3.Jätta poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada kaebaja nimi avalikustavas kohtuotsuses initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.03.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Viru Vangla 5.04.2021 käskkirjaga nr 6-3/230-1 tunnistati kinnipeetav M. M süüdi Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) punkti 1.12.8 ja punkti 7.1.2 rikkumises ning karistati teda iga rikkumise eest 5-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega (kokku 10-ks ööpäevaks). Käskkirja põhjenduste kohaselt koostas vanglaametnik 3.03.2021 ettekande nr 6-20/998-1, kuna M. M kasutas vanglaametniku suhtes väljendit „kuradi pede“. Vangla pidas sellist väljendit lähtuvalt ühiskonna tavadest ja normidest ebaviisakaks väljendiks ja tõlgendas kaebaja käitumist ebaviisakaks käitumiseks ning kodukorra normi 1.12.8 rikkumiseks. 4.03.2021 koostatud ettekande nr 6-20/1036-1 kohaselt leiti kambrist V815, kus paikneb M. M üksinda, umbes 5-10 m kilest isevalmistatud nöör, mis tulenevalt kodukorra punktist 7.1.2 on tunnistatud vanglas keeletud esemeks. Kuna nöör oli leitud M. M poolt kauaaegselt üksinda kasutatud kambrist ja puudusid muud tõendid, mis lükkasid ümber M. M valdusest leitud eseme üle, oli rikkumine omistatud talle (dtl 15). Nööri leidmise ja äravõtmise kohta oli koostatud 4.03.2021 akt (dtl 27).
2.M. M esitas 5.05.2021 Viru Vanglale vaide, milles taotles Viru Vangla 5.04.2021 käskkirja nr 6-3/230-1 kehtetuks tunnistamist. M. M väitis, et ta ei ole toime pannud rikkumisi, millistes teda süüdistatakse. Ta pole öelnud ettekandes ja käskkirjas välja toodud väljendit ja tegemist on valeväitega. Samas väitis ta, et tema kambris ei olnud trelliukse sees nööri ja tegemist on taaskord vanglaametniku valega.
3.Viru Vangla jättis 1.06.2021 vaideotsusega nr 6-12/134-2 vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on ebausutav, et vanglaametnik on koostanud ettekande sündmuste kohta, mida tegelikult aset ei leidnud. Distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu mitte ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et ettekandes esitatud faktiliste asjaolude kirjeldus on moonutatud. Distsiplinaarmenetluses ei ole M. M kordagi väitnud, et tema pole distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Nööri leid kambrist V815 on tõendatud ettekandega ja aktiga, millele kirjutanud alla kaks vanglaametnikku (dtl 31).
4.M. M pöördus 5.07.2021 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebusega Viru Vangla 5.04.2021 käskkirja nr 6-3/230-1 tühistamise nõudes.
5.Viru Vangla vastas kohtunõudele 12.7.2021.
6.Tartu Halduskohus võttis 18.03.2022 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
7.Vastus kaebusele laekus kohtusse 5.04.2022.
8.Tartu Halduskohus otsustas 29.08.2022 määrusega läbi vaadata haldusasja kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kaebaja peab 5.04.2021 käskkirja nr 6-3/230-1 õigusvastaseks ja taotleb selle tühistamist. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: kõrvaldamata jäetud kahtlus menetlusosalise süüdistuses tuleb tõlgendada menetlusosalise isiku kasuks. Antud juhul on vanglaametnik valetanud ebaviisaka käitumise kohta ning tekkinud
3-21-1490 olukorras (nn sõna sõna vastu) tuleks koguta süüdistuse esitamiseks täiendavaid tõendeid, nt kambriterminali salvestist. Kaebaja väidetavalt ütles vanglaametnikule „kuradi perearst“, kuna vanglaametnik eelnevalt nimetas ennest perearstiks. Nööri leidmise osas oli samuti kaebajale esitatud süüdistus vaid kahtluse põhjal, kuna tõendeid selle kohta, et nöör kuuluks talle, ei olnud. Kaebaja arvab, et vanglaametnikud on koostanud üksusejuhi Triin Salometsa käsul valeettekanded.
10.Vastustaja ei nõustunud kaebusega, vaidles sellele vastu ning palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja teatas, et jääb vaidlusaluses käskkirjas ja 1.06.2021 vaideotsuses nr 6-12/134-2 esitatud põhjenduste juurde ja palus kohtul nendega arvestada. Vastustaja vastuväited olid kokkuvõtvalt järgmised: Halvustava väljendi kasutamine vahetult pärast seda, kui valvur keeldus valimast kaebaja poolt soovitud konkreetne telefoninumber, on käsitletav lähtudes üldtunnustatud viisakuse käitumise normidest ebaviisaka käitumisena. Vastustaja arvates on sellest ühest väljendist piisav, et lugeda kodukorra punktis 1.12.8 sätestatud koosseisu täidetuks. Puudub alus arvata, et vanglaametnik on koostanud ettekande sündmuse kohta, mis tegelikult ei eksisteerinud. See asjaolu, et kaebaja ise eitab ebaviisaka väljendi kasutamist, on antud juhul loogiline, kuid ei saa olla aluseks kaebajast süüdistuse mahavõtmiseks. Kaebajale on ka varem samaliigse normirikkumise eest määratud distsiplinaarkaristus. Arvestades kaebajale varasemalt määratud distsiplinaarkaristuste rohkust, on talle kodukorra punkti 1.12.8 rikkumise eest määratud karistus 5-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine proportsionaalne. Nöör on vangla julgeolekut ohustatav ese, mille valdamine on kodukorra punktiga 7.1.2. keelatud. Kaebaja viibis kambris, kust leiti nöör alates 17.10.2020 üksinda. Nööri leidmine on tõendatud aktiga leitud eseme kohta. Nööri valdamise eest on kaebajat ka varasemalt karistatud. Kodukorra punkti 7.1.2 rikkumise eest kaebajale määratud karistus 5-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine on toime pandud rikkumisega ja arvestades kaebaja varasemat käitumist proportsionaalne.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi kaebaja seni lahendamata jäänud menetluslikud taotlused (I), seejärel hindab vaidlusaluse otsuse õiguspärasust (II) ja viimasena jagab menetluskulud. I
12.Esitatud kaebuses palus kaebaja muu hulgas: 1) nõuda vastustajalt välja 3.03.2021 kella 10.07 paiku toimunud kambri telefonikõne salvestis, mis salvestatakse vastavalt kodukorra punktile 11.1.6.; 2) nõuda vastustajalt välja nöör ja võtta nöörilt DNA proov. Sellest tulenevalt taotles kaebaja kohtult täiendavate tõendite kogumist vastavalt HKMS § 59 lg-le 1. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kohus on seisukohal, et kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ei ole põhjendatud ja need tuleb jätta rahuldamata. Vastuses teabenõudele teatas vastustaja
3-21-1490 kohtule, et kambriterminali teostatud kõnesid ei salvestata. Kohus täpsustab, et kodukorra punkti 11.1.6 alusel seda võidakse vajadusel teha, kuid antud juhul arvestades vastustaja vastust, seda ei tehtud. Kohtule teadaolevatel andmetel ei salvestata ka vanglas telefonikõnesid. Seega tõendit, mille hankimist taotleb kaebaja kohtult, ei ole olemas. Nööri osas märgib kohus, et vastustaja on usutavalt kohtule põhjendanud, et selliseid 5-10 m pikkusega nööre vanglas ei ole, mistõttu on tegemist isevalmistatud esemega. On olemas nööri leidmise/äravõtmise akt, mis kinnitab selle olemasolu. Võttes arvesse seda, et kaebaja viibis kambris üksi pika aja jooksul ja teda on ka varasemalt karistatud keelatud esemete omamise eest (olid avastatud peidikud) ei näe kohus vajadust teha kulukat ekspertiisi kaebaja kulul DNA proovi võtmiseks. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata. II
13.Vaidlusaluses käskkirjaga oli kaebaja karistatud kodukorra punkti 1.12.8 ja kodukorra punkti 7.1.2 rikkumiste eest. Esimesel juhul tunnistati kaebaja süüdi ebaviisaka käitumise ja teisel keelatud eseme valdamise eest ning mõlemal korral määrati kaebajale karistuseks 5-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kohus selgitab, et hindab vaidlusaluse käskkirja õiguspärasust eraldi kaebajale esitatud süüdistuste kaupa. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kohus selgitab, et VangS § 63 lg-s 1 muude õigusaktide hulka kuuluvad ka vangla direktori käskkirjaga kehtestatud Viru Vangla kodukord, mis sätestab kinnipeetavale täiendavad kohustused. Seega on vastustaja õigustatud võtma kaebaja käitumise hindamisel aluseks kodukorra sätted. Kohtupraktikas on leitud, et distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada distsiplinaarsüüteo toimepanemine ning vastava teo koosseisu täitmine.1 Vastava teo objektiivse koosseisu sätestab muu hulgas ka kodukord.
14.Ebaviisakas käitumine 14.1.Kodukorra punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. 14.2.Kaebaja väitis, et tema pole öelnud vanglaametnikule väljendit „kuradi pede“ ja vanglaametnik valetab. Kohus on seisukohal, et kuigi tõepoolest on olukord sõna sõna vastu, ei ole kaebaja kohtule usutavalt põhjendanud, milline oleks ettekande koostanud vanglaametniku isiklik motiiv esitada distsiplinaarmenetluses valeandmeid. Selline motiiv ei ole ka kohtule ära tuntav, et vanglaametnik oleks isiklikult huvitatud sellest, et kaebaja suhtes oleks läbi viidud distsiplinaarmenetlus ja teda oleks karistatud. Eluliselt ei ole usutav, et vanglaametnik, riskib vangla ehk tööandja suhtes valeandmete esitamise pärast usalduse aga samuti ka ametikoha kaotamisega hakkab koostama ilmselgelt valeandmeid sisaldavaid ettekandeid. Olukord on kohtu hinnangul pigem vastupidine, ehk kaebajal on huvi valeandmete esitamiseks tunduvalt
RKHKo nr 3-3-1-51-11.
3-21-1490 suurem, kui vanglaametnikul. Vanglaametniku näol on tegemist isikuga, kellel on läbitud taustakontroll (VangS § 1141). Täielikult ei saa välistada vanglaametnikult haldusmenetluse käigus (distsiplinaarmenetluse käigus) valeandmete esitamist, kuid siiski on selle tõenäosus kordades väiksem, kui valeandmete esitamine kinnipeetava poolt juba seetõttu, et talle ei kaasne sellega mingit negatiivset õiguslikku tagajärge. Samas on kaebaja huvitatud kindlasti rohkem tegeliku olukorra moonutamisest, kuna olukorras, kus puuduvad muud tõendid, on see võimalus distsiplinaarkaristusest lahti saada. Arvestades seda, et kohtul puuduvad tõendid ning ei ole teada muid faktilisi asjaolusid, mis tekitaksid kohtul põhjendatud kahtlust vanglaametniku poolt 3.03.2021 koostatud ettekande õigsuses, aga samuti kaebaja varasemat käitumist vanglas (on toime pandud hulgaliselt rikkumisi), peab kohus antud juhul põhjendatuks ehk olukorras sõna sõna vastu lähtuma vanglaametniku poolt ettekandes esitatud andmetest. Selle kasuks kõneleb ka enne kaebaja poolt väljendi „kuradi pede“ kasutamist olnud faktiline olukord, mis vastustaja kirjelduse järgi oli selline: „vanglaametnik keeldus kaebajale sobiva telefoninumbri valimisest“. Eluliselt on usutav, et sellises olukorras võiks kaebaja emotsioonide põhjal kasutada vanglaametniku suhtes väljendit „kuradi pede“. Kohus märgib täiendavalt, et isegi siis, kui kaebaja ütles vanglaametnikule „kuradi perearst“ ei muuda see tema käitumist viisakaks. 14.3.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja poolt kasutatud väljend „kuradi pede“ on ebaviisakat käitumist peegeldav väljend ja ebaviisaka käitumise element. Kohus nõustub vastustajaga, et sellist väljendit kasutanud kaebaja käitumist vanglaametniku suhtes ja peale soovitud toimingu sooritamise keeldu tuleb käsitleda käitumisena, mida inimestavahelise käitumise tavaks võetud mudeli järgi ei ole võimalik nimetada viisakaks või lugupidavaks käitumiseks. Oluline on kohtu arvates ka see, et selline väljend on personaliseeritud ehk suunatud konkreetsele isikule, mitte lihtsalt kaebajal tekkinud rahuolematust toonitav väljend. Kuna kaebaja suhtles selle väljendi kasutamise hetkel vanglaametnikuga, on viimane selle väljendi selge adressaat. 14.4.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebaja on kasutanud 3.03.2021 peale vanglaametniku keeldumist valida kaebajale sobiv telefoninumber, olukorda kommenteerivaks väljendiks väljendit „kuradi pede“, mis oli adresseeritud vanglaametnikule ja sellist kaebaja suhtlemisviisi tuleb käsitleda ebaviisaka käitumisena kodukorra punktis 1.12.8 sätestatud tähenduses. Kinnitust kaebaja väitele, et vanglaametnik on koostanud üksuse juhi käsul valeettekande, ei leidnud halduskohtumenetluse käigus tõendamist, kuna selline kaebaja väide jäi paljasõnaliseks. 14.5.Kohtu hinnangul on kaebaja käitumine tahtlik, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et selle väljendi kasutamise ajal ei saanud kaebaja terviseseisundi tõttu enda käitumist juhtida. Kuna distsiplinaarkaristuse määramiseks ei ole oluline süü vorm (tahtlus, raske hooletus, hooletus), on kaebaja käitumine süüline. 14.6.Eelnevast tuleneb, et kaebaja on rikkunud kodukorra punkti 1.12.8, mis tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 andis vastustajale aluse kaebaja suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks. Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki.
3-21-1490 Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusotsus, kus kasutatakse nii otsustamise (kas määrata karistus või mitte) kui ka valikulise (milline karistus määrata) diskretsiooni. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 14.7.Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste kohaselt on vastustaja leidnud, et kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumine oli kerge, kuid vastustaja ei aktsepteeri sellist käitumist ning kaebaja karistamine on hoiatus teistele kinnipeetavatele. Vastustaja arvates esineb vajadus allutada kaebajat kinni pidama vanglas kehtestatud korrast. Vastustaja on rõhutanud, et kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja ning samalaadseid rikkumisi on ta varasemalt korduvalt toime pannud. Rikkumise toimepanemise ajal oli kaebajal 33 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seda arvestades jõudis vastustaja järelduseni, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on põhjendatud ja valitud karistuse liik on proportsionaalne. 14.8.Kohus on seisukohal, et tegemist on asjakohaste põhjendustega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajale määratud karistus tema poolt toime pandud distsipliinirikkumise eest on proportsionaalne ja vajalik kaebaja õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vaidlusalune käskkiri osas, mis käsitleb kaebajale määratud karistust ebaviisaka käitumise eest vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-s 2, §-s 54 ja § 56 lg-tes 1, 2 ja 3 õiguspärase haldusakti nõuetele.
15.Keelatud ese (nöör) 15.1.Kodukorra punki 7.1.2 kohaselt on vanglas keelatud juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab. 15.2.Haldusasja materjalidest tulenevalt ei vaidle pooled selle üle, et kambri V815 trelluksest, kus kaebaja viibis üksinda alates 17.10.2020, oli leitud 4.03.2021 umbes 5-10 m pikkune kilest isevalmistatud nöör. Vaidlus taandub sellele, kas leitud nöör on kaebaja oma. 15.3.Kohus märgib, et sellistes olukordades, kus keelatud ese on leitud kambrist (kambri koosseisu kuuluvatest esemetest) ja puuduvad muud valdamist ümberlükkavad tõendid, omistatakse eseme valdus kambri kasutajale. Antud juhul puuduvad samuti tõendid selle kohta, et kambri V815 trelluksest leitud nöör oleks kulunud teisele kinnipeetavale. See on ka vähetõenäoline, kuna pikaajaliseks kambri kasutajaks on olnud kaebaja. Vastustaja selgituste kohaselt on kambris V815 pidevalt teostanud läbiotsimisi. Läbiotsitud oli ka kambri trelluks, kuna vangla praktikast tulenevalt valitakse see tihti peidiku kohaks, kuid keelatud esemeid sealt ei leitud. Seega on vähetõenäoline, et nöör oli pandud trellukse sisse teise kinnipeetava poolt, kuid see õnnestus üles leida alles 4.03.2021. Järelikult, antud juhul puuduvad küll otsesed tõendid selle kohta, et kaebaja peitis ise isevalmistatud nööri trellukse sisse või vähemalt teadis peidikust, kui eelpoolkirjeldatud kaudsetele tõenditele tuginedes on siiski võimalik nõustuda vastustajaga, et nimetatud nööri valdajaks oli tegelikult kaebaja ise. Kaalu kaudsete tõendite juurde annab kohtu arvates ka see asjaolu, et kaebajat oli varasemalt karistatud keelatud esemete peitmise ja omamise eest.
3-21-1490 15.4.Kaebaja väide, et otseste tõendite puudumise korral oleks vastustaja pidanud tõlgendama olukorda tema kasuks, ehk lähtuma eeldusest, et kaebaja ei ole leitud nööri valdaja, ei ole õige. Kohus selgitab, et distsiplinaarmenetluses ei kehti karistusõiguslikud standardid ja põhimõtted ja isiku poolt teo toimepanemise tuvastamiseks võib olla piisav kaudsetele tõenditele viitamisest. Nimelt omistati kohtupraktikas analoogses olukorras kambrist leitud keelatud esemete valdus kaebajale, kuigi otseseid tõendeid selle kohta polnud.2
15.5.Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja kambrist V815 4.03.2021 leitud umbes 5-10 m pikkune kilest isevalmistatud nöör kuulus kaebajale. Kohus nõustub vastustajaga selles, et selline nöör kuulub vastavalt kodukorra punkti 7.1.2. vanglas keelatud esemete hulka ning selle üle valduse omamine tähendab VangS § 63 lg 1 süülist rikkumist, mistõttu tekkis vastustajal alus kaaluda kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist. 15.6.Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste kohaselt on vastustaja leidnud, et kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumine oli raske, kuna sellised nöörid ohustavad inimeste ja vangla julgeolekut. Sellega on võimalik tekitada inimestele vigastusi või seda kasutada riputades keelatud esemed ventilatsioonišahti vms. Seega pidas vastustaja kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt isevalmistatud nööri valdamisele kui raskele distsipliinirikkumisele, on omistatud õige kaal, kuna selle valdamise eesmärgiks on vanglas keelatud toimingute sooritamine, mis võivad olla suunatud teiste inimeste elu ja tervise vastu (nt kägistamine), aga samuti ka muude keelatud esemete peitmiseks. Sellest tulenevalt oli kaebajale kõige rangema (kartserikaristus) distsiplinaarkaristuse liigi määramine samuti põhjendatud. Kaebajale karistuse kestvuse valikul on vastustaja arvestanud kaebajal 33 kehtiva karistusega, sealhulgas sellega, et kaebaja oli varasemalt karistatud nööri ja muude keelatud esemete valdamise eest. Kohtu hinnangul on vastustaja võtnud kaalumisele kõik asjakohased asjaolud ja on omistanud neile õige kaalu, sh ka juhul, kui diskretsiooni teostamise tulemusena otsustati määrata kaebaja distsiplinaarkaristuseks 5-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kohtu arvates on kaebajale määratud karistuse ajaline kestvus toime pandud rikkumisega ja tema varasema käitumisega vanglas vajalik ja proportsionaalne. 15.7.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vaidlusalune käskkiri osas, mis käsitleb kaebajale määratud karistust keelatud eseme valdamise eest, HMS § 4 lg-s 2, §-s 54 ja § 56 lgtes 1, 2 ja 3 vastab õiguspärase haldusakti nõuetele. 15.8.Lähtudes eeltoodust, jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. III
16.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. HKMS § 109 lg 1 viimane lause sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt ja
2 TrtRKo 3-19-2405.
3-21-1490 juhindudes HKMS § 109 lg-st 1, jätab kohus poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
17.Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt )
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.