X.X (X) kaebus Viru Vangla 14. veebruari 2023. a toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-412.
2.Jätta X.X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta X.X taotlus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks ka Viru Vanglale.
Tartu Halduskohtusse saabus 23. veebruaril 2023 X.X kaebus Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt lõi kaebaja 14. veebruaril 2023 kogemata kambris S-112 WC-poti paagi katki, misjärel paigutati ta rahutute kambrisse P212. Kaebaja osutab, et kambris, kuhu ta paigutati, ei olnud kuuma vett, peeglit, elektripistikuid, kambri tualett oli monteeritud põrandasse, mistõttu vee tõmbamisel voolas see mööda kambrit laiali. Koristamiseks vangla vahendeid ei andnud. Samuti osutab kaebaja asjaolule, et kambri õueventilatsioon on lõhutud (seda ei saa sulgeda) ning kuna tema magamiskoht asus põrandal otse selle ventilatsiooni all, siis puhus tema pea peale pidevalt külma õhku. Kaebaja märgib, et palus ennast üle viia teise kambrisse, mis vastaks nõuetele, kuid seda ei tehtud. Kaebaja palub tuvastada, kas Viru Vanglal on õigus teda antud kambris hoida. Kaebajale on selgusetu, mis eesmärgil ta antud kambrisse paigutati, miks vangla ei anna talle koristusvahendeid, et kambris puhtust hoida, ning miks ei taheta teda üle viia teise, nõuetele vastavasse kambrisse. Kaebaja osutab, et tuvastamiskaebus on vajalik preventiivsetel eesmärkidel, see on ainus viis lahendada probleem kiirelt ja õigeaegselt, kuna vangla ei vaata läbi avaldusi, mis on kirjutatud vene keeles. Tulenevalt eeltoodust palub kaebaja anda talle
3-23-412 esialgset õiguskaitset, kuna see on vajalik tema õiguste kaitseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
2.Vastuseks kohtunõudele teatas Viru Vangla 28. veebruaril 2023, et kaebaja paigutati
14.veebruaril 2023 kambrisse P212 ning tema ümberpaigutus tagasi toimus 23. veebruaril 2023. Vangla märkis, et kaebaja ei ole esitanud pöördumisi seoses kaebuses kirjeldatud asjaoludega.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I), seejärel annab hinnangu kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele (II) ning viimasena teeb muud menetluslikud otsustused (III). I
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
5.Kaebaja on kaebuses väljendanud pahameelt seoses asjaoluga, et ta paigutati 14. veebruaril 2023 kambrisse P212, mille tingimused ei ole kohased. Kohtu hinnangul saab kaebusest järeldada, et kaebaja tahteks ja eesmärgiks kaebuse esitamisel on see, et kohus tuvastaks, kas tema paigutamine 14. veebruaril 2023 kambrisse P212, mille tingimustega ta ei olnud rahul, oli õigusvastane või mitte. Seega on kaebaja esitanud tuvastamisnõude (HKMS § 37 lõike 2 punkt 6).
6.HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub praeguses kaebuses esitatud nõude osas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebaja õiguse kaitseks (HKMS § 38 lõige 4, § 44 lõige 1) ning tema õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lõige 2).
8.Täiendavalt on kohtupraktikas tuvastamiskaebuse lubatavuse osas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1).
9.Kaebaja põhjendab tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse huviga. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on tuvastamiskaebusest tõhusam vahend. Kui kohus peaks tuvastama vangla õigusvastase tegevuse 14. veebruaril 2023 kaebaja paigutamisel kambrisse P212, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma.
3-23-412 Seega tuvastamisnõude võimalik rahuldamine ei hoiaks ära olukorda, kus vangla võib pidada vajalikuks paigutada kaebaja jälle kambrisse P212. Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu 9. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Ka ei ole halduskohtule äratuntav kaebaja eriline preventiivne huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Kohus märgib, et kaebaja S-hoonest tavarežiimilt P-hoonesse paigutamine on suuresti sõltuv tema enda käitumisest ja P-hoonesse sattumine eelduslikult välditav, kuid mitte välistatud. Samas on kohtu hinnangul kaebajal olemas tõhusamad vahendid tulevikus võimalikus sarnases olukorras oma õiguste kaitsmiseks. Kui kaebaja siiski paigutatakse tulevikus P-hoone kambrisse P212, on võimalik koheselt taotleda vanglalt enda ümberpaigutamist, sellest keeldumist vaidlustada vaidega ja vaidemenetluse ajal taotleda kohtult esialgset õiguskaitset. Samuti saab kaebaja esitada soovi korral hüvitamisnõude. Seejuures ei pea kohus antud hetkel vajalikuks suunata kaebajat koheselt hüvitamisnõuet esitama, kuivõrd Viru Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole esitanud kaebuse asjaoludega seoses vanglale pöördumisi. See tähendab, et antud hetkel ei saa kaebaja hüvitamisnõudega kohtusse pöörduda, kuna hüvitamiskaebuse korral tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse § 11 lõige 8).
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. II
11.Kaebaja on palunud oma õiguste kaitseks kohaldada esialgset õiguskaitset. Võttes arvesse, et kohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel viibis kaebaja veel kambris P212 ning ta on soovinud enda ümberpaigutamist teise kambrisse, mõistab kohus, et kaebaja eesmärk esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel oli saada teise kambrisse.
12.HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
13.Siiski ei saa kaebaja taotleda esialgset õiguskaitset praeguses asjas esitatud kaebuse raames. Õiguskirjanduses on leitud, et esialgset õiguskaitset ei saa üldjuhul taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuses1. Kuna kaebaja on esitanud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse, oleks käesoleva esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel kaebaja õigused kaitstud suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtava võimaliku positiivse kohtuotsusega, mis ei ole aga lubatud.
14.Kuivõrd Viru Vangla 28. veebruari 2023. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vaiet vangla kohustamiseks paigutada ta teise kambrisse ning samuti pole kohtute infosüsteemist nähtuvalt antud hetkel esialgse õiguskaitse taotluses toodud asjaoludega seonduvat muud kaebust kohtu menetluses, pole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul ei ole võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata. Seetõttu jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohtu hinnangul on kaebajal ka praeguseks esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud, kuna vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei viibi enam kambris P212. III
K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 688
3-23-412
15.Kuna kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu ning jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse läbi vaatamata.
16.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.