Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte taotlejale. Määrus edastatakse teadmiseks ka Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtusse saabus 2. märtsil 2023 X.X esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt viibib taotleja kartseris. Taotleja on seisukohal, et Viru Vangla mõnitab teda, pannes koridoris kella 7.00-st kuni 22.00-ni tööle raadio. Taotleja väidab, et raadio segab hommikul tema und, päeval õppimist ja enda raadio kuulamist ning õhtul puhkamist ja kohtule kirjutamist, samas raadio tööle panek ei täida oma eesmärki, sest kinnipeetavad suhtlevad üksteisega ka siis, kui raadio käib. Taotleja palub kohustada vanglat lõpetama tema mõnitamine. Taotleja osutab, et esitas 27. veebruaril 2023 vanglale vaide. Ühes esialgse õiguskaitse taotlusega esitas taotleja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
2.Kohus palus 3. märtsi 2023. a kohtunõudega Viru Vanglal edastada taotluses viidatud
27.veebruari 2023. a vaide ja teatada, kas taotluse asjaoludega seoses on käimas vaidemenetlus. Samuti palus kohus esitada seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
3-23-496
3.Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 7. märtsil 2023 taotluse asjaoludega seonduvad materjalid ja seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatusele. Viru Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla märgib, et ükski õigusakt ei keelusta päevasel ajal raadio mängimist osakonna koridoris ning kambrite uksed summutavad märkimisväärselt väljastpoolt tulevat heli. Eeltoodust tulenevalt on vangla seisukohal, et kambrisse koridorist kostuv võimalik heli on minimaalne ega ole olulisel määral häiriv. Ka tavapärases elus pole võimalik tagada absoluutset vaikust ning eluruumi kostub üldjuhul teatud määral helisid, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks olukorraga, mis osutuks ülimalt häirivaks. Samuti märgib vangla, et ajavahemikus 06.00–22.00 ei ole eraldi ette nähtud aega magamiseks, mistõttu taotleja etteheited selle kohta, et raadio mängimine segab magamist, ei ole asjakohased. Vangla ei nõustu taotleja seisukohaga, et raadio mängima panek suhtlemise takistamise eesmärgil ei ole põhjendatud. Viru Vangla kodukorra punkt 1.12.10 sätestab, et suletud osakonnas paikneval kinnipeetaval on keelatud suhelda teises kambris oleva kinnipeetavaga. Juhul, kui osakonnas pannaksegi raadio päevasel ajal mängima eesmärgiga takistada kinnistes kambrites paiknevate kinnipeetavate omavahelist suhtlemist, siis on see kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga vangistusseaduse § 6 lõike 1 tähenduses, kuivõrd seeläbi tagatakse Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.10 järgimist. Vangla hinnangul ei põhjusta osakonna koridoris päevasel ajal mängiv raadio taotlejale seesuguseid pöördumatuid kahjulikke tagajärgi, et tema õigused oleksid olulises ulatuses riivatud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõikest 4 tulenevalt tõlgendab kohus esialgse õiguskaitse taotlust vastavalt taotleja tahtele. Kohus mõistab esialgse õiguskaitse taotluse sisust tulenevalt taotleja tahet selliselt, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat raadio koridoris välja lülitama (HKMS § 251 lõike 1 punkt 3).
5.HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Taotleja väidab, et esitas vanglale 27. veebruaril 2023 vaide. Viru Vangla 7. märtsi 2023. a vastusele lisatud dokumendist nähtub, et taotleja on esitanud 27. veebruaril 2023 vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud 27. veebruaril 2023 nr-ga 6-10/4598-1). Lähtudes pöördumise sisust, käsitas vangla seda taotlusena lülitada raadio S5-s välja ja suunas selle pöördumise inspektor-kontaktisikule. Kohus vangla tõlgendusega ei nõustu ning on seisukohal, et taotleja 27. veebruari 2023. a pöördumist saab ja tuleb mõista vaidena, kuivõrd taotleja vaidlustab selles vangla 27. veebruari 2023. a keeldumist raadio välja lülitada ning soovib, et raadio välja lülitatakse. Kohus osutab, et vaide sisu kattub esialgse õiguskaitse taotluse sisuga, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
6.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt HKMS § 104 lõikele 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lõike 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 27. oktoober 2022 kuni 26. veebruar 2023 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a
3-23-496 otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
7.Tulenevalt HKMS § 249 lõikest 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
8.Esialgse õiguskaitse taotlusest ilmneb, et koridoris raadio mängimise probleem avaldub siis, kui taotleja viibib kartseris. Vangla selgitas 7. märtsi 2023. a vastuses, et taotleja viibib kartseris kuni 15. märtsini 2023, seejärel tehakse mitmeks päevaks paus ning siis paigutatakse ta uuesti kartserisse. Seega, ehkki taotleja ei viibi praegu kartseris, on teada, et mõne aja pärast paigutatakse ta sinna tagasi ja probleem tekib tema jaoks uuesti.
9.Taotleja on põhjendanud esialgse õiguskaitse taotlust asjaoluga, et kartserikambri kõrval olevas koridoris raadio käimapanek on talle kahjulik ega lase tal varahommikul magada, koridoris käiv raadio segab päeval eesti keele ja liikluseeskirjade õppimist ja enda raadio kuulamist ning õhtul puhkamist ja kohtule kirjutamist. Seega tugineb taotleja kohtu hinnangul oma õigusele tervise kaitsele (magamine, puhkamine) ja vabale eneseteostusele (raadio kuulamine, õppimine, kohtule kirjutamine). Kohus ei välista taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust, kuivõrd kogu päeva kambri kõrval koridoris käiv raadio ning sellest tingitud soovimatu heli võib põhjustada taotlejale kinnises kambris viibides teatavaid ebamugavusi oma toimingute tegemisel.
10.Samas ei tähenda esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu veel seda, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada. Kohtul tuleb hinnata ka vaide ja võimaliku kaebuse perspektiivi ning kaaluda vastanduvaid huvisid.
11.Kohtupraktika kohaselt ei õigusta igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14). Vangla on osutanud, et kambri uksed summutavad märkimisväärselt väljastpoolt tulevat heli, mistõttu on kambrisse koridorist kostuv võimalik heli minimaalne ega ole olulisel määral häiriv. Seega saab asuda seisukohale, et kuigi taotleja viidatud ebamugavused puhkamisel, õppimisel, kohtule kirjutamisel ning raadio kuulamisel on iseloomult sellised, mida ei ole võimalik pärast asja sisulist lahendamist täies ulatuses heastada, ei ole tegemist ebamõistlike või niivõrd intensiivsete riivetega, et õigustatud oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine.
12.Vangla ülesandeks on korra ja julgeoleku tagamine vanglas. Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.10 kohaselt on suletud osakonnas paikneval kinnipeetaval keelatud suhelda teises kambris oleva kinnipeetavaga. Kohus selgitab, et vanglas raadio mängimise legitiimne eesmärk on suhtluskeelu rikkumise tõkestamine ja üldise julgeoleku tagamine vanglas. Kuigi taotleja on väitnud, et raadio mängimine seda eesmärki ei täida, siis see väide ei saa olla esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Vangla on õigesti osutanud, et taotleja ei ole väitnud, et raadio mängiks öörahu ajal või raadio pannakse sunniviisiliselt käima tema kambris. Viru Vangla kõigis osakondades on öörahu kell 22.00-6.00. Õigusaktidest ei tulene keeldu panna öörahu lõppedes vangla üldruumides raadio käima. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu esmasel
3-23-496 hinnangul põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes eduväljavaadete pinnalt.
13.Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või hilisema kohtuvaidluse ajal ei tingi sellist esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üles olulise avaliku huvi (julgeoleku tagamine vanglas). Praegusel juhul kaalub julgeolek vanglas kui avalik huvi üles kaebaja huvi saada tegelda vaikuses kartserikambris omale meelepäraste tegevustega (puhkamine, raadio kuulamine, õppimine, kohtule kirjutamine). Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda taotleja õiguste kaitset tulevikus tehtava kohtuotsusega raskemaks või võimatuks.
14.Arvestades eeltoodut, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vaide ja võimaliku kaebuse vähese perspektiivi ja asjas esineva avaliku huvi tõttu põhjendatud ning kohus jätab taotluse rahuldamata.
15.Kohus peab lisaks vajalikuks rõhutada, et taotlejal on enda õiguskuuleka käitumisega võimalik vältida kartserikambrisse paigutamist ning seeläbi sunniviisiliselt raadio kuulamist, hoidudes uute distsiplinaarsüütegude toimepanemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.