Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-4257
Kohtuasi
Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu avaldus X vastu põhivõla 505,90 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20. juuni 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu (registrikood 80405584) lepinguline esindaja Jelena Smorodina Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 20. juuni 2024 määrus osas, millega maakohus kohaldas aegumist ja jättis Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu avalduse 280,77 euro ulatuses rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista nimetatud summa Xlt Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu kasuks täiendavalt välja ja jätta menetluskulud 69% ulatuses X ja 31% ulatuses Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu kanda. Jätta maakohtu määrus muus osas muutmata, kuid muuta selle põhjendusi.
2.Pärnu Maakohtu 20. juuni 2024 määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
Rahuldada Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu avaldus osaliselt.
2.2.Mõista Xlt Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu kasuks välja 349,42 eurot.
2.3.Mõista Xlt Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu kasuks välja käesoleva määruse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 83,47 eurot
2-23-4257 ja viivis 349,42 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21. märtsist 2025 kuni kohustuse täitmiseni.
3.Rahuldada Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu määruskaebus osaliselt.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 69% ulatuses X kanda ja 31% ulatuses Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu (avaldaja) esitas 18.03.2023 Pärnu Maakohtule X (puudutatud isik) vastu avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 27.02.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud võla 505,90 eurot ja viivise sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule Tori vallas Sindi linnas Kooli tn 2b elamus korter 34. Korteriühistu põhikiri kinnitati 01.08.2016 üldkoosolekul. Korteriühistu esitab korteriomanikule iga kuu arveid, kuid puudutatud isik ei ole neid alates 01.09.2016 täies ulatuses tasunud. Puudutatud isik ei ole seejuures märkinud, mille eest ta avaldajale tasub ja mille eest mitte. Seetõttu on tema tasutu arvestatud kõigepealt varem tekkinud võla katteks. Puudutatud isiku seisukohad
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu märkides, et esitatud nõue ei ole, vähemalt täies mahus, põhjendatud.
4.Õige ei ole väide, et avaldajale ei ole teada, millised arved ja miks on osaliselt tasumata. Avaldajale on teada, et osaliselt on tasumata küttekulud enne juunit 2020. Avaldaja hakkas esitama puudutatud isikule arveid ja võla arvestust osutamata teenuse eest juba oktoobrist 2016. Ka 2018. a oli puudutatud isikul ettepanek vähendada korteri küttekulusid iga kuu arvestuslikult 22,7% võrra, kuna korteri 22st radiaatori ribist olid 5 kütteta. Puudutatud isik ei saanud sellele ettepanekule vastust. Avaldaja nõue on nüüd aegunud. Alates juulist 2020, s.o pärast küttesüsteemi remonti, on kõik arved tasutud. Samuti jättis puudutatud isik tasumata remondifondi täiendavad maksed 2020. a kolme kuu eest.
2
2-23-4257 Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 68,65 eurot ja viivise sellelt alates 18.03.2023 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis avalduse aegumise tõttu rahuldamata kuni 01.01.2020 saabunud maksetähtaegadega arvete osas ja mai – juuli 2020 arved remondifondi maksete osas. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
6.Avaldaja alates 2016. a kehtiva põhikirja p 4.2.6 järgi pidi ühistu liige / korteriomanik tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Küttekulu arvestuse aluseks võetakse vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele korteriomandi 1 m2 kohta (põhikirja p 4.2.6.1) ning remondifondi aluseks vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 (põhikirja p 4.2.6.6). Viidatud punktid on kooskõlas seadusega.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et puudutatud isik on alates 31.10.2016 arvest nr 94/A kuni 31.08.2020 arveni nr 454/A teinud makseid arvest väiksemas summas (v.a juuni – september 2017, mai – september 2018 ja mai – september 2019 arved, mis on tasutud täies mahus).
8.Pooled ei vaidle, et nii 2016. kui 2018. a käis avaldaja võlgniku korteris kontrollimas ruumide köetavust ja sisetemperatuuri, mis oli normi piires. Avaldaja esitas võlgnikule hagihoiatuse juba 2018. a. Arved, mis on täies ulatuses makstud, on suvekuude arved, mil kütet ei ole või on seda vähe. Seega on usutav puudutatud isiku selgitus, et ta vähendas kütte osa arvel 22,7% võrra, kuna 5 ribi 22st ei läinud soojaks.
9.Neid asjaolusid arvestades, ja vaatamata puudutatud isiku paljasõnalistele väidetele avaldaja teadlikkusest, miks ta maksab arveid väiksemas ulatuses, pidi avaldaja mõistma, et puudutatud isik maksab majanduskulude arveid väiksemas ulatuses. VÕS § 88 lg 1 mõttes on võlgnik oma käitumisega ja eeltoodud asjaoludega piisavalt selgelt määratlenud, millist kohustust ta (osaliselt) täidab ning seetõttu VÕS § 88 lg 4 ega 6 ei kohaldu, rääkimata ühistu raamatupidamise sise-eeskirjadest. Oluline ei ole, et isik esitaks täpse selgituse, millise osa arvetest ta tasumata jättis. Ühistu oli teadlik kütteprobleemist võlgniku korteris. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-i 154 arvestades on aegunud nõuded, mille maksetähtaeg saabus enne 01.01.2020.
10.Arvete, mille maksetähtaeg saabus 2020. a, summad ja tasumised on järgnevad: kokku on 8 arve eest kohustus 850,12 eurot, makstud on 630,21 eurot. Puudutatud isik tunnistas maksekohustust kütte osas. Õiged on puudutatud isiku vastuväited mai, juuni ja juuli eest esitatud arvetel kajastatud remondifondi maksetele (52,16 × 3) 156,48 eurole.
11.Avaldaja 15.05.2019 üldkoosoleku otsused päevakorra punktide 4 ja 5 all ei saa kehtida järgmise kalendriaasta kohta, sest korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 41 lg-te 1 ja 5 järgi kehtestatakse majanduskava majandusaastaks, ja kui seda pole aasta alguseks kehtestatud, kehtib eelmine kava kuni uue vastuvõtmiseni. 2019. a majanduskavas on remondifondi makse 0,20 eurot/m2. 14.06.2020 üldkoosolekul kehtestatud remondifondi makse oli 0,24 eurot/m2, kuid üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kohaselt (päevakorra punktid 3.1 ja 3.3) kehtestati remondifond ja laenumakse kokku vähemalt 1,41 eurot/m 2 kohta laenuperioodiks. Kuivõrd laenuleping sõlmiti 18.08.2020, ühistu augusti ja septembri lõpus esitatud arvel kajastub remondifond 0,20 eurot ja renoveerimislaen 1,21 eurot/m 2, ei olnud ühistul alust nõuda suuremat remondifondi makset kui 0,24 eurot/m2 ja sedagi alates juunist 3
2-23-4257 2020. Seega on vastuväide põhjendatud 2020. a mai eest esitatud arve osas 52,16 eurot (0,8 × 65,2) ja juuni–juuli arvete osas 99,10 eurot (0,76 × 65,2 × 2). Kokku on avaldus põhjendatud 850,12 – 630,21 – 52,16 – 99,10 = 68,65 euro osas. Sellele lisandub seadusjärgne viivis.
12.Kuigi avaldaja nõudest 13,57% rahuldatakse, on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda, sarnaselt läheneb hagi osalisele rahuldamisele TsMS § 163 lg 1 teine alternatiiv. Kulude väljamõistmine puudutatud isikult ei ole õiglane, sest avaldaja võinuks 2018. a hagi esitades saada rahuldatud kogu selleks ajaks tekkinud nõude ja hilisemaid vaidlusi ei oleks tõenäoliselt tekkinud (menetluse käigus olnuks selge, miks ta teeb väiksemaid makseid). Samuti ei esitanud avaldaja avaldust ligemale 3 aasta jooksul, kuigi puudutatud isik on tasunud arveid nõuetekohaselt juba alates septembrist 2020. Määruskaebus
13.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada rahuldamata jäetud osas, samuti menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega avaldus tervikuna rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse puudutatud isiku kanda. Alternatiivselt palub avaldaja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus menetlusnorme. Kohus jättis tähelepanuta avaldaja esile toodud asjaolud ja tõendid.
14.Maakohus jättis arusaadavalt põhjendamata, miks ta peab usaldusväärseks puudutatud isiku väiteid korteriühistu teadmisest, mis põhjusel ta maksab arveid väiksemas ulatuses. Ka kohus ise pidas neid väiteid paljasõnalisteks. Maakohus jättis arvestamata korteriühistu väite, et tema ei teadnud ega pidanud teadma, mille eest korteriomanik ei maksa. Avaldaja ei pidanud seostama osalist tasumist kütteperioodiga. Maakohus jättis arvestamata, et puudutatud isik tasus korteriarveid täies ulatuses mitte ainult suvekuudel, vaid ka kütteperioodil.
15.Maakohus ei põhjendanud, mille alusel ta pidas usutavaks selgitust, et puudutatud isik vähendas küttekulu 22,7% võrra, kuna 5 ribi 22st ei läinud soojaks. See väide ei ole kooskõlas puudutatud isiku esitatud tasumata summa arvutuskäiguga. Avaldajal oli õigus arvestada puudutatud isiku maksed varem tekkinud võla katteks. Nõue ei ole seega aegunud.
16.Maakohus leidis ebaõigesti, et 15.05.2019 üldkoosoleku otsused majanduskava täiendamise osas ei saa kehtida järgmise kalendriaasta kohta. Kooskõlas KrtS § 41 lg-tega 1 ja 5 laieneb see otsus järgmisele majandusaastale, s.o ka 2020. aastale. Kooskõlas 14.06.2020 vastu võetud majanduskavaga oli avaldajal õigus nõuda remondifondi maksete tasumist määras 1 euro/m2.
17.Maakohus jaotas ebaõigesti ka menetluskulud. Etteheide, et avaldaja ei esitanud puudutatud isiku vastu hagi juba 2018. a, kui esitas hagi hoiatuse, on asjakohatu. Seisukoht määruskaebuse osas ja menetluse edasine käik
18.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
4
2-23-4257
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus kohaldas aegumist ja jättis avaldaja nõude 280,77 ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks nimetatud summa täiendavalt välja. Avaldus rahuldatakse seega kokku 349,42 euro ulatuses. Avaldus jääb 156,48 euro ulatuses rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
21.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega avaldus jäi rahuldamata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 68,65 eurot ja alates 18.03.2023 viivise sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Märgitud osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 esimese lause alusel jõustunud.
22.Avaldaja, kes on korteriühistu, nõuab puudutatud isikult, korteri nr 34 omanikult (dtl 6–7), elamu majandamiskulude võla tasumist. Pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik teavitas või ei teavitanud avaldajat sellest, mille eest ta majandamiskulude arvete osalisel tasumisel maksab ja mille eest mitte.
23.Nimelt näeb VÕS § 88 lg 1 ette, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Viidatud sättest tuleneb, et olukorras, kus võlgnik teeb võlausaldajale makse, mis ei kata kõiki tema võlausaldaja ees sissenõutavaks muutunud kohustusi, on võlgnikul endal õigus määrata, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksis. Võlgniku õigus määrata, millise kohustuse täitmiseks ta raha tasub, eeldab võlausaldajale tahteavalduse tegemist (vt ka RKTKo 10.10.2024, 2-21-20188/48, p 10). Seda, millise kohustuse isik täidab, saab määrata nii otsese kui kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg-te 2 ja 3 mõttes. Seega saab kohus tuvastada, et võlgnik on määranud, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksis, kui poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks mõistlik inimene pidanud aru saama, et raha maksti just võlgniku väidetud kohustuse täitmiseks (vt ka RKTKo 31.01.2014, 3-2-1-166-13, p 14). Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et üldjuhul võib võlgnik määrata, millise kohustuse ta on täitnud, otsese tahteavaldusena, näidates sõnaselgelt, mida ta on määranud. Määramine võib siiski väljenduda ka kaudse tahteavaldusena, mis võib väljenduda näiteks selles, et võlgnik on üle kandnud täpselt selle summa, mis vastab tema ühele rahalisele kohustusele (VÕS I komm (2016), § 88, p 4.2). Seega tuli maakohtul tuvastada, kas puudutatud isik määras otsese tahteavaldusega, et ta maksab avaldajale iga kuu kütteteenuse eest vähem või järeldus see antud juhul konkreetsetest asjaoludest.
24.Maakohus on võlgniku VÕS § 88 lg-st 1 tulenevale kohustusele küll viidanud, kuid jätnud siis nõuetekohaselt tuvastamata tahteavalduse, millega puudutatud isik otseselt või kaudselt, teavitas avaldajat sellest, millist kohustust ta täidab. Vastupidi, maakohus nentis, et puudutatud isiku väited avaldaja teadlikkusest, miks puudutatud isik maksab arveid väiksemas ulatuses, on paljasõnalised. Maakohus tuvastas hoopis selle, et puudutatud isiku poolt 5
2-23-4257 menetluses antud selgitused selle kohta, mille eest ta maksmata jättis, on usutavad. Nimetatu ei ole aga VÕS § 88 lg 1 kohaldamisel asjakohane. See eksimus on viinud ebaõige lahendi tegemiseni, mistõttu tuleb maakohtu määrus nimetatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse ja põhjendab seda järgmiselt.
25.TsÜS § 68 lg 2 ja 3 näevad ette, et otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kui otsese tahteavalduse tegemist saab tõendada otseste tõenditega, millest nähtub tahteavalduse tegemine, siis kaudse tahteavalduse tõendamiseks tuleb tõendada konkreetsed teod, millest saab järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt ka RKTKo 30.10.2024, 2-21-6200/67, p 32). Puudutatud isik selgitas, et jättis korteri küttekuludest 22,7% maksmata, kuna tema korteris olevast 22-st radiaatoriribist 5 ei töötanud. Puudutatud isik väitis, et avaldas sellel põhjusel küttearvete tasumisest osalist keeldumist avaldaja juhatusele. Tõendeid ei ole selle kohta aga esitatud. Kuigi avaldaja kinnitas, et puudutatud isik pöördus tema poole seoses väidetavate kütteprobleemidega, selgitas ta ka seda, et mõõtmistulemused kinnitasid, et puudutatud isiku korter on nõuetekohaselt köetud (27.12.2023 istungi protokolli ajamärge 00:35:06). Seda, et puudutatud isiku korteris oleksid olnud kütteprobleemid või et radiaatoriribid ei oleks töötanud, ei ole puudutatud isik tõendanud.
26.Maakohus selgitas puudutatud isikule korduvalt, et tal tuleb tõendada, et ta teavitas korteriühistut, miks ja millises osas ta on arveid vähem tasunud või esitada tõendid, mille põhjal saab veenduda, et avaldaja oli teadlik, mille eest vähem maksti (maakohtu 01.11.2023 kiri, dtl 68 ja 27.12.2023 istungi protokoll, ajamärge 00:19:38). Kohtuistungil selgitas puudutatud isik, et ta ütles avaldajale, et ribid ei anna sooja ja kuna avaldaja selles osas mitte midagi ette ei võtnud, siis puudutatud isik mõtles, et ta ei maksa selle eest (ajamärge 00:22:23 ja 00:27:36). Hiljem väitis puudutatud isik, et ütles avaldajale, et ta ei maksa kütte eest, mida ta ei saa (ajamärge 00:28:14 ja 00:34:38). Ühtegi tõendit selle väite kinnitamiseks puudutatud isik ei esitanud. Samuti ei osanud ta kohtuistungil üheselt selgitada, millal võis toimuda avaldajaga arvete tasumisest keeldumist puudutav vestlus. Puudutatud isik ei esitanud tõendeid ka pärast maakohtult istungil saadud selgitusi. Seejuures oli maakohus juhtinud 27.12.2023 istungil puudutatud isiku tähelepanu sellele, et tõendeid tema väidetud asjaolude kohta ei ole (ajamärge 00:19:38).
27.Seega puuduvad siinsel juhul tõendid, mis kinnitaksid puudutatud isiku väidet, et ta on teinud avaldajale otsese tahteavalduse kohustuse täitmise määramise kohta VÕS § 88 lg 1 tähenduses. Samuti ei ole puudutatud isik esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada avaldajale kaudse tahteavalduse tegemist. Tahteavalduse väljendamiseks ei saa lugeda pelgalt arve osalist tasumata jätmist ennast olukorras, kus see ei ole muid asjaolusid arvestades ilmne. Avaldaja selgitas, et ei saanudki puudutatud isiku käitumisest tema väidetavat tahet järeldada, kuna viimane ei ole arvete tasumisel olnud järjepidev.
28.Õige ei ole puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja oleks pidanud teadma, mille eest puudutatud isik ei tasu, kuna ta maksis arved tervikuna alati siis, kui küttekulusid ei olnud. Näiteks tasus puudutatud isik jaanuaris 2017 kahe maksega kokku 114,18 eurot (82,43 + 31,75, dtl 50), mis põhilises osas vastab temale 31.12.2016 esitatud arvele (dtl 89). Nimetatud arve kohaselt oli puudutatud isiku kohustus koos võlaga kokku 114,61 eurot. Seejuures sisaldas detsembrikuu arve küttekulusid 54,28 eurot ja varasemast tasumata novembrikuu arvet 50,20 eurot (dtl 88). Samuti maksis puudutatud isik täies ulatuses mai 2018 ja mai 2019 küttekulude eest. Nimelt esitas avaldaja puudutatud isikule 31.05.2018 arve nr 274 summale 53,76 eurot, sh küttekulu 6,93 eurot (dtl 105). Puudutatud isik maksis arve 11.06.2018 6
2-23-4257 tervikuna (dtl 51, konto väljavõtte rida 6). Avaldaja esitas puudutatud isikule 31.05.2019 arve nr 274/A summale 60,27 eurot, sh küttekulu 11,31 eurot (dtl 117). Puudutatud isik maksis arve 13.06.2019 tervikuna (dtl 51, konto väljavõtte rida 18). 26.06.2020 tasus puudutatud isik aga 31.05.2020 arvest summas 126,51 eurot, millest küte oli 24,90 eurot (dtl 129), üksnes 68,69 eurot (dtl 53, konto väljavõtte rida 6). Seega on puudutatud isik kohati tasunud küttearveid ja kohati jätnud arvetest tasumata rohkem kui tema väidetud 22,7% küttearvest. Samuti ei ole õige väide, nagu oleks puudutatud isik maksnud suvel, kui küttearveid ei olnud, arved täies ulatuses. 31.07.2020 arvest 126,51 eurot (dtl 129) tasus puudutatud isik 68,69 eurot (dtl 53), 30.06.2020 arvest 103,79 eurot (dtl 130) tasus puudutatud isik 51,63 eurot (dtl 53) ja 31.07.2020 arvest 99,51 eurot (dtl 132) tasus puudutatud isik üksnes 47,35 eurot (dtl 53).
29.Eelkirjeldatu ei ole kooskõlas puudutatud isiku väitega, et ta keeldus küttearvetest 22,7% maksmisest ja avaldaja teadis või pidi seda teadma, kuna avaldaja raamatupidaja oleks seda pidanud ise taipama. Avaldaja ei pidanud puudutatud isiku ebaregulaarsetest maksetest ise aru saama, mille eest puudutatud isik ei maksa. Seda enam, et puudutatud isiku kohtumenetluses antud selgituste ja arvestuste kohaselt ei tasunud ta lisaks küttekuludele tegelikult osaliselt ka remondifondi makseid. Seda, et puudutatud isik oleks avaldajat remondifondi maksete osalisest tasumisest keeldumisest teavitanud, ei ole ta aga väitnud. Asjaolu, et puudutatud isik suudab oma tehtud maksete ulatust tagantjärgi selgitada, ei tõenda, et ta oleks teavitanud avaldajat enda arvestustest VÕS § 88 lg 1 tähenduses.
30.Täidetava kohustuse määratlemisena ei ole käsitatav ka selgitus maksekorraldusel „Arve alusel kommunaalmaksed“. Selgitusest ei saa järeldada, millist temale esitatud arvet ja millises ulatuses ta ei soovi maksta. Ülekandekorraldusel märgitud selgitusest ei saa puudutatud isiku soovitud järeldust teha ka põhjusel, et ta kasutas sama selgitust nii nende arvete tasumisel, mille ta tasus osaliselt kui ka nende arvete tasumisel, mille ta tasus täielikult (vt konto väljavõte dtl 50 – 55).
31.Puudutatud isik on ka väitnud, et talle esitati 2018. a hagihoiatus seoses küttekulude vähem tasumisega, kuid ka see väide on tõendamata. 2018. a hagihoiatust asja materjali juurde esitatud ei ole. 27.12.2023 kohtuistungil selgitas avaldaja, et ei ole aru saanud, millise arvestuse alusel puudutatud isik on arveid maksnud. Seda ei olnud märgitud ka maksekorraldusel ja hagihoiatusele puudutatud isik ei vastanud (ajamärge 00:08:04). Samuti selgitas avaldaja, et ta tegi hagihoiatuse, kuna ei teadnud ja kuskilt ei nähtunud, mille eest puudutatud isik maksab ja mille eest ei maksa (ajamärge 00:17:36). Puudutatud isiku väide, nagu oleks 2018. a hagihoiatuses viidatud küttekulude vähem tasumisele on vastuolus ka tema enda esitatud tõenditega. Puudutatud isiku 22.03.2023 avaldajale saadetud kirjas kinnitas puudutatud isik, et nii 2018 kui 2023 hagihoiatustes ei olnud võla tekke põhjust selgitatud (dtl 35). Seega ei saa ka hagihoiatuse tegemise faktist järeldada, et avaldajale oleks olnud puudutatud isiku käitumisest või avaldatust teada, mille eest viimane ei maksa. Vastupidi, avaldaja selgitas, et hagihoiatus esitatigi põhjusel, et tasumata jätmise põhjus ei olnud talle teada ja arvestades tasumiste ebakorrapärasust arvas avaldaja, et puudutatud isik maksab arvest nii palju, kui tal on võimalik.
32.Puudutatud isiku viide asjaolule, et tema ei ole saanud võlausaldajalt teavitust kohustuse täitmise järjekorra kohta VÕS § 88 lg 4 tähenduses, ei oma siinsel juhul tähtsust. Olukorras, kus võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse seaduse alusel esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus (VÕS § 88 lg 6 p 1). Kuna puudutatud isikul oli arve tasumise ajal juba sissenõutavaks muutunud kohustuse eest tekkinud võlg ja puudutatud isik ei olnud avaldajale 7
2-23-4257 väljendanud, mille eest ta arvet ei tasu, oli avaldajal õigus lugeda tasutu makstuks esimeses järjekorras eelmise kuu võla katteks. Sellest tulenevalt on ebaõige ka maakohtu järeldus avaldaja nõude aegumise kohta. Puudutatud isiku taotlus aegumise kohaldamiseks jääb rahuldamata.
33.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas avaldajal on õigus nõuda 2020. a mai, juuni ja juuli eest esitatud arvetel kajastatud remondifondi makseid 156,48 euro (52,16 × 3) ulatuses 2019. a üldkoosolekul määratud summa alusel. Nimelt otsustati korteriühistu 15.05.2019 üldkoosoleku päevakorra punktis 4 kinnitada maikuust kuni septembrikuuni remondifondi sissemakse suuruseks 1 euro/m2 (dtl 47–49). Maakohus leidis lõppastmes õigesti, et avaldajal ei olnud õigust nõuda puudutatud isikult 2020. a mai-, juuni- ja juulikuu eest remondifondi maksete tasumist summas 1 euro/m2, kuid muuta tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
34.KrtS § 40 lg 1 kohaselt peavad korteriomanikud tegema korteriühistule majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu rahaliste nõuete alus korteriomaniku vastu on seega majanduskava. Korteriühistu ei saa korteriomanikelt nõuda rohkem raha, kui kehtivas majanduskavas on ette nähtud (vt ka Korteriomandi- ja korteriühistuseadus 462 SE seletuskiri, lk 72–73). KrtS § 41 lg 1 p 4 kohaselt peab majanduskavas olema mh märgitud remondifondi tehtavate maksete suurus.
35.Riigikohus on varem selgitanud, et kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt siiski võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek (20.06.2022, 2-19-8045/46, p 11 ja 12). Siinsel juhul ei ole aga tegemist olukorraga, kus majanduskava ei oleks kehtestatud. Samal, 15.05.2019 koosolekul kinnitatud majanduskava nägi ette, et remondifondi makse on 0,20 eurot/m2 (dtl 137–138). Majanduskava ei kajasta otsustust remondifondi maksete tõstmise kohta. Eeltoodut arvesse võttes ei anna üldkoosolekul otsustatu korteriühistule õiguslikku alust nõuda remondifondi makseid ulatuses, mis on vastuolus üldkoosoleku poolt kehtestatud majanduskavaga. See on oluline ka õiguskindluse aspektist, kuna korteriomanikud ja võimalikud kolmandad huvitatud isikud saavad majanduskava olemasolu korral eeldada, et see kajastab adekvaatselt kõiki korteriühistu nõudeid korteriomaniku vastu. Seetõttu ei oma lõppastmes tähtsust ka poolte eriarvamus sellest, kas 2019. a üldkoosolekul otsustatud remondifondi makse suurus sai kanduda KrtS § 41 lg 5 alusel üle 2020. a suvele.
36.Seega saab korteriühistu lähtuda nõude esitamisel korteriomanike kinnitatud majanduskavast. Avaldajal ei olnud seetõttu õigust nõuda puudutatud isikult remondifondi makseid 31.05.2020 (dtl 129), 30.06.2020 (dtl 130) ja 31.07.2020 (dtl 132) väljastatud arvetel märgitud ulatuses, s.o 1 euro/m2. Nendel arvetel kajastuvaid nõudeid tuleb seega vähendada kokku 156,48 euro (65,20 × 0,80 × 3 kuud) võrra, s.o ulatuses, mis ületab majanduskavas kehtestatud remondifondi tariifi 0,20 euro/m2. Kolleegium märgib, et kuigi avaldaja 2020. a majanduskava kohaselt kehtestati remondifondi makse suuruseks 0,24 eurot/m 2 (dtl 65 – 66), nähtub nii puudutatud isikule esitatud arvetest kui ka määruskaebusest, et avaldaja on kohaldanud remondifondile tariifi 0,20 eurot/m2. Sellest lähtub nõude lahendamisel ka kohus. Samuti märgib kohus, et korteriühistul on võimalik tekkinud, kuid korteriomanike vahel jagamata jäänud kohustustega arvestada uue majanduskava kehtestamisel.
37.Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus kohaldas aegumist ja jättis avaldaja nõude 280,77 euro ulatuses rahuldamata (349,42 – 68,65). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega rahuldab avalduse täiendavalt 8
2-23-4257 280,77 euro ulatuses ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kokku 349,42 eurot (505,90 – 156,48). Avaldus jääb 156,48 euro ulatuses rahuldamata. Puudutatud isik ei esitanud avaldaja nõudele muid sisulisi vastuväiteid ja avalduse rahuldamist välistavaid muid asjaolusid ei tuvastanud asja läbivaatamisel ka kohus.
38.Lisaks põhivõlale palub korteriühistu mõista puudutatud isikult välja ka viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (koosmõjus KrtS § 42 lg-ga 1) alates avalduse esitamisest 18.03.2023 kuni võla tasumiseni. Viidatud sätte kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna avaldaja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka viivisenõue. Kooskõlas TsMS §-s 367 sätestatuga mõistab ringkonnakohus puudutatud isikult välja alates 18.03.2023 kuni käesoleva määruse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise (arvestatud www.viivisekalkulaator.ee abil) ja edasi viivise seaduses sätestatud määras protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus
39.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
40.TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades avalduse rahuldamise ulatust, on õiglane, et nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad 69% ulatuses puudutatud isiku ja 31% ulatuses avaldaja kanda.
41.Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.