Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
29.03.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-321
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja JJ Puudutatud isik X, esindaja UP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.02.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.02.2023 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale haldusasjas nr 3-23-321.
Tagastada X-le 06.03.2023 määruskaebuse lisa 1.
3.Võtta haldusasja materjalide juurde 06.03.2023 määruskaebuse lisad 2–3 ja 13.03.2023 esitatud tõendid ning Politsei- ja Piirivalveameti 24.03.2023 vastusele lisatud tõendid.
4.Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.02.2023 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X esitas 28.07.2021 taotluse lühiajalise (C-liiki) viisa saamiseks. Taotluses on reisi eesmärgina märgitud ärireis ning AS-i O külastamine. Viisa anti kehtivusega 05.08.2021–04.07.2026. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas viisa 13.02.2023 otsusega kehtetuks, sest viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei ole usaldusväärsed ning tõendatud ei ole liikmesriigi territooriumilt lahkumine enne viisa kehtivusaja lõppu (viisaeeskirja art 34 lg 2).
3-23-321
2.PPA rahuldas 09.12.2022 kirjaga Hollandi ametivõimude palve X vastuvõtmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel. Puudutatud isik saabus 14.02.2023 Hollandist Eestisse ja esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. Puudutatud isik põhjendas taotlust sellega, et ei ole rahul Venemaa poliitilise olukorraga. Kuna puudutatud isik on sõja vastu, esineb Venemaal oht tema elule ja tervisele. Puudutatud isiku väitel oli tal telefonis kutse ilmuda sõjaväekomissariaati.
3.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 15.02.2023 taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 ja § 362 lg 2 alusel. Kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Puudutatud isiku väited rände ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise põhjuste kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Isikule oli väljastatud 2021. a-l lühiajaline viisa ärilisel eesmärgil, et kohtuda AS-ga O. PPA andmebaasidest ei nähtu, et isik oleks viisa alusel Eestisse sisenenud. Isik kasutas viisat hoopis reisimiseks Hollandisse ja seal rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Seega esitati viisa saamiseks valeandmeid, mis osutab väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 2 mõistes põgenemisohule. Eluliselt ei ole usutav, et isik taotles viisat, kuid ei teadnud, et Eestis on võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset. Kuna Schengeni riikide vahel puudub piirikontroll, on isikul võimalik igal ajal Eestist lahkuda sobivasse liikmesriiki. PPA-le pole teada, millises seisus on Hollandis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus. Põgenemisohu tõttu ei ole muid järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada.
4.Puudutatud isik selgitas 16.02.2023 toimunud kohtuistungil, et teda ei lastud üle piiri, kui ta soovis osaleda raudteetöötajate võistlusel ning ta ei kasutanud viisat koroonapiirangute tõttu. Samuti kartis ta, et ei saa Eestis varjupaika, sest meedias kajastati, et mobilisatsiooni eest põgenejatele ei anta Eestis rahvusvahelist kaitset, ning ta saadetakse Venemaale tagasi.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.02.2023 määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.04.2023 (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Isik ei pruugi kinnipidamiseta olla PPA-le menetlustoiminguteks kättesaadav. Põgenemisohule osutab VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaolu ning isikuga seotud muud asjaolud kogumis. Isik taotles Eesti viisat, kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Hollandis. Ta ei soovinud tulla Eestisse eesmärgil, milleks oli viisat taotlenud, vaid Venemaalt lahkuda ja esitada taotlus talle sobivas riigis. Pole usutav, et ta ei teadnud võimalusest taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Kuna Schengeni alal ei ole piirikontrolli, ei saa välistada tema soovi Eestist lahkuda. Põgenemisohu tuvastamisel ei aita muud VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmed põgenemist eelduslikult ära hoida. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Isikul ei ole Eestiga sotsiaalseid sidemeid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 16.02.2023 määrus tühistada ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Puudutatud isikul ei olnud juurdepääsu Internetile ja telefonile, mistõttu tal ei olnud võimalik oma väiteid põhistada ega tõendada. Talle ei võimaldatud menetluses esindajat. PPA-le oli puudutatud isik teada juba 09.12.2022, sest siis rahuldati Hollandi ametivõimude palve isiku vastuvõtmiseks. Seega ei ole õige PPA väide, et pole teada, kust ja miks isik Eestisse tuli. Puudutatud isikul olid kaasas rahvusvahelise kaitse menetluse raames koostatud dokumendid, kuid PPA ei tutvunud nendega. Puudutatud isik elas Hollandis avatud keskuses ning tegi Hollandi ametivõimudega koostööd. Ta tuli Eestisse vabatahtlikult, mis osutab, et ta ei asuks 2(6)
3-23-321 end varjama. Ei ole võimalik mõista, kuidas halduskohus jõudis järeldusele, et puudutatud isik on esitanud viisa taotlemisel valeandmeid. Talle oli väljastatud viisa kehtivusega 05.08.2021–04.07.2026, kuid Eestisse tulemist takistas COVID-19 ulatuslik levik Eestis ja Venemaal. Ta proovis tulla Eestisse 2021. a augustis, kuid teda ei lubatud üle piiri. 2022. a-l piirati Eestisse sisenemist lühiajalist viisat omavatel Venemaa kodanikel. PPA tunnistas puudutatud isiku viisa kehtetuks, kuid isik tuli Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlejana. Tähtsust ei ole sellel, missuguses seisus on puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlus Hollandis. Dublini III määruse olemusest tulenevalt ei vaata Holland taotlust sisuliselt läbi. Sisuline menetlus toimub Eestis. Puudutatud isiku väide, et ta ei teadnud, et Eestis saab rahvusvahelist kaitset taotleda, on seotud meedias väljendatuga, et mobilisatsiooni eest põgenejatele ei anta rahvusvahelist kaitset. Istungil ei toimunud mingit sisulist arutelu.
PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata.
Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud konkreetseid asjaolusid, mille halduskohus jättis põgenemisohu hindamisel arvesse võtmata. Isik taotles Eesti viisat, kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Hollandis, tutvudes eelnevalt rahvusvahelise kaitse taotlemise korraga ja planeerides põhjalikult oma teekonda. Pole eluliselt usutav, et puudutatud isik ei teadnud võimalusest esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlus. Tegelikult ta ei soovinud tulla Eestisse ärilisel eesmärgil, vaid Venemaalt lahkuda ning esitada rahvusvahelise kaitse taotlus talle sobivas riigis. Alates 21.06.2021 võisid Eestisse reisida kolmandatest riikidest pärit vaktsineeritud inimesed. Asjaomast teavet kajastati nii eesti- kui ka venekeelses meedias. See oli ka põhjus, miks sai viisat taotleda välisesinduses. Ainus takistus Eestisse sisenemisel sai olla see, kui puudus vaktsineerimispass või 72 tundi enne Eestisse sisenemist tehtud koroonaviiruse PCR test või 48 tundi varem tehtud antigeeni kiirtest ning tõend negatiivse tulemuse kohta. 19.09.2022 jõustunud piirangud on seotud Euroopa Liidu sanktsioonidega Venemaa kodanikele, vastuseks sõjalisele olukorrale Ukrainas. Seetõttu peatati Eesti välisesindustes C-liiki viisade väljastamine, kuid juba väljastatud viisade alusel sai Eestisse siseneda. Puudutatud isik on aastatel 2017–2019 korduvalt Eesti ja Soome väljastatud Schengeni viisade alusel Eestis käinud, mistõttu ei olnud Eesti tema jaoks tundmatu riik, kuhu ta ei oleks julgenud tulla rahvusvahelist kaitset taotlema. Tõele ei vasta väide, et puudutatud isikut ei lastud 06.08.2021 Eesti Vabariiki COVID-19 piirangute tõttu. Puudutatud isik on passis olevate templite järgi ületanud väljuval suunal Ivangorodi piiripunkti, kuid ei ole jõudnud Eesti Vabariigi piirikontrolli. Kui puudutatud isik oleks jõudnud Eesti piirikontrollini, oleks selle kohta olnud vastav kanne PPA andmebaasis (lahtris „Piiriületuse staatus“ oleks märge „Piiriületus tõkestatud“). Selline kanne 06.08.2021 seisuga puudub. Riiki mittelubamise korral lüüakse välismaalase passi ka tempel, mis puudutatud isiku passis puudub. Seega ei ole Eesti puudutatud isikul riiki sisenemist keelanud. Määruskaebuses viidatud artiklis on välja toodud, et Venemaa kodanikukohustuse täitmisest keeldumine ei anna piisavat alust rahvusvahelise kaitse saamiseks Eestis ega üheski teises riigis. On arusaamatu, miks isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis. Tekib põhjendatud kahtlus tema tegelikus soovis Eestis rahvusvahelist kaitset saada ja Eestisse elama jääda. Puudutatud isik andis kohtuistungil selgitusi (Eestisse tulemata jätmine koroonapiirangute tõttu, hirm rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise ja väljasaatmise ees), millega kohus arvestas määruse tegemisel. Otsus puudutatud isiku kinnipidamise kohta ei ole tehtud kergekäeliselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I 3(6)
3-23-321
8.Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale, millega halduskohus andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Puudutatud isiku eesmärk on vabaneda kinnipidamiskeskusest. Selleks tuleb taotleda Tallinna Halduskohtu 16.02.2023 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks rahuldamata (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel puudutatud isiku tahet esitada asjaomased taotlused. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Puudutatud isik on esitanud määruskaebemenetluses järgmised tõendid: kinnipidamiskeskuse ametniku e-kiri halduskohtu määruse kätteandmise kohta, e-kiri kinnipidamiskeskusele seoses puudutatud isikuga kokkusaamisega, passi koopia, otsus esmase kinnipidamise tühistamise kohta Hollandis ning pildid Hollandist. Ringkonnakohus järeldab sellest, et puudutatud isik soovib nende tõendite asja juurde võtmist. Ringkonnakohus tagastab puudutatud isikule kinnipidamiskeskuse ametniku e-kirja, sest asjaolu, mida puudutatud isik soovib sellega tõendada, on juba tõendatud PPA 20.02.2023 e-kirjaga. Ühtlasi luges ringkonnakohus 27.02.2023 esitatud riigi õigusabi taotluse puudustega määruskaebuseks ning puudutatud isikul oli võimalik kõrvaldada määruskaebuse puuduseid kuni 13.03.2023 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2023 e-kiri). Seega ei pidanud esitama tõendeid selle kohta, et 06.03.2023 esitatud määruskaebus on tähtaegne. Ringkonnakohus võtab ülejäänud puudutatud isiku esitatud tõendid asja materjalide juurde, sest neil võib olla tähtsus asja lahendamisel (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Puudutatud isik soovib nendega tõendada oma väiteid kaasaaitamiskohustuse täitmise, viisa kasutamise asjaolude ning rahvusvahelise kaitse menetluse kohta Hollandis. PPA 15.02.2023 taotlusele on küll lisatud koopia puudutatud isiku passist, kuid määruskaebusele lisatud tõendis on puudutatud isiku väiteid kinnitav koht markeeritud.
10.PPA 24.03.2023 vastusele on lisatud väljavõtted puudutatud isiku piiriületustest. PPA soovib nende tõenditega ümber lükata puudutatud isiku piiriületust puudutavad väited. Ringkonnakohus võtab need tõendid samuti asja materjalide juurde, sest need on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). II
11.PPA tugines taotluses VRKS § 361 lg 2 p-le 4. Selle sätte järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiklikku osalust ja kättesaadavust. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). Esmase loa taotlemisel ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordset luba taotletakse sageli piiratud aja ja informatsiooni tingimustes. Seetõttu võib esmakordse loa taotlemiseks olla piisav, kui kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 14). 4(6)
3-23-321
12.Puudutatud isik taotles rahvusvahelist kaitset Venemaal valitseva poliitilise olukorra tõttu. Puudutatud isiku väitel on ta sõjavastane, millest tulenevalt on Venemaal oht tema tervisele ja elule. Samuti on ta kutsutud sõjaväekomissariaati. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 14.02.2023 ning PPA taotles halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks järgmisel päeval. Seega oli menetlus algusjärgus ning jaatada võis vajadust kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlemise aluseks olevaid asjaolusid, sh teha menetlustoiminguid, mis eeldavad isiklikku osavõttu.
13.VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või loata lahkumist teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21). Halduskohus selgitas õigesti, et kuigi põgenemise ohu kindlakstegemiseks peab esinema vältimatult mõni VRKS § 361 lg-s 21 või VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks hinnata seda asjaolu kogumis muude isikut ja juhtumit iseloomustavate asjaoludega. Kinnipidamiseks peab põgenemisoht olema ka piisavalt suur (Riigikohtu 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 16; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13; 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12).
14.PPA seostas põgenemisohu VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaoluga, s.o isik on esitatud viisamenetluses valeandmeid, kuid märkis lisaks, et isiku selgitused rände ja rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Halduskohus nõustus PPA hinnanguga põgenemisohule. Puudutatud isik väidab, et ta ei ole viisamenetluses valeandmeid esitanud. Ta proovis Eestisse tulla viisataotluses osutatud eesmärgil 06.08.2021, kuid teda ei lastud üle piiri. Ta ei tulnud Eestisse pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist, sest arvas meedias väljendatust lähtudes, et mobilisatsiooni eest põgenejatele Eestis rahvusvahelist kaitset ei anta.
15.Asja materjalide järgi taotles puudutatud isik viisat ärilisel eesmärgil AS-i O külastamiseks ning see väljastati kehtivusega 05.08.2021–04.07.2026 (PPA 15.02.2023 taotluse lisa 3, dtl 37). Ringkonnakohus nõustub PPA seisukohaga, et puudutatud isik ei ole viisat taotletud eesmärgil kasutanud. Puudutatud isik selgitas 16.02.2023 toimunud istungil, et proovis Eestisse tulla raudteetöötajate võistlusele, kuid teda ei lastud koroonapiirangute tõttu üle piiri. Määruskaebuses on välja toodud, et sisenemist piirati põhjusel, et vaktsiini tegemisest möödunud aega oli pikendatud. Puudutatud isiku passis on küll 06.08.2021 tempel Venemaalt (Ivangorodist) lahkumise ja samal päeval tagasisaabumise kohta (vt 06.03.2023 määruskaebuse lisa 3, lk 4), kuid puuduvad andmed Eestisse sisenemise kohta. PPA on oma vastuses määruskaebusele selgitanud, et kui isiku Eestisse sisenemist oleks sel päeval tõkestatud, siis oleks selle kohta tehtud kanne andmebaasi. Sama vastuse lisa 1 järgi on selline lahter andmebaasis olemas (piiriületuse lubamise/tõkestamise aeg ja piiriületuse staatus), mistõttu puudub ringkonnakohtul põhjus kahelda PPA väite õigsuses. PPA sõnul pannakse sellises olukorras passi ka tempel, mida puudutud isiku passi koopiast ei nähtu. Puudutatud isiku vastuväited piiriületuse takistamise kohta on samas üldsõnalised. Ta ei ole välja toonud ühtegi konkreetset põhjust, miks teda ei lubatud üle piiri või missugust vaktsineerimisnõuet ta ei täitnud. Samas oli tal see võimalus nii 16.02.2023 toimunud istungil kui ka määruskaebuses. Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korraldusest nr 169 „ Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ ei nähtu, et maksimaalse kaitse saabumise aega oleks viisa taotlemise ja väidetava sisenemise vahelisel ajal muutunud. Puudutatud isiku istungil antud ütlused on ka vastuolulised: istungil mainis ta soovi Eestisse siseneda ja selle takistamist 2020. a-l (10:05:50–10:07:50), kuigi ta taotles viisat 2021. a-l ning ka väidetav piiriületus toimus 2021. a-l. Ringkonnakohtu hinnangul võib neid asjaolusid arvestades kahelda viisamenetluses esitatud andmete õigsuses (VSS § 68 p 2).
5(6)
3-23-321
16.Võimalikku põgenemisohtu kinnitavad ka muud isikuga seotud asjaolud. Kuigi Venemaa Föderatsiooni kodanike lühiajaliste viisade alusel Eestisse sisenemist piirati alates 19.09.2022, võis juba välja antud viisaga Eestisse siseneda Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korralduse nr 247 §-s 2 sätestatud tingimustel, sh humaansetel kaalutlustel. Isik on varem korduvalt Eestisse reisinud, mistõttu pidi ta olema teadlik võimalusest taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Info rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kohta on vene ja inglise keeles kättesaadav PPA veebilehel. Kuna kvalifitseerimistingimused on EL riikides ühtlustatud, ei saanud puudutatud isik eeldada, et teistes EL liikmesriikides oleks talle antud rahvusvahelist kaitset mobilisatsiooni eest põgenemise alusel. Asja materjalidest nähtuvalt viibis puudutatud isik pärast Venemaalt lahkumist Valgevenes, Egiptuses ja Türgis, enne kui reisis Hollandisse, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse (PPA 15.02.2023 taotluse lisa 3, dtl 8). Ringireisimine osutab, et isik soovis taotleda rahvusvahelist kaitset talle sobivas EL riigis (Hollandis). Arvestades isiku varasemat käitumist ja tema ütluste ebausaldusväärsust, ei ole välistatud, et ta võib sel eesmärgil Eestist lahkuda, ega ole enam kättesaadav toiminguteks, mis eeldavad isiklikku kohaolu. PPA ei ole küll väitnud, et puudutatud isik pole seni täitnud kaasaaitamiskohustust, kuid asjaolusid arvestades puudub kindlus, et see jätkuks isiku vabaduses viibides. Hinnang põgenemisohule on prognoosotsus, st põgenemisohu tuvastamiseks ei pea oht olema realiseerunud, ning esmakordset luba taotletakse piiratud informatsiooni tingimustes. Praegusel juhul viitasid isikuga seotud asjaolud kogumis (VSS § 68 p 2, vastuolulised ütlused, ringireisimine) piisavalt suurele põgenemisohule ning nii PPA kui halduskohus on ohtu õigesti hinnanud.
17.Kuna isikust lähtub põgenemisoht, pole alust kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Eelduslikult ei suuda VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmed põgenemisohu tuvastamisel põgenemist tõhusalt ära hoida (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Puudutatud isik ei ole väitnud, et kinnipidamine on vastuolus tervist või turvalisust puudutavate kaalutlustega. Seega ei saa praegust kinnipidamist pidada taotletavat eesmärki arvestades ebaproportsionaalseks.
18.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et halduskohus rikkus tema õigust ausale kohtumenetlusele. Isik sai esitada oma vastuväited kohtuistungil ning halduskohus on nende väidetega arvestanud. See, et halduskohus ei pidanud isiku väiteid usaldusväärseks, ei tähenda, et väidetega poleks arvestatud. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik oleks taotlenud halduskohtult riigi õigusabi korras esindajat vms. Isik on saanud kasutada esindaja abi määruskaebemenetluses.
19.Eelneva põhjal jääb puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.02.2023 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
20.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). PPA ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka PPA võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
21.Tulenevalt VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.