lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-381/8

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 20.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-381/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
946
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-23-381

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-381

Määruse kuupäev ja koht

20.3.2023, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Resolutsioon

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määrus toimetatakse taotlejale kätte. Asjaolud ja menetluse käik

1.X esitas 15.2.2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millest on võimalik aru saada, et neuroloogi poolt 5.07.2022 talle määratud ravimi Neurotiniin asemel väljastati taotlejale unerohi Kveatipin. Hiljem heideti taotlejale ette, et tema väidetavalt kogub ravimeid ja lõpetati medõe korraldusel unerohu Kveatipin väljastamine. Nüüd ilma unerohuta esinevad taotlejal unetus ja ärritus, kuna valesti määratud ravimi tõttu võttis ta pikaajaliselt vajaliku ravimi asemel unerohu Kveatipin vastu. Taotleja palvele väljastada talle unerohu, et tema saaks magada, vastas medõde, et selle üle otsustab perearst, mitte tema. Taotlejale pakuti Valerianat, kui see teda ei aita. Taotleja pöördumistele vangla ei ole reageerinud. Kaebaja vajab kohtulikku esialgset õiguskaitset, kuna see on ainuke viis saada meditsiiniabi, mida ta vajab lähtudes terviseseisundist. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas taotleja kohtule menetlusabi taotluse, milles taotles kohtult taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus esitas 21.2.2023 Viru Vanglale päringu, milles palus saata kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas (sh selgitada, kas taotleja on esitanud vanglale vaide).
3.Viru Vangla vastas kohtunõudele 28.2.2023. Vangla arvates on esialgse õiguskaitse taotlusest võimalik aru saada, et taotleja ei ole rahul vangla arsti 2.2.2023. a raviotsusega. Vangla leidis, et taotleja tegelikuks sooviks võib olla esitada kaebus koos kohustamisnõudega

3-23-381 või tuvastamisnõudega. Lisaks märkis vangla, et taotleja on 4.1.2023 esitanud võõrkeelse pöördumise, mis võib olla käsitletav kohustamisvaidena.

4.Tartu Halduskohtu 7.3.2023 määrusega jäeti taotlus käiguta. Taotleja sai kohtu puuduste määruse tõlke kätte 10.3.2023. Kohtu seisukoht
5.Tartu Halduskohus kohustas taotlejat kolme päeva jooksul arvates 7.3.2023 määruse kättesaamisest kõrvaldama esialgse õiguskaitse taotluses puudused. Kuna taotleja sai kohtu puuduste määruse tõlke kätte 10.3.2023, siis järelikult tulenevalt HKMS § 67 lg-st 1, hakkas kohtu poolt määratud tähtaeg kulgema alates 11.3.2023 ja lõppes 13.3.2023. Kohus tegi kindlaks, et taotleja ei ole käesoleva hetke seisuga puuduseid kõrvaldanud. Seega esineb alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks.
6.Kohus on ka seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning kuulub seetõttu tervikuna läbivaatamata jätmisele. Esmalt selgitab kohus, et ei nõustu vangla poolt taotlusele antud tõlgendusega, et 15.02.2023 kohtule esitatud esialgse taotlus võiks olla puudusega kaebus kohustamis- ja õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Taotluses puuduvad sellised kohad, mis viitaksid kohtu arvates sellele, et taotleja tegelikuks tahteks oleks kohtule kaebuse esitamine. Kohus märgib, et taotlus on pealkirjastatud esialgse õiguskaitse taotlusena, mis küll nõude ja faktiliste asjaolude kirjelduses ei ole piisavalt konkreetne, kuid millest on võimalik kirjeldatud probleemidele tuginedes tõlgendamise teel aru saada, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras kohtupoolset sekkumist. Seda kinnitab ka taotleja poolt esitatud selgitus, miks ta vajab esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohtu arvates sellised põhjendused ei ole omased kaebuse põhjendustele (vrd halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 250 lg 1 ja § 38 lg l). Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus esialgse õiguskaitse taotlust, mis on esitatud koos abinõudega kohustada Viru Vanglat väljastama taotlejale tekkinud unetuse tõttu unerohtu, aga samuti neuroloogi poolt 5.07.2022 määratud ravimi Neurotiniin (HKMS § 251 lg 1 p 3).
7.HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus rõhutab, et esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest.1
8.Viru Vangla poolt kohtule esitatud andmetest tulenevalt on taotleja esitanud vanglale vaide, mille esemeks oli muu hulgas neuroloogi poolt 5.7.2022 määratud ravimi Neurontiin (valuvaigisti) väljastamata jätmine (dtl 13). Samas on taotleja esitanud vanglale taotluse, mille esemeks oli unetuse tekkimise tõttu unerohu saamise vajadus (dtl 15). Järelikult vangla poolt kohtule esitatud dokumendid kinnitavad, et taotleja soovis vaidemenetluse korras vaid neuroloogi poolt määratud ravimi Neurontiini väljastamist, kui ei esitanud vanglale vaiet unerohu kättesaamiseks. Sellele tuginedes on kohtul alus arvata, et hetkel ei käi vaidemenetlust, mille esemeks oleks taotleja soov kätte saada unerohtu. Vaidemenetluse puudumine tähendab seda, et esialgse õiguskaitse taotlus unerohu kättesaamise soovi osas ei ole menetluslikult lubatav, kuna esialgse õiguskaitse taotluses soovitud abinõu ei lähtu vaidemenetluse esemest.
9.HKMS § 249 lg 3 teine lause sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 686.

3-23-381

10.Neurotiniini väljastamise soovi osas selgitab kohus, et taotleja on esitanud 1.3.2023 kohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega, kus taotles muu hulgas neuroloogi poolt 5.7.2022 määratud Neurotiniini väljastamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja esitanud vanglale vastava sisuga vaide, kuid vangla tagastas selle esitajale läbivaatamatult, mistõttu on kaebaja otsustanud pöörduda kohtusse. Kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus oli registreeritud haldusasja 3-23-501 raames. Eelnevast nähtub, et vaidemenetlus, mille esemeks oli Neurontiini väljastamise soov lõppenud ja taotleja on esitanud kohtule koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse. Järelikult langes taotlejal ära vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamise järele vaidemenetluses ning kohtule esitatud kaebuse tõttu on hetkel tema kasutuses tõhus õiguskaitsevahend. Kuna vaidemenetlus, millega seoses oli esitatud käesoleva haldusasja raames esialgse õiguskaitse taotlus, on lõppenud ja uue haldusasja raames registreeritud esialgse õiguskaitse taotlus on otseselt seotud kaebusega (taotluse läbivaatamisel hinnatakse muu hulgas kaebuse perspektiivi), ei näe kohus mõistlikku põhjust menetleda paralleelselt vaidemenetluse käigus kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlust. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et halduskohtumenetluse käigus langes ära vajadus esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise järele.
11.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna läbi vaatamata.
12.Kohus selgitab, kuna kohus ei vaadanud sisuliselt läbi esialgse õiguskaitse taotlust, jätab kohus läbi vaatamata ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
13.Juhindudes HKMS § 175 lg-st 3 ja § 178 lg-st 3, asendab kohus taotleja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja