, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja distsiplinaarmenetlus on läbi viidud erapooletult.
5.X esitas 04.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 24.04.2022 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tühistada Viru Vangla 29.04.2020. a käskkiri ja 10.09.2020. a vaideotsus ning tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus seoses vaide hilinenult lahendamisega. Kaebaja palus 08.04.2022. a taotluses võtta asja juurde teise kinnipeetava väärteoasja istungiprotokoll. Kaebaja põhjendused: 1) Käskkiri ja vaideotsus on kaalutlusvigased ja nõuetekohaselt põhjendamata. Kaebaja ei ole valvuri suhtes ebaviisakalt käitunud ega öelnud talle „ahv“. Kaebajal oli valvuriga vaidlus COVID-19 viiruse ohutusnõuete rikkumise osas. Valvur ärritus kaebaja peale, kuna viimane lubas esitada valvuri tegevuse kohta kaebuse Terviseametile. Ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks valvuri ütlusi väidetava solvamise kohta. Olukorras, kus ütlused on sõna sõna vastu, tuleb kõrvaldamata kahtlus menetlusaluse isiku süüdiolekus tõlgendada kahtlustatava kasuks (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3). 2) Tähtust ei oma, millises menetluses on valvur andnud ütlusi, et teda ei ole solvatud väljendiga „ahv“. Teise kinnipeetava väärteoasjas toimunud istungil valvuri käest küsitu on seotud käesoleva kohtuasjaga. Uue asjaoluna, mis kahjustab valvuri usaldusväärsust, ilmnes, et tema teenistus politseis lõppes, sest ta sooritas kuritegusid.
6.Tartu Halduskohus tagastas 17.02.2021. a määrusega kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
7.Tartu Halduskohus jättis 28.04.2022. a otsusega Xe 08.04.2022. a taotluse täiendava tõendi asja juurde võtmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused: 1) Kohtuistungi protokoll väärteoasjas nr 4-20-4686 ei saa muuta hinnangut valvuri poolt distsiplinaarmenetluse käigus antud ütluste usaldusväärsusele. Protokollist nähtuvalt valvur ei kinnitanud, et teda ei ole varem ahviks nimetatud, vaid väitis, et ta ei mäleta seda. On usutav,
et valvur ei pruukinud mäletada enam kui aasta tagasi toimunud sündmust, mis ei olnud seal arutatuga seotud. Ka oli valvurile esitatud küsimus üldist laadi ja puudus viide 29.03.2020. a juhtumile, mis oleks võinud aidata valvuril asjaolusid meenutada. Valvuri poolt kohtuistungil märgitu ei oma tähtsust selle tuvastamisel, kas kaebaja pani 29.03.2020 toime distsiplinaarsüüteo tunnustele vastava teo või mitte. 2) Sõna „ahv“ saab pidada isikut halvustavaks ja negatiivset hinnangut sisaldavaks väljendiks. Selline sõnakasutus on käsitatav ebaviisakusena. Asjaolu, et rikkumise kohta on otseste tõenditena olemas üksnes ametniku kirjalikud selgitused, ei saa välistada distsiplinaarkaristuste määramise õiguspärasust. Kohus ei saa ametiülesandeid täitva vanglaametniku pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist eeldada. Materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla valvuri 29.03.2020. a ettekandes ja 14.04.2020. a õiendis esitatud selgituste usaldusväärsuse. 3) Kaebaja versioon ei ole usutav. Eluliselt saab eeldada, et kui isik ei kuule või ei saa aru, mida teine isik talle ütles ja väljendab end küsivalt sõnaga „Ah?“, ootab ta ära teise isiku vastuse ehk varem öeldu kordamise. Ei nähtu kaebaja selgitustest, et ta oleks sellist vastust valvurilt oodanud või selle saanud, vaid ütles kohe pärast väidetava küsimuse esitamist sõnad „peaksid üldse minust 2 meetri kaugusel olema“. Ka ei kinnita juhtumi ükski muu asjaolu, et valvur oleks esitanud küsimuse: „Kes ei saa aru?“, millele kaebaja vastanuks: „Sina“. 4) Kaebaja ütles 29.03.2020 valvurile vaidlusaluse lause pärast seda, kui valvur oli teda saatnud perearsti vastuvõtule ja kaebaja oli arsti kabinetist väljunud. Kaebaja oli nii enne arsti kabinetti minekut kui ka pärast sealt väljumist rahulolematu ja ärritunud. Kuigi video vaatlusprotokolli ja vanemvalvuriga toimunud telefonivestluse protokolli kõrvutades saab eeldada, et vanemvalvur viibis kaebaja ja valvuri läheduses enne kaebaja arstikabinetti sisenemist, mitte pärast sealt väljumist, on juhtumi asjaolusid ja kaebaja väiteid arvestades usutav, et kaebaja ärritunud olek püsis ka arsti vastuvõtu ajal ja pärast seda. Kaebaja poolt rahulolematust väljendavate žestide kasutamine nähtub ka video vaatlusprotokollist. On usutav, et kaebaja oli ajal, mil ta ütles valvurile vaidluse all olevad sõnad, ärritunud olekus ja kasutas vastavas emotsionaalses seisundis valvuriga suheldes selleks sobimatut väljendit. Pelgalt asjaolu, et kaebaja kinnitas kohe pärast vaidlusaluse lause ütlemist valvurile, et valvur kuulis teda valesti, seda ei välista. 5) Video vaatlusprotokollist nähtub, et valvur vahetas kindaid kl 09:16:15 paiku ehk enne seda, kui kaebaja sisenes arsti kabinetti (kl 09:16:49 paiku). Seda, et valvur oleks vahetanud kindaid pärast, kui kaebaja oli arstikabinetist väljunud, video vaatlusprotokollist ei ilmne. Seega puudub valvuri ütluste ja video vaatlusprotokolli vahel vastuolu. 6) Kohus ei võtnud valvuri ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvesse kaebaja 24.04.2022. a avalduses esitatud uusi väiteid, kuna avaldus esitati kohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes. 7) Tõendite kogumi pinnalt on usutavam valvuri 29.03.2020. a ettekandes esitatud ja 14.04.2020. a õiendis kinnitatud versioon, et kaebaja ütles 29.03.2020 lause: „Sina, ahv, peaksid üldse minust 2 meetri kaugusel olema“. Kaebaja tegevus on õiguspäraselt kvalifitseeritud distsiplinaarrikkumisena. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 64 nõuetele. Ka vastab määratud karistus rikkumise raskusele ja on kaebaja varasemat karistatust arvestades proportsionaalne. 8) Kuna käskkiri on õiguspärane, puudub alus vaideotsuse tühistamiseks. Puudub alus pidada kaebaja suhtes läbi viidud haldus- ja vaidemenetlust erapoolikuks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.X esitas 30.05.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.04.2022. a otsuse resolutsiooni p-d 1-3.
9.X esitas 19.06.2022 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja palus asja materjalide juurde võtta protokoll, millele viidatakse kohtuotsuse p-s 18 ning teha päring Politsei- ja Piirivalvemetile (PPA), tõendamaks, et valvur ei ole usaldusväärne isik. Kaebaja põhjendused: 1) Kohus ei tohtinud video vaatlusprotokolli tõendina kasutada, kuna see on vastuoluline ja esinevad vead on ilmselged. Kaebaja 03.04.2020. a selgitusest tuleneb, et valvur vahetas kummikindaid pärast seda, kui kaebaja käis arstikabinetis, mitte enne. Kaebaja seisukohta toetab ka 29.03.2020. a ettekanne, milles märgitakse intsidendi ajaks kl 9.17 ehk arstikabinetist väljumisel teostatud läbiotsimise aeg. Vanemvalvuri vestluse protokollis on märgitud, et ta viibis valveruumis, kui valvur teostas Xe saatmist arsti vastuvõtule. Ei ole suurt tähtsust, millal ja kas valvur kindaid vahetas, kuid eelnev seab kahtluse alla distsiplinaarmenetluse aluseks olevate andmete õigsuse. 2) KrMS § 7 lg 3 järgi tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada isiku kasuks ja menetlus tulnuks lõpetada. Erapooletu menetleja oleks menetluse lõpetanud, sest tegemist on sõna sõna vastu olukorraga. 3) Tõendite hilinenult esitamise või kogumise hilinenult taotlemise korral saab tugineda HKMS § 51 lg-s 4 sätestatud alustele. Kaebaja sai info 24.04.2022. 4) Rahulolematus ei ole ärritus. Ükski asjaolu ei kinnita, et valvur ei öelnud kaebajale „Kes ei saa aru“, kuna tegemist on sõna sõna vastu olukorraga. Ei ole usutav, et kui valvurit oleks solvatud väljendiga „ahv“ ja ta oleks ennast solvatuna tundnud, siis ta aasta hiljem ei mäleta seda olukorras, kus talle esitatakse suunav küsimus selle kohta. 5) Asjas tulnuks korraldada suuline menetlus, kuna kohtul tuli tuvastada olulisi fakte. Kaebaja viitas EIK lahenditele nr 36084/06, 32303/13, 22635/09, 23396/09, 1068/12 ja 48386/09. Kohtul tulnuks üle kuulata valvur ja kaebaja.
10.Viru Vangla esitas 19.07.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja väitel tugineb kaebaja samadele väidetele, mida esitas ka halduskohtus. Kaebaja püüab vabaneda vastutusest, eitades rikkumise toimepanemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Tartu Halduskohus asus 28.04.2022. a otsuses seisukohale, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta tehtud käskkiri kodukorra p 1.12.8 (mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid) rikkumises on õiguspärane, ka puudub alus vangla vaideotsuse tühistamiseks. Distsiplinaarmenetlus on kaebaja suhtes läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele ning kaebajale määratud karistus vastab rikkumise raskusele ja on proportsionaalne. Halduskohus jättis kaebaja 08.04.2022. a taotluse täiendava tõendi (s.o 22.04.2021. a kohtuistungi protokoll väärteoasjas nr 4-20-4686) asja juurde võtmiseks rahuldamata, kuna see ei oma tähtsust haldusasja lahendamisel ehk tuvastamisel, kas kaebaja pani 29.03.2020 toime distsiplinaarsüüteo tunnustele vastava teo või mitte. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ammendavalt ja selgesti jälgitavalt põhjendanud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust ja menetlusreeglite järgimist distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ning ka tõendi kogumise taotluse rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebuses esitatakse suuresti samased väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud ning ringkonnakohus ei pea
vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
13.Kaebaja väitel esinevad video vaatlusprotokollis vastuolud ja vead, sest valvuri poolt kummikinnaste vahetamine toimus pärast seda, kui kaebaja arstikabinetis käis, mitte enne, ning seda väidet toetavad kaebaja 03.04.2020. a selgitus ja 29.03.2020. a ettekanne. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. 29.03.2020. a ettekandes (tl 43) märgitud kellaajast 09:17 nähtuvalt kajastatakse selles toimunut pärast kaebaja arstikabinetis käimist, mitte enne. Ettekandes märgitust ei ilmne, et valvur oleks kummikindaid vahetanud pärast kaebaja arstikabinetis käimist, vaid ta märgib, et selgitas kinnipeetavale, et tal on käes puhtad kindad. Valvuri 14.04.2020. a õiendist (tl 27) nähtuvalt olid valvuri arvates tal käes samad kindad nii enne Xe vastuvõturuumi sisenemist kui pärast väljumist ja tema kambrisse saatmisel. Seda toetab ka video vaatlusprotollis (tl 28) märgitu, mille kohaselt vahetas valvur kindad kl 09.15:55, seega enne esimest läbiotsimist (kl 09:16:34) ja enne Xe arstikabinetti sisenemist (kl 09:16:49), kust Y väljus kl 09:17:44, misjärel kl 09:17:55 liikus ta läbiotsimiseks ettenähtud koha juurde. Seega ei ole valvuri ütlused ja video vaatlusprotokollis märgitu vastuolus.
14.Kaebaja väitel sai halduskohus tõendite hilinenult esitamise või kogumise hilinenult taotlemise korral tugineda HKMS § 51 lg-s 4 sätestatud alustele. Halduskohus (kohtuotsuse põhjenduste p 32) ei pidanud vajalikuks võtta valvuri ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvesse kaebaja 24.04.2022. a avalduses (tl 56-57) esitatud uusi väiteid valvuri kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja etteheide halduskohtule põhjendamatu, kuna vaidluse esemega ei seondu asjaolu, miks valvur lahkus PPA-st ning kaebaja väidetest ka ei ilmne, et valvuri PPA-st lahkumine oleks olnud seotud kaebaja isikuga. Halduskohus märkis otsuses õigesti, et kaebaja esitas 24.04.2022. a avalduse halduskohtule HKMS § 51 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Kohus ei ole kohustatud tegelema menetlusosaliste asjassepuutumatute ja hilinenult esitatud argumentidega.
15.Kaebaja viide KrMS § 7 lg-le 3 ei ole asjakohane. Nimelt sätestab KrMS § 1 lg 1, et KrMS-s sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord. See tähendab, et KrMS-i sätted ei ole kohaldatavad haldusasjas.
16.Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaebaja etteheide, et asjas tulnuks korraldada suuline menetlus. Kaebaja ei ole halduskohtus kohtuistungi korraldamist taotlenud, vaid märkis kaebuses (p 16, tl 1-5), et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Halduskohus märkis 29.03.2022. a määruses (tl 40-40p), et kohus ei pea omal algatusel vajalikuks arutada asja kohtuistungil. Ühtlasi jääb ringkonnakohtule arusaamatuks kaebaja etteheide, et halduskohtul tulnuks üle kuulata valvur ja kaebaja. Kaebaja ei ole halduskohtule vastavasisulist taotlust esitanud.
17.Kaebaja viidet EIK lahenditele nr 36084/06, 32303/13, 22635/09, 23396/09, 1068/12 ja 48386/09 ringkonnakohus ei analüüsi, kuna kaebaja ei ole enda väidet sisuliselt kuidagi põhistanud.
18.Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses Viru Vangla 10.09.2020. a vaideotsuse tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmisele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on Viru Vangla 29.04.2020. a käskkirja tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmise kohta õiguspärane, siis ei ole alust ka vaideotsuse osas halduskohtu otsuse tühistamiseks.
19.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.04.2022. a otsuse muutmata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.
21.Kaebaja palus asja materjalide juurde võtta kohtuistungi protokoll väärteoasjast nr 4-20-4686 ja teha päring PPA-le. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt on tegemist taotlusega täiendavate tõendite kogumiseks (HKMS § 2 lg 4 lause 2). HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumist ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta haldusasja materjalide juurde kohtuistungi protokolli väärteoasjast nr 4-20-4686, kuna valvuri poolt väärteoasjas kohtuistungil väidetu ei oma tähtsust haldusasja lahendamisel, tuvastamaks, kas kaebaja pani toime vaidlustatud käskkirjas toodud distsiplinaarrikkumise või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul puudub ka haldusasja lahendamise seisukohalt igasugune tähendus ja vajadus asjaolu tuvastamiseks, mis põhjusel valvur PPA-st lahkus. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks.
22.Kaebaja palus asendada tema nimi tähemärgiga. Otsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.