Mikhail Simtsovi kaebus Viru Vangla 22.12.2020. a käskkirja nr 6-3/910-1 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Mikhail Simtsov Vastustaja –Viru Vangla, volitatud esindaja Indrek Arming
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mikhail Simtsovi vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Jätta Mikhail Simtsovi taotlus Viru Vangla 04.11.2021. a otsuste nr 6-16/241-2 ja nr 6-16/230-2 praeguse asja juurde võtmiseks rahuldamata.
3.Jätta Mikhail Simtsovi kaebus rahuldamata.
4.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot Eesti Vabariigi kanda ning menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4 teine lause, pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 p 4). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-21-538
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla tunnistas 22.12.2020. a käskkirjaga nr 6-3/910-1 kinnipeetav Mikhail Simtsovi (edaspidi ka kaebaja) süüdi Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumises 28.11.2020 ning karistas teda 4 ööpäevaks kartserisse paigutamisega neljakuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt käitus kaebaja 28.11.2020 ebaviisakalt, küsides valvur Jessika Eržinka Šustitskaja käest, kas teda on kunagi roojaga üle valatud, ja öeldes seejärel: „Oota, üks päev tuleb sinu aeg! Ja sa kindlasti saad tunda!“. Puudub alus arvata, et kaebaja kohta koostatud ettekanne ei vasta reaalsusele, kuivõrd ametnikud on teadlikud valeütluste andmise tagajärgedest. Ei nähtu ka objektiivset kasu, mida ettekande koostanud ametnik peaks vale ettekande koostamise eest saama. Kaebaja poolt öeldu näol on tegemist üldteadaolevalt ebaviisaka ning ähvardava väljendiga, mille kasutamist saab lugeda objektiivses mõttes isiku suhtes solvavaks. Selline käitumine on kahtlemata vastuolus ühiskonnas kehtivate suhtlusnormide ja üldtunnustatud moraalitundega. Ähvardava sisuga väljendite kasutamine kinnipeetava poolt väljendab ilmset lugupidamatust vanglateenistuse ametnike suhtes. Üldtunnustatud viisakusreeglite eiramine vestluses ning käitumises vanglateenistuse ametnikega näitab ka negatiivset meelestatust vangla tegevust reguleerivatesse õigusaktidesse. Ähvardava sisuga väljendite kasutamine ja ebaviisakas käitumine on tähelepanuvajav rikkumine. Kuna kaebaja varasemad distsiplinaarkaristused ei ole talle piisavalt mõjunud, on proportsionaalne ja eesmärgipärane karistada teda kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks. Kohaldada tuleb neljakuulist katseaega, kuna siis on kaebajal võimalus tõestada enda eeskujulikku käitumist ning muuta enda suhtumist vanglaametnikesse.
2.M. Simtsov esitas pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist 10.03.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 22.12.2020. a käskkirja nr 6-3/910-1 tühistamiseks.
3.Viru Vangla esitas kaebusele17.05.2021 vastuse.
4.Kohus lubas 06.03.2023. a määrusega kaebajal minna üle käskkirja tühistamise nõudelt selle õigusvastasuse tuvastamise nõudele seoses käskkirja mõju ammendumisega. Sama määrusega määras kohus kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks.
5.Kaebaja esitas 15.03.2023 kohtule täiendavad seisukohad, milles esitas ka vastuväite kohtu tegevusele ning taotluse täiendavate tõendite kogumiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja palub tuvastada Viru Vangla 22.12.2020. a käskkirja nr 6-3/910-1 õigusvastasuse järgmistel põhjustel.
6.1.Kaebaja ei ähvardanud valvur J. E. Šustitskajat mitte mingil viisil. 28.11.2020 pöördus kaebaja J. E. Šustitskaja poole seoses kaebaja suhtes alusetult koostatud ettekandega ning küsis, kas valvurile meeldib ettekandeid vorpida ja sel viisil oma võimu näidata. Selle peale valvur solvas kaebajat ebatsensuursete sõnadega ning kaebaja üksnes vastas sellele, hoiatades valvurit teistest kinnipeetavatest tulenevate erinevat liiki ohtude eest. Täpsemalt küsis kaebaja, et kas ta ei mõtle, et kunagi keegi teda tema ebaseaduslike toimingute ja põhjuseta raportite soperdamise eest mingi jälkusega (fekaalidega) üle kallab. See oli küsimus, mitte väide, nagu kirjutab valvur. Ametnik kasutas kaebaja sõnu ära ja kirjutas ettekande, millesse märkis kaebaja sõnad tegelikult öeldust teisiti. Kaebaja kirjutas valvuri ebaviisaka käitumise peale vanglale kaebuse, aga see kedagi ei huvita. Valvur sai seega valetamisest ka kasu ja tegemist oli provokatsiooniga. Sündmuse juures viibinud valvur Vladislav Grabarit aga ei saa uskuda ning ta ei järgi oma tegevuses seaduseid. Inspektor-kontaktisik karistas kaebajat hoolimata kaebaja selgitustest ja isegi hoolimata sellest, et kaebaja pakkus vabandamist. Kaebaja karistamine on ebaõiglane.
3-21-538
6.2.Kaebaja sai teada tema kohta koostatud ettekandest ja anda distsiplinaarmenetluses selgitusi alles pool kuud pärast sündmuse toimumist. Vangla rikkus sellega vangistusseaduse (VangS) § 64 lõiget 2. Menetlusdokumente (distsiplinaarmenetluse protokolli, käskkirja ja ka vaideotsust) tutvustas kaebajale Anett Kongi, kes ei oska selleks piisaval määral vene keelt. Tegemist on olulise menetlusveaga. Kaebajal tuli endal ära arvata, mis oli käskkirjas ja vaideotsuses kirjas, mistõttu ei saanud ta neid normaalselt vaidlustada.
7.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, palub kohtul vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 arvestada käskkirja ja vaideotsuse põhjendustega ning märgib täiendavalt järgmist.
7.1.Kaebaja rikkumise üle ei ole sisulist vaidlust. Kaebaja tunnistab isegi, et rääkis valvurile võimalusest ta roojaga üle valada. Ka tegevuse kolmandatele isikutele omistamine on käsitatav kaudselt ähvardavana. Sellisele käitumisele ei ole ühtegi õigustust ning kaebaja tegevus on õigesti kvalifitseeritud Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumisena. Kaebaja põhjendus, et ta lausus talle etteheidetut seetõttu, et ametnik oli kirjutanud eelnevalt ettekande, ei vabanda tema käitumist.
7.2.Distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistus määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi- ja menetlusnõudeid ning käskkiri on põhjendatud. Määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne. Kartserikaristus määrati kaebajale katseajaga ning vangiregistri andmetel ei pööratud karistust täitmisele.
KOHTU SEISUKOHT
8.Esmalt lahendab kohus kaebaja 15.03.2023. a seisukohas esitatud vastuväite kohtu tegevusele seoses kontaktisiku A. Kongi tunnistajana ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisega (HKMS § 90 lg 1). Kaebaja on soovinud A. Kongi ülekuulamist kohtu poolt, et teha kindlaks, kas A. Kongi oskab piisavalt vene keelt selleks, et ta oleks saanud kaebajale korrektselt tutvustada distsiplinaarmenetluse käiku. Kohus jättis selle taotluse 06.03.2023. a määrusega rahuldamata. Enda 15.03.2023. a seisukohas märgib kaebaja, et A. Kongi üle kuulamata jätmisega ei ole tal võimalust tõendada, et A. Kongi valetab, et tutvustas kaebajale korrektselt distsiplinaarmenetluse käiku.
8.1.Kohus leiab, et vastuväite rahuldamiseks pole alust, ning on sarnaselt 06.03.2023. a määruses tooduga seisukohal, et kaebaja soovitud tunnistaja ütluste kogumine pole asja õigemaks lahendamiseks vajalik (HKMS § 62 lg 2). Selle osas, kas kaebajale olid piisavalt arusaadavad distsiplinaarmenetluse alustamise ajend ja selle käik ning kas tal oli sellest tulenevalt piisavalt võimalusi esitada enda õiguste kaitseks seisukohti ja vastuväiteid, saab kohus võtta seisukoha ka kaebaja poolt distsiplinaarmenetluses esitatud selgituste pinnalt.
9.Kaebaja on 15.03.2023. a seisukohas palunud kohtul tutvuda Viru Vangla 04.11.2021. a otsustega nr 6-16/241-2 ja nr 6-16/230-2, millega rahuldati kaebaja kahjunõuded seoses kahe 10.12.2020 koostatud distsiplinaarkäskkirja kehtetuks tunnistamisega. Kohus tõlgendab eeltoodut taotlusena nimetatud tõendite praeguse asja juurde võtmiseks.
9.1.Kohtute infosüsteemist nähtub tõepoolest, et kaebaja on kohtus vaidlustanud kaks talle 10.12.2020 koostatud distsiplinaarkäskkirja (haldusasjad nr 3-21-523 ja nr 3-21-299) ning need kohtumenetlused on lõpetatud vangla poolt käskkirjade kehtetuks tunnistamise tõttu. Nimetatud haldusasjadest nähtub aga ka see, et käskkirjad tunnistati kehtetuks, kuna distsiplinaarkaristuste määramisel oli ületatud VangS § 64 lg-s 41 ette nähtud tähtaega. Nagu kaebaja märkis ka praeguses asjas, esitas ta mõlema käskkirjaga seonduvalt vanglale kahju hüvitamise taotluse ning talle maksti välja hüvitised. Eeltoodu ei seondu praeguse asja lahendamisega ning kaebaja soovitud otsuste praeguse asja juurde võtmiseks puudub vajadus. Seda, kas praeguses asjas
3-21-538 vaidlustatud käskkirjaga on kaebajale distsiplinaarkaristus määratud tähtaegselt, hindab kohus edaspidi käesolevas otsuses.
10.Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 22.12.2020. a käskkirja nr 6-3/910-1 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 67–70), millega teda karistati neljapäevase kartserikaristusega neljakuulise katseajaga valvuri suhtes ebaviisaka ja ähvardava käitumise eest 28.11.2020.
11.Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid.
12.Vanglas 28.11.2020 juhtunu on fikseeritud valvuri J. E. Šustitskaja 28.11.2020 koostatud ettekandes nr 6-20/5244-1 (dtl 79). Sündmuse juures viibis lisaks J. E. Šustitskajale ja kaebajale valvur V. Grabar, kes kinnitas oma allkirjaga, et nimetatud ettekanne on koostatud toimunud intsidendi kohta (ettekande nr 6-20/5244-1 on allkirjastanud ka V. Grabar). J. E. Šustitskaja kirjeldab ettekandes 28.11.2020 kella 08.17 paiku toimunut järgmiselt: „Hommikuse loenduse ajal ei viinud ma loendust läbi, vaid seisin veidi eemal koos käruga, millel seisid tabletid, ning kinnipeetav Mikhail Simtsov küsis loendust läbiviiva valvuri käest: ,Nu gde eta raportitša? Boitsa?“ Siis vaatas minu poole ja küsis, kas mind on kunagi roojaga üle valatud? Ma küsisin kinnipeetava käest, kas ta ähvardab mind, mille peale kinnipeetav vastas: „Oota, üks päev tuleb sinu aeg! Ja sa kindlasti saad tunda!“ Teavitasin kinnipeetavat ettekande koostamisest.“ Kaebaja väitel küsis ta J. E. Šustitskajalt, miks ta oli varem koostanud kaebaja kohta ebaseadusliku ettekande ja kas ta on raportite harrastaja (14.12.2020. a selgitused, dtl 77–78, tõlge eesti keelde dtl 124). Seejärel oli J. E. Šustitskaja kaebaja sõnul teda ebatsensuurse väljendi kasutamisega solvanud ja kaebaja hoiatas teda, et tema ebaseadusliku käitumise peale võib teda keegi roojaga üle valada. Sisuliselt sama on väitnud kaebaja kohtule (kaebaja 03.04.2021. a kaebuse täiendus, dtl 47–50, tõlge eesti keelde dtl 54–55).
13.Eelnevalt osutatud tõendid ja selgitused nende koosmõjus on kohtu hinnangul piisavad, et heita kaebajale ette Viru Vangla kodukorra punktiga 1.12.8 vastuolus olevalt valvuriga ebaviisakalt käitumist ja tema suhtes ähvardava sisuga väljendi kasutamist. Enda kõnes teise inimese roojaga ülevalamisele viitamine on vastuolus ühiskonnas kehtivate viisakusnormidega. Samuti võis valvur kaebaja poolt väljaöeldust, sh kaebaja enda välja toodud versioonis, tunda, et tal on oht sattuda kaebaja kirjeldatud tegevuse ohvriks ja seda võimalikult ka kaebaja enda tegevuse tõttu. Kaebaja ei ole seejuures varjanud, et ta oli samal päeval rahulolematu sama valvuri varasema tegevusega ning seda selgelt ka väljendas.
14.Kaebaja poolt osutatu, et enne kaebaja poolt ette heidetud sõnade ütlemist valvur solvas teda, ei vabasta kaebajat süüst. Kuigi kohus ei saa valvuri poolt ebatsensuursete väljendite kasutamist välistada, on kaebajal hoolimata sellest kohustus järgida vangla sisekorraeeskirju (VangS § 67 p 1). Kaebajal on õigus juhtida vangla tähelepanu ametnike mittenõuetekohasele tegevusele ning vangla saab seejärel vajadusel vanglaametniku tegevusele reageerida. Kuigi kaebaja kinnitusel ta seda antud juhul ka tegi, on tema viidatud kaebus (nr 6-10/38571-2, dtl 141) vanglale esitatud siiski enne vaidlusalust juhtumit ning kaebajale tagastatud 11.12.2020 (dtl 140).
15.Kaebajale on 28.11.2020 ebaviisaka käitumise ja ebatsensuursete väljendite kasutamise eest määratud 4-ööpäevane kartserikaristus neljakuulise katseajaga. Kohtu hinnangul tuleb sellist karistust pidada proportsionaalseks. Kaebaja distsiplinaarkaristuste väljavõtte (dtl 116) kohaselt oli kaebajal rikkumise toimepanemise aja seisuga kuus kehtivat distsiplinaarkaristust.
3-21-538 Suhtlemiseeskirjade rikkumise eest oli kaebajat karistatud kahel korral. Lisaks kaebaja karistatusele arvestas vangla põhjendatult seda, et tegemist oli vanglas tähelepanu vajava rikkumisega, ning seda, et kaebaja oli distsiplinaarmenetluse käigus pakkunud, et ta võib enda väljaöeldu eest vabandada. Tegemist on asjakohaste kaalutlustega.
16.Kohtu hinnangul ei ole Viru Vangla rikkunud ärakuulamiskohustust (haldusmenetluse seaduse § 40, VangS § 64 lg 2 teine lause). Valvuri 28.11.2020. a ettekandest nähtub, et valvur teavitas koheselt samal päeval kaebajat ettekande koostamisest. Samuti koostas vangla 11.12.2020 teatise (dtl 75–76), milles teavitas kaebajat tema suhtes Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumise kahtluses distsiplinaarmenetluse algatamisest. Asja materjalidest nähtub selgelt, et kaebajal on olnud võimalus distsiplinaarmenetluses enda selgitusi anda. Kuigi 11.12.2020. a teatisele on samal päeval käsikirjaliselt märgitud, et kaebaja keeldus menetluse alustamise teate tutvustamisest, anti talle ettekanne kambrisse (vt teatisele tehtud märge) ning kaebaja esitas seejärel 14.12.2020 vanglale oma selgitused (dtl 77–78, tõlge eesti keelde dtl 124–125). Kaebaja selgitustes on toodud selged sisulised vastuväited talle etteheidetud teole. Seega ei saa ei nendest selgitustest ega hiljem distsiplinaarmenetluse protokollile (dtl 71– 73) 17.12.2020 esitatud vastuväidetest (dtl 74, tõlge eesti keelde dtl 124), vaidest (dtl 25–26, tõlge eesti keelde dtl 118) ja kaebusest kohtule järeldada, et kaebajal ei oleks mõningase keelebarjääri tõttu olnud võimalust mõne distsiplinaarasjas tähtsust omava asjaolu kohta enda seletusi anda ja vastuväiteid esitada.
17.Arvestades, et rikkumine on toime pandud 28.11.2020 ning kaebajale tutvustati tema distsiplinaarkorras karistamise käskkirja 23.12.2020 (dtl 70), on distsiplinaarkaristus kaebajale määratud VangS § 64 lg-s 41 toodud tähtaja jooksul. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud ka teisi õigusaktidest tulenevaid menetlusreegleid.
18.Eeltoodud põhjendustel tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui menetluskulud on kohustatud hüvitama menetlusabi saaja ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kohus vabastas 14.04.2021. a määrusega kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu 15 euro tasumisest. Need menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad ka poolte muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.