Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17.10.2022 ettekirjutuse nr 1052261129 tühistamiseks sissesõidukeelu osas
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxxx), volitatud esindaja Kaspar Lind Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Julia Novodevitšenski von Jung
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Politseija Piirivalveameti 17.10.2022 ettekirjutus nr 1052261129 sissesõidukeelu kohaldamise osas.
2.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1190 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.03.2023 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 17.10.2022 Xile ettekirjutuse nr 1052261129 Eestist lahkumiseks vabatahtliku lahkumise tähtajaga (dtl 19). Ettekirjutuses kohaldati kaebaja suhtes ka Schengeni sissesõidukeeldu pikkusega 6 kuud (dtl 21). Ettekirjutuse põhjendused: - Isik võis Eestis viibida D-liiki viisa alusel kuni 06.10.2022. Isik esitas 15.09.2022 taotluse viisa pikendamiseks, mille kohta tehti 29.09.2022 keelduv otsus. - Isiku pass oli viisa pikendamise menetluse ajal PPAs hoiul ja isik sai keelduva otsuse kätte 10.10.2022. Seega viibib isik seadusliku aluseta alates 07.10.2022 kuni käesoleva ajani (17.10.2022) 19 kalendripäeva. - Isik selgitas, et on nõus Eestist vabatahtlikult lahkuma. Isik soovis siin töötada ega soovinud viibida Eestis ebaseaduslikult. Isik esitas viisa pikendamise taotluse õigeaegselt, uskudes, et saab positiivse vastuse. isik töötab Eestis talle usaldusväärses ettevõttes ning tal on plaanid teha karjääri. Ta on kohanenud Eesti ühiskonna ning kultuuriga, omab palju tutvusi ja sõpru. Eesti on isikule saanud koduks, kuigi perekonda ning lähedasi tal Eestis ning Schengenis ei ole – kogu tema pere on Venemaal. 1(5)
- Seetõttu ootas ta viisaotsust Eestis viibides. Ka ei olnud tal võimalik riigist lahkuda, kuna pass oli PPA käes. Rikkumine ei olnud tahtlik Seega on PPA hinnangul usutav, et isik ei olnud huvitatud jääma Eestisse seadusliku aluseta ning oli valmis õigeaegselt Eestist lahkuma, kui oleks otsuse saanud kätte viisa kehtivuse ajal. - PPA poolt kogutud tõenditest ei nähtu ühtegi humaanset kaalutlust sissesõidukeelu mittekohaldamiseks. Isik ei ole rikkunud ühtegi seadust ning on täitnud kaasaaitamiskohustust. Lisaks on isik teinud kõik endast oleneva, et mitte rikkuda seadust - PPA broneeringuinfosüsteemi järgi ei olnud tal võimalik minna PPA teenindusse varem, kui süsteem lubas. X lootis ja uskus, et tema viisa pikendamise otsusele tuleb rahuldav vastus. Sealhulgas töötas X Eestis seaduslikult, mida tõendavad TÖR ja lühiajalise töötamise registreeringu olemasolu.
2.X esitas 24.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 17.10.2022 ettekirjutuse nr 1052261129 tühistamiseks sissesõidukeelu osas.
1.Kaebaja esitas 15.09.2022 taotluse viisa pikendamises (millele eelnes rohkem kui üks kuu enne broneeringu tegemine). Koos taotlusega andis kaebaja ära oma passi. Kaebaja läks 30.09.2022 PPA teenindusse, kus öeldi, et otsust ei ole. Keegi talle passi tagasi ei pakkunud. Kaebaja läks uuesti esindusse 10.10.2022, kus talle väljastati pass ja viisa andmisest keeldumise otsus kuupäevaga 29.09.2022. Kaebaja vaidlustas viisa andmisest keeldumise otsuse 11.10.2022 ning vastustaja 14.10.2022 otsusega jäeti see rahuldamata.
2.Ettekirjutuses on ebaõigesti viidatud, et kaebaja on Eestis ebaseaduslikult viibinud 17 päeva.
3.Kaebaja pass oli vastustaja käes hoiul ja ta sai keelduva otsuse ja passi alles 10.10.2022. Seega oli kaebajal võimatu Eestist lahkuda. Sellises olukorras ei saa rääkida isiku tahtlusest või ettevaatamatusest. Vastustaja on rikkunud tähtaegu. Vastustaja töökorraldus ei ole asjaolu, millega isikud peaksid arvestama nii, et see võib kaasa tuua sanktsioonid ja negatiivsed tagajärjed.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.Passi menetluse ajaks hoiule andmine ei ole kohustuslik, vaid sõltub isiku enda otsusest. Kirjaliku avalduse alusel tagastab PPA isikule passi järjekorraväliselt. Välismaalane peab arvestama, et menetlustähtajad on pikemad ja vajadusel korraldama enda lahkumise Eestist. Juba viisa pikendamise taotluse esitamisel kaebaja sai aru, et taotlus ei saa olla lahendatud positiivselt, millest tulenevalt asus vastustaja seisukohale, et kaebaja ebaseaduslik viibimine sõltus kaebaja enda otsusest ehk oli tahtlik.
2.Ettekirjutuses on ebaseaduslikult viibitud päevade osas eksimus, mis on ebaoluline. Kaebaja ebaseaduslik viibimine algas 14.10.2022 ja oli ettekirjutuse tegemise päevaks 3 päeva.
3.Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel ja neid ei esinenud. Välismaalasel puudub üldine põhiõigus Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks. Vastustaja ei arvestanud sissesõidukeelu tähtaja lühendamisel asjaoluga, et koduriiki naastes ei osutu kaebajal võimalikuks tagasi Eestisse või mõnda teise Schengeni liikmesriiki tulla, kuna mobilisatsioonikohustuse vältimine ei ole sobiv kaalutlus.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.VSS sätestab asjakohases osas järgmist: - Sissesõidukeelu kohaldamise menetluse suhtes ei rakendata haldusmenetluse seaduses sätestatut (§ 1 lg 2 ls 2). - Sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist (§ 6 lg 1). - Lahkumisettekirjutusega tehakse kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalasele kohustus Eestist lahkuda, määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täit2(5)
mata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu (§ 7 lg 2). - Lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates (§ 74 lg 1). - Kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks (§ 74 lg 3). - Sissesõidukeelu võib humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata (§ 74 lg 4). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ1 sätestab sisenemiskeelu otsuste kohta järgmist: - Sisenemiskeelu pikkus tuleks igal üksikjuhul määrata kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist ja see ei tohiks üldjuhul ületada viit aastat (preambuli p 14). - Artikkel 11 – Sisenemiskeeld
1.Tagasisaatmisotsustele lisatakse sisenemiskeeld: a) kui tähtaega vabatahtlikuks lahkumiseks ei ole määratud või b) kui tagasipöördumiskohustust ei ole täidetud. Teistel juhtudel võib tagasisaatmisotsustele lisada sisenemiskeelu.
2.Sisenemiskeelu kestus määratakse igal üksikjuhul kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist ning see ei ületa põhimõtteliselt viit aastat. /.../
3./.../ /.../ Liikmesriigid võivad üksikjuhtudel humanitaarkaalutlustel sisenemiskeelu väljastamisest loobuda, selle tühistada või peatada. Liikmesriigid võivad muude kaalutluste korral üksikjuhtudel või teatavat liiki juhtudel sisenemiskeelu väljastamisest loobuda, selle tühistada või peatada. Riigikohus on sissesõidukeelu kohaldamise kohta selgitanud järgmist: - Sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka RKHK otsus nr 3-16-2088/69, p 18). (01.10.2019, 3-18-1891, p 18) - 23.09.2019 lahend nr 3-16-2088: VSS 2. ptk-st koostoimes direktiiviga 2008/115/EÜ nähtub, et selles sätestatud sissesõidukeeld on viibimisaluse lõppemisel või lõpetamisel lahkumisettekirjutuse tegemisega kaasnev otsustus, mida tehes on haldusorganil üldjuhul kaalutlusõigus. Keeld ja selle kestus peavad asjaolusid arvestades olema proportsionaalsed (vt ka RKHK otsus nr 3-171545/81, p 34, ja otsus nr 3-17-1927/37, p 13). Kolleegiumi hinnangul nähtub pädeva haldusorgani tasandist (Siseministeerium või selle valitsemisala valitsusasutus) ning sissesõidukeelu kohaldamise eeldustest ja kestusest (maksimaalselt 5 a või alaline) seadusandja tahe lähtuda VSS 2. ptkst eeskätt ebaseadusliku migratsiooni vastu võitlemisel. - 19.02.2019 lahend nr 3-17-1545: Nõustuda ei saa seisukohaga, et sissesõidukeelu pikkuse määramisel kaalumiskohustust pole, kuna seadus sätestab üldreegli, mis on vabatahtliku lahkumise tähtaja määramata jätmisel viis aastat, ja sätte sõnastuses ei ole viidet „kuni“ viis aastat. VSS § 74 lg-t 2 tuleb kohaldada koos sissesõidukeelu kestuse proportsionaalsust rõhutava sama paragrahvi kolmanda lõikega, pidades silmas selle aluseks olevat direktiivi 2008/115/EÜ art-t 11. Art 11 lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et sisenemiskeelu pikkus määratakse igal üksikjuhul kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist ning see ei ületa põhimõtteliselt viit aastat. Kaalumisvõimalus on jäetud ka VSS § 74 lg-tes 3 ja 4. Seega tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. (p 34)
5.Eeltoodust tuleneb, et sissesõidukeeldu kohaldatakse vajaduse korral (VSS § 7 lg 2); riik võib üksikjuhtudel sissesõidukeelu väljastamisest loobuda (direktiivi art 11 lg 3 neljas lõik); vastustajal on kaalutlusõigus; eesmärgiks on ennekõike ebasoovitava välismaalase Eestis viibimise vältimine ja võitlus ebaseadusliku migratsiooni vastu. Kohus selgitab ka, et kuigi VSS ei sisalda direktiivi art 11 lg 3 neljandale lõigule analoogset sätet (vrdl humaansete kaalutluste kohta sama lg kolmandat lõiget ja VSS § 74 lg 4), tuleb VSSi tõlgendada direktiiviga kooskõlaliselt. Seega leiab kohus, et võimalus jätta muude kaalutluste korral üksikjuhtudel sissesõidukeeld määramata direktiivi art 11 lg-st 1 sõltumata, tuleneb VSS § 7 lg-st 2, mis näeb ette sissesõidukeelu kohaldamise vajaduse hindamise. Ka Riigikohus on 19.02.2019 lahendis nr 3-17-1545 märkinud, et kaalumisruumi osaks on mh see, kas sissesõidukeeldu üldse kohaldada (p 34).
6.Kohus leiab, et käesoleval juhul sisaldab sissesõidukeelu kohaldamise otsus kaalutlusvigu ning vastustaja on vastuses kaebusele asunud sissesõidukeeldu põhjendama vastupidiste asjaoludega, kui nähtuvad algsest haldusaktist. Vaidlustatud otsuses on leitud, et kaebaja viibis ebaseaduslikult Eestis 19 päeva. Vastustaja on vastuses kaebusele möönnud, et sissesõidukeelu tegemise ajaks oli kaebaja viibinud Eestis ebaseaduslikult 3 päeva. Tegemist on 6-kordse erinevusega. Kui 19-päevane viivitus tõi kaasa 6-kuulise sissesõidukeelu, võib mõistlikult eeldada, et 3-päevane viivitus võinuks tuua kaasa teistsuguse otsuse tegemise. Vastutaja ei ole kohustatud reageerima ebaseaduslikule Eestis viibimisele lineaarselt: justkui 19 päevale vastaks 6-kuuline keeld ja 3 päevale vastaks 1-kuuline keeld. Siiski on tegemist olulise erinevusega, mis võis kaalutlusotsuse tegemist mõjutada.
7.Vastustaja on vastuses kaebusele leidnud, et kaebaja ebaseaduslik Eestis viibimine oli tahtlik. Sellist järeldust ei ole haldusaktis tehtud. Haldusaktis on leitud, et ka ei olnud kaebajal võimalik riigist lahkuda, kuna pass oli PPA käes. Rikkumine ei olnud tahtlik. Seega on PPA hinnangul usutav, et isik ei olnud huvitatud jääma Eestisse seadusliku aluseta ning oli valmis õigeaegselt Eestist lahkuma, kui oleks otsuse saanud kätte viisa kehtivuse ajal. Kohus möönab, et haldusaktis on keeruline eristada kaebaja selgitusi PPA järeldustest ja põhjendustest, st millal toimub ühelt teisele üleminek. Küll nähtub eeltoodud põhjendusest, et vastustaja on kaebaja selgitustega nõustunud ega ole sedastanud, et kaebaja rikkumine olnuks tahtlik. Seega on haldusakti järeldus vastuolus vastustaja selgitustega kohtumenetluses ning lähtuda tuleb haldusaktis toodust. Sarnaselt on haldusaktis järeldatud või nõustutud kaebaja seisukohaga, et tal ei olnud võimalik lahkuda, kuna pass oli PPA käes, sedastades ka, et kaebaja oli valmis õigeaegselt Eestist lahkuma, kui oleks saanud otsuse õigeaegselt.
8.Kohus leiab, et ebaõigelt vähene kaal on antud asjaolule, et kaebaja on järginud vastustaja menetlustähtaegu ning mistahes viivitus või teadmatus vastustaja tegevusest tekkis kaebajast sõltumata. Vastustaja ei ole vaielnud vastu, et kaebaja järgis viisa pikendamisel tähtaegu, sh broneerimissüsteemis toodut. Kaebaja pöördus enne viisa lõppemist 30.09.2022 PPA-sse, kus talle vastati viisa otsuse olemasolu kohta keelduvalt, kuigi otsus keeldumise kohta oli juba eelmise päeva (29.09.2022) seisuga olemas. Kaebaja pöördus PPA-sse ajal, kui viisa pikendamise taotluse osas pidanuks otsus juba olemas olema (siseministri 18.12.2015 määruse2 nr 82 § 11 lg 3), mistõttu ei ole viivitus omistatav kaebajale. Sealjuures tuli kaebaja viisat kätte saama pärastlõunal kell 15.05 (dtl 47), mille tõttu on
Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/109122022004?leiaKehtiv
4(5)
vastustaja poolt kaebajale eksitava teabe andmine otsuse puudumise kohta veelgi küsitavam. Kaebaja ei viivitanud ka ebamõistlikult uuesti PPA-sse pöördumisega.
9.Nagu kohus eelnevalt märkis, siis erinevalt vastuses kaebusele ei ole haldusaktis toodud, et kaebaja pidanuks ise passi tagasi küsima. Lisaks tuleb olukorras, kus haldusorgan on viivituses, ennekõike olla aktiivne haldusorganil endal, sh isikule tema õiguste selgitamisel. Vastustaja halduspraktika on siinkohal ka vastuoluline. Kohtuasjas nr 3-22-1150 (PPA esindaja Tõnis Leinart) arvestas PPA kergendava asjaoluna isiku kasuks, et tema viibimisalus võeti ära ajal, mil isiku pass oli PPA käes ja seega ei olnud isikul võimalik Eestist lahkuda. Siseministri määrusest nr 82 nähtub ka, et reisidokument on üks dokumentidest, mis esitatakse viisataotlusega koos (§ 3 lg 2, § 5 lg 1) ning mida ei esitata üksnes ettenäitamise eesmärgil, vaid reisidokument jääb nii kauaks PPA juurde. Määrus küll ei välista, et isik saab reisidokumendi tagasi küsida või esitada uuesti viisa(kleebise)le järele tulles, kuid määrus ise sellisele primaarsele tõlgendusele ei viita. PPAsse passi jätmisele viitavad selgelt ka § 5 lg 4, mis reguleerib juhtu, kui taotlus esitatakse elektrooniliselt, ja § 62, mis reguleerib reisidokumendi edastamist posti teel.
10.Kohus möönab, et vastustajal võib olla praegu ja ka kogu eelneva aasta jooksul väga suur töökoormus. Küll aga ei tohiks sellest töökoormusest tulenevaid viivitusi arvestada kaebaja kahjuks ning seada kaebajale vastustaja tegevusetusest tulenevalt sanktsioone. Kohtule ei nähtu ka VSS § 7 lg-st 2 tulenevat vajadust kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamiseks ehk miks oli kaebaja uuesti Eestisse saabumine ebasoovitav, sh ebaseadusliku migratsiooni tõkestamiseks. Haldusaktis on leitud, et PPA hinnangul on ustav, et kaebaja ei olnud huvitatud jääma Eestisse seadusliku aluseta ning oli valmis õigeaegselt Eestist lahkuma, kui oleks otsuse saanud kätte viisa kehtivuse ajal. Seega ei olnud kaebaja eesmärgiks ebaseaduslik migratsioon ka PPA sedastuse kohaselt ning sissesõidukeeld ei ole eesmärgipärane. Kuna olulises osas oli tegemist PPA-poolse n.ö tööõnnetusega, siis välismaalase osas, kes oli valmis vabatahtlikult lahkuma, saanuks heastamine seisnedagi sissesõidukeelu seadmata jätmisel, mis võib käesoleval juhul olla võrreldav humaansete kaalutlustega. Arvestades neid minetusi kogumis, siis ka juhul, kui möönda, et lühiajaline sissesõidukeeld oli siiski vajalik (mida kohus ei määra ise), oli 6kuuline sissesõidukeeld käesolevas asjas siiski ülemäärane.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sissesõidukeelu kohaldamisel on rikutud kaalutlusõigust, sh lähtutud valedest asjaoludest (ebaseadusliku viibimisaja kestus) ning jäetud kaaluka asjaoluna väärtustamata vastustaja viivitusest tulenev, mistõttu tühistab kohus sissesõidukeelu. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 1190 eurot, millest 20 eurot on riigilõiv ja ülejäänud õigusteenus kokku 6,5 tunni eest. Õigusteenuse maht käesolevas asjas ei ole olnud ilmselgelt ülemäärane, arvestades olulisi asjaolusid, mida on toimunu kronoloogia kohta kaebuses välja toodud haldusaktis toodule lisaks. Tegemist on küll keskmisest lihtsama vaidlusega, kuid kaebuse koostamist 4 tunni jooksul ja vastustaja vastusele sisuline vastamine 2,5 tunni jooksul on mõistlik ja vajalik menetluskulu HKMS § 109 lg 6 mõttes. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kogu taotletud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.