X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 01.11.2022 otsusele nr 12204060251-1
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X. Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebaja nimi ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebaja Eestisse saabus, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 16.03.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
4.Kaebaja tuli Eestisse ning taotles rahvusvahelise kaitset. Zzzzzzz ähvardas kaebajat oht tema veendumuste tõttu. Kaebaja on Zzzzzzz Tehnoloogilise Ülikooli viimase kursuse tudeng ning on avaldanud ülikoolis avalikult oma sõjavastaseid seisukohti. Arvestades, et selliste ülesastumiste eest karistatakse inimesi, sh pikaajalise vangistusega, tundis kaebaja end ohustatult. Lisaks tundis
kaebaja hirmu mobiliseerimise ees. Kaebaja ei soovi osaleda sõjategevuses. Kaebajale on teada, et sõjategevusest keeldunud mobiliseerituid hakatakse taga kiusama, võidakse karistada vabadusekaotusega või tapetakse. Kaebajale ei saa ette heita, et ta ei ole sattunud õigusorganite huviorbiiti ning on käitunud seadusekuulekalt. Eelnev ei välista, et seda ei juhtu Zzzzzzze naasmisel. PPA hinnang rahvusvahelise kaitse vajaduse puudumise kohta ei põhine kontrollitud faktidel, vaid on antud subjektiivne seisukoht, mida ei ole võimalik kontrollida.
5.PPA on tuginenud välisajakirjanduses avaldatud arvamustele, mille tõesust ei ole võimalik objektiivselt kinnitada. Ainuüksi asjaolu, et Zzzzzzz ei ole lubatud Zzzzzzz võime kritiseerivad väljaanded, viitab sellele, et eriarvamusi sanktsioneeritakse.
6.PPA on ekslikult leidnud, et Zzzzzzz on turvaline päritoluriik. Zzzzzzz on hulgaliselt näiteid, kus karistuse saamiseks ei pea osalema võimuvastastel üleastumistel. Karistuse saamiseks piisab sõjavastasuse väljendamisest igapäevases suhtluses.
7.Kaebaja on nõus vabatahtlikult Eestist lahkuma, kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus jäetakse rahuldamata ning lõpeb seaduslik viibimise alus. Kaebaja soovib olla seadusekuulekas.
8.Puudub vajadus sissesõidukeelu kohaldamiseks rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise tõttu. PPA ei ole vaidlustatud otsuses välja toonud sissesõidukeelu kohaldamise vajalikkust, kuivõrd kaebaja on käitunud seadusekuulekalt, sh ei ole Eestis viibinud ebaseaduslikult. Kaebaja on varjupaigamenetluses olnud koostöövalmis ning ei ole esitanud valeandmeid. Vaidlustatud otsus on ebaproportsionaalne.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA on teostanud kaalutlusõigust ning arvestanud otsuses kaebaja ja Zzzzzzzd puudutavate asjaoludega. PPA on otsuse punktis 6.5 analüüsinud ja selgitanud ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja ei vasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2011/95 EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Samuti on otsuse punktis 8.1 välja toodud, et kaebaja taotlus on põhjendamatu, kuna tema subjektiivne tagakiusukartus pole objektiivsete asjaoludega kinnitust leidnud.
10.Kaebajal on seaduslik alus Eestis viibimiseks kuni PPA tagasilükkav otsus jõustub, halduskohus teeb lõpliku otsuse või kohus kohaldab esialgset õiguskaitset kohtumenetluse lõpuni. Peale vastavat otsust hakkab kulgema tähtaeg Eestist lahkumiseks. Kaebaja kinnitas vestluses PPA-ga ning kaebuses, et lahkub juhul, kui Eesti ei pea võimalikuks talle rahvusvahelist kaitset anda ja tal kaob Eestis viibimiseks seaduslik alus.
11.Vaidlustatud otsuse punkti 2 teises lõigus on selgitatud, et kaebaja puhul puudusid humaansed kaalutlused, mille põhjal peaks jätma sissesõidukeelu kohaldamata või sissesõidukeeldu lühendama. Kaebaja kaasaaitamise kohustus tuleb VRKS § 11 lõikest 3 ning nimetatud sätte täitmine ei ole sissesõidukeelu perioodi lühendamiseks või kohaldamata jätmiseks. Kehtiva sissesõidukeelu olemasolu ei ole takistuseks vajadusel uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lgs 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada
tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13). Tagakiusamise allikatena käsitatakse muu hulgas mitteriiklikke ühendusi, kui riik ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5).
13.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
14.PPA leiab vaidlustatud otsustes, et kaebajal puudus vajadus Zzzzzzzt lahkuda, kuna kaebajal ei ole selline profiil, mis võiks endaga kaasa tuua Zzzzzzz ametivõimude huviorbiiti sattumise. Samuti puudub kindlus, et kaebaja mobiliseeritakse. Kaebaja eelnevaga ei nõustu.
15.Kaebaja selgitas PPA-le, et alates 2014. a on ta soovinud osaleda sõjavastastel avalikel demonstratsioonidel, kuid loobus sellest koolist tuleneva surve tõttu. Peale sõja algust muutus Zzzzzzz sõjaline ja poliitiline tsensuur rangeks. Kaebaja õppis Zzzzzzzt lahkudes instituudis kaitseministeeriumi juures. 2022. a avaldas kaebaja instituudis korduvalt toetust Ukrainale ning instituudi juhtkond mõistis kaebaja poliitilised vaated avalikult hukka. Kuna õppeasutus oli seotud sõjaliste jõustruktuuridega, pidas kaebaja vajalikuks instituudist lahkuda. Kaebaja ei ole kutset sõjakomissariaati saanud. Kaebajale on väljastatud Zzzzzzz sõjaväepilet, kuid ta ei ole haiguse tõttu sõjaväeteenistuses osalenud. Sõjaväepileti järgi on kaebaja piiratud kohustusega ajateenija (kategooria „V“, vene keeles „B“), kes on vabastatud ajateenistusest rahu ajal, kuid mobilisatsiooni korral nimetatud tingimused ei kehti. Kaebaja otsustas sarnases olukorras sõpradega tulla Eestisse Zzzzzzz valitseva üldise paanika ning mobilisatsiooniohu tõttu. Kaebaja soovis Eestisse tulemiseks saada tööviisat, kuid neid ei väljastata, mistõttu esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse (07.06.2022 protokoll nr 12204060251-1, p 6, dtl 84-85). Eelnevat aluseks võttes nõustub kohus PPA hinnanguga, et vaatamata ülikooli ja kaebaja vahelistele erimeelsustele ei järgnenud kaebajale mingeid sanktsioone ülikooli poolt. Kaebaja eesmärgiks oli üksnes Eestisse tulla.
16.Kaebaja ei osalenud demonstratsioonidel ning ei avaldanud mujal kui ülikoolis avalikult arvamust Ukraina sõja osas. Kaebaja kinnitas, et ta ei kuulu parteisse ega ole osaline mõnes teises liikumises. Teda ei ole Zzzzzzz kinni peetud ega ole tagaotsitav (p 15, 17, dtl 96). Kaebaja kardab Zzzzzzze naasta, kuna kaebaja teatas ülikooli juhtkonnale, et sõidab Eestisse tööle, mistõttu tal on oht saada kriminaalselt karistatud (p 17, dtl 96). Kohus ei pea tõenäoliseks, et kaebajat võidakse Zzzzzzze naasmisel kriminaalkorras karistada. Kaebaja kinnitab, et on oma meelsust ülikoolis Zzzzzzz poliitika osas avaldanud juba 2014. aastast. Lisaks teatas kaebaja ülikoolis, et soovib ülikoolist akadeemilist puhkust, kuna soovib alustada Eestis tööd. Eelneva tõttu puudub alus arvata, et ülikoolis võidakse seetõttu asuda järeldusele, et kaebaja saabus Eestisse muul eesmärgil peale töötamise.
17.21.09.2022 kirjutas Zzzzzzz president alla osalise mobilisatsiooni korraldusele, mille kohaselt mobiliseeritakse 300 000 reservväelast. Mobiliseerimisele kuulusid Zzzzzzz kodanikud, kes olid läbinud kohustusliku sõjaväekohustuse ja omandanud teatud eriala. Samas viitavad osad allikad, et mobiliseerimisele kuulub 1,2 miljonit reservväelast (lk 26, p 2.1.). Zzzzzzz kuuluvad mobilisatsiooni alla kõik 18-50 aastased sõjaväelise isikutunnistusega mehed, kellel on sõjaline sobivuskategooria „A“ (sobiv) ja „B“ (sobiv väikeste piirangutega). Sobivuskategooriaga „D“ on väeteenistuseks kõlbmatud ning neid mobiliseeritakse viimases järjekorras (lk 26, p 2.2.). Sarnaselt kohustusliku ajateenistuse kutsega, tuleb mobilisatsioonikutsed kätte toimetada isiklikult ning allkirjastada kättesaamisel. Teate jätmine postkasti või lähedastele üleandmine on seadusevastane ning ei too kaasa õiguslikke tagajärgi (samas, lk 29, p 2.2.2.). Samas rikkusid kutseid kättetoimetavad ametnikud reegleid ning värvati ka inimesed, kes ei ole mobilisatsioonikõlbulikud (samas, lk 32, p 2.3.1.)1.
18.Kaebaja on esitanud tõendi, millest nähtuvalt oli ta kohustatud 15.04.2022 ilmuma sõjaväeteenistusse dokumentide täpsustamiseks ja tõendi kättesaamiseks (dtl 73). Kaebaja selgitas PPA-le, et tal õnnestus ülikoolis õppimise ajal sõjaväeteenistusest kõrvale hoida tervislikel põhjustel (p 36, dtl 88). Kaebaja on maininud, et teab ühte inimest, kes elab Xxxxxxs ning kes on saanud korduvaid kutseid, et asuda lepingu alusel Ukrainasse sõdima. Kõnesolev inimene oli aga läbinud sõjaväeteenistuse (p 12, dtl 95). Kaebaja toob välja, et inimesed on saanud mobilisatsioonikutseid Sankt-Peterburgis. Kaebaja ei tea, et Xxxxxxs oleks alustatud mobilisatsiooniga (p 8, dtl 94). Kaebaja ei tea, et ajateenijaid oleks saadetud otse sõjalisse piirkonda (p 14, dtl 96). Kaebaja ei ole saanud kutset ilmuda sõjakomissariaati mobiliseerimise eesmärgil (p 13, dtl 96). Kohus on ühel meelel PPA-ga, et tõenäosus kaebaja mobiliseerimiseks on väga väike. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei ole läbinud sõjaväeteenistust ning ta on praeguse ajani sõjaväeteenistusest vabastatud tervislikel põhjustel. Samuti puuduvad tõendid, et kaebaja on kohustatud ilmuma sõjaväekomissariaati seoses käimasoleva mobilisatsiooniga. Kaebaja toob ka ise välja, et ei tea nimetada Xxxxxxs elavat inimest, kes ei oleks läbinud sõjaväeteenistust ning oleks saanud mobilisatsiooni kutse. Seega ei ole praegusel ajal kindlust, et kaebaja profiiliga inimest võidakse mobiliseerida, arvestades sh, et kaebaja on jätkuvalt üliõpilane ning kellel on tervisega probleemid.
19.Asjas esitatud seisukohad ja tõendid ei kinnita kaebaja väidet, et sõjategevusest keeldunud mobiliseerituid hakatakse taga kiusama, võidakse karistada vabadusekaotusega või tapetakse. PPA on tuginenud vaidlustatud otsuses Taani Immigratsiooniameti, Eesti Rahvusringhäälingu ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) avalikele andmetele, mida saab kohtu hinnangul lugeda sellisteks andmekandjateks, kust on võimalik saada adekvaatset tõendatud infot. Lisaks on PPA tuginenud järgmistele interneti kanalitele: Meduza (Zzzzzzz interneti ja sotsiaalmeedia väljaanne, mida juhitakse Riiast); Reuters (Reuters - rahvusvaheline uudisteagentuur, mille peakontor asub Londonis); The Moscow Times (sõltumatu inglis- ja venekeelne veebileht). Isegi kui arvestada, et viimati nimetatud väljaannetes võivad kajastuda ka tõendamata andmed, on PPA tuginenud ka sõltumatutele andmekandjatele, kelle andmetele tuginemine antud olukorras on põhjendatud.
20.PPA järeldas õigesti, et kaebaja taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks ei ole põhjendatud taotluses toodud asjaoludel ning lükkas taotluse õigesti tagasi.
21.Kohus leiab, et kaebaja ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele. Zzzzzzz ei toimu selliseid relvakonflikte, millest võib kaebajale tuleneda oht. Zzzzzzz ei ole välja kuulutatud sõjaseisukorda. Kaebaja ei ole välja toonud riigiorganitest või muudest asjaoludest tulenevat ohtu. Kuivõrd kaebaja on enda väitel avaldanud poliitilist meelsust üksnes ülikoolis ning teda on püütud selles osas ümber veenda, puudub alus arvata, et kaebaja võib seetõttu võimuorganite huviorbiiti ning seeläbi ohtu sattuda. Usutavad ei ole kaebaja väited selle kohta, et ülikool karistab kaebajat kriminaalkorras (vt p 23, dtl 97), kuivõrd ülikoolil puudub selleks pädevus. Kohus ei pea
usutavaks, et kaebajat võidakse karistada üksnes seetõttu, et ülikoolile on teada kaebaja viibimiskoht Eestis, kuivõrd kaebaja teatas ülikoolile, et suundub Eestisse tööle. Samuti ei ole tõendatud kaebaja väited selle kohta, et ta võidakse mobiliseerida (vt otsuse p 19). Asjaolu, et Zzzzzzz (sh majanduslik) olukord üha halveneb, ei ole samuti täiendava kaitse saamise aluseks. Toodud põhjustel nõustub kohus PPA-ga, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset.
22.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab Eestis viibimiseks olema välismaalasel seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 3 lg 2 näeb ette, et vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida. VSS § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks (lahkumisettekirjutus). VSS § 72 lg 2 p 2 kohaselt võib lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalasele ei anta elamisluba või rahvusvahelist kaitset seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on põhjendamatu. Kaebaja selgitas 15.09.2022 PPA-le, et ta on nõus Eestist lahkuma, kuid ei naase Zzzzzzze (p 24, dtl 97). Kaebaja küll ei nõustunud 7-päevase vabatahtliku lahkumistähtajaga (p 33, dtl 98), kuid arvestades, et kaebaja ei nimetanud konkreetseid põhjuseid, miks tal on vajalik pikema tähtaja määramine, oli PPA määratud tähtaeg piisav. Kaebaja tõi üksnes välja, et vajab aega uue elamise otsimiseks ning elu planeerimiseks teises riigis, mis vajab palju aega (p 33, dtl 98). Kuivõrd VSS § 72 lg 4 järgi on maksimaalne määratav tähtaeg 30 päeva, ei saa ka 30-päevast tähtaega lugeda piisavalt pikaks uue elukoha leidmiseks ning sisseseadmiseks olukorras, kus ta ei tea, millisesse riiki ta soovib elama asuda.
23.Kaebajale oli enne ettekirjutuse tegemist tagatud õigus olla ära kuulatud. Vastustaja on ettekirjutuses piisavalt selgelt ja arusaadavalt oma seisukohti selgitanud ning asjaolusid kirjeldanud. Kohtule ei nähtu kaalutlusõiguse rikkumist vastustaja poolt. Vastustaja leidis õiguspäraselt, et kaebajal puuduvad Eestis kaitsmist väärivad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed.
24.PPA on rakendanud VSS § 74 lg 3 alusel kaalutlusõigust, kohaldades kaebajale sissesõidukeelu 3 aastaks. Sissesõidukeeld on viibimisaluse lõppemisel või lõpetamisel lahkumisettekirjutuse tegemisega kaasnev otsustus, mida tehes on haldusorganil üldjuhul kaalutlusõigus. Keeld ja selle kestus peavad asjaolusid arvestades olema proportsionaalsed ning see eeldab mh isiku ärakuulamist (nt Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16; 23.09.2019 otsus nr 3-16-2088, p-d 12 ja 15; 27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, p 12; 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 32–34).
25.Kaebaja hinnangul ei ole PPA vaidlustatud otsuses välja toonud sissesõidukeelu kohaldamise vajalikkust, kuivõrd kaebaja on käitunud seadusekuulekalt. PPA ei eita, et kaebaja on varjupaigamenetluses olnud koostöövalmis, kuivõrd kaebaja on täitnud VRKS § 11 lg-st 3 tulenevaid kohustusi. Kaebaja avaldas PPA-le, et tal ei ole objektiivseid põhjuseid sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks (p 34, dtl 98), kuid ta ei nõustu kaebaja sissesõidukeelu kohaldamisega, kuna tal ei ole võimalik seetõttu teistest Schengeni alasse kuuluvatest riikidest varjupaika taotleda (p 37, dtl 98). Kaebajal puuduvad Eestis sõbrad, ta tunneb üksnes neid, kellega Zzzzzzzt Eestisse saabus (p 25, dtl 98). Samuti puudub tal Euroopas vara (p 27, dtl 98). Kaebaja eeldab, et tal on võimalik minna Serbiasse (p 30, dtl). Arvestades kaebaja nimetatud asjaolusid, asus PPA õigesti järeldusele, et kaebajal ei ole Schengeni alal selliseid lähemaid sidemeid, mis vääriksid kaitsmist. Kaebajal on Zzzzzzz sugulased, seega tal on side päritolumaaga. Samuti ei ole kaebaja välja toonud esile selliseid humaanseid vajadusi, mis välistaksid sissesõidukeelu määramise. Kuivõrd kaebaja tõi välja, et ta soovib esitada rahvusvahelise kaitse taotlust mõnes teises Euroopa (Liidu) riigis, on sissesõidukeelu kohaldamine 3 aastaks proportsionaalne. Kuivõrd tühistamisnõuded ei kuulu rahuldamisele, ei rahulda kohus ka kohustamisnõuet.
26.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.