X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.06.2022 otsuse, millega keelduti kaebajale viisa andmisest, tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks väljastama kaebajale kehtiv viisa ning Politsei- ja Piirivalveameti 19.07.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052257620 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Ivan Moskaljov ja Mirja Sarap Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Hoida tutvumisel saadud teavet kohtutoimikust eraldi, kaasatud haldusorgani juures.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.03.2023 a.
Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 07.06.2022 otsusega X viisa andmisest, kuna kaebaja kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele (dtl 2). Politsei- ja Piirivalveamet tegi 19.07.2022 X ettekirjutuse nr 1052257620 Eestist lahkumiseks (dtl 89 jj) hiljemalt 18.08.2022 ning kohaldades isiku suhtes sissesõidukeeldu pikkusega 3 kuud. Ettekirjutuse kohaselt viibib isik alates 09.06.2022 ebaseaduslikult Eestis, s.o kokku 40 päeva. Isikul ei ole Eesti Vabariigis tugevaid kaitsmist väärivaid perekondlikke sidemeid. PPA andis isikule vabatahtliku tähtaja Eestist lahkumiseks.
2.X esitas 07.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 07.06.2022 otsuse, millega keelduti kaebajale viisa andmisest, tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks väljastama kaebajale kehtiv viisa ning Politsei- ja Piirivalveameti 19.07.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052257620 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 1(5)
1.Vastustaja ei ole haldusakti põhjendanud. Kaebaja esitas pikaajalise viisa taotluse ajal, mil kaebaja viibis Eestis seaduslikult ja tema töötamine oli registreeritud. Kaebajal oli sõlmitud tööleping ettevõttega BK6 OÜ. Kaebaja töötab meeste juuksurina. Viisa andmisest keeldumise tõttu on ta kaotamas töökoha ja märkimisväärse sissetuleku.
2.Kaebaja ei ole Eestis süütegusid toime pannud. Kui vastustajal oleks selliseid andmeid, oleks ta selle tuvastanud ja sellele tuginenud. Viisa andmisest saab keelduda vaid väga kaalukatel põhjustel.
3.Viisa andmisest on tõenäoliselt keeldutud sanktsioonide kehtestamise tõttu. Kuna kaebajale oli juba enne sanktsioonide kehtestamist viisa antud, ei ole kaebaja sanktsioonide subjektiks.
4.Lahkumisettekirjutus on õigusvastane, kuna ainsaks lahkumisettekirjutuse põhjuseks ei saa olla see, et kaebajal ei ole tugevaid kaitsmist väärivaid perekondlikke suhteid. Kaebajal on majanduslikud sidemed Eestiga, tal puuduvad varasemad rikkumised ja tema töötamine oli nõuetekohaselt vormistatud. Kaebaja esitas viisataotluse Eesti Vabariigis seaduslikult viibimise ajal. Kuna kaebajale viisa andmisest keeldumine on ebaseaduslik, ei tohi tema viibimist Eestis ebaseaduslikuks lugeda. Ettekirjutus on põhjendamata.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.Lahkumisettekirjutus on õiguspärane. Kaebajal puudus alates 09.06.2022 seaduslik alus Eestis viibimiseks. Viibimisaluseta välismaalasele lahkumisettekirjutuse tegemise kohustus tuleneb seadusest.
2.Vastustaja kaalus sissesõidukeelu kohaldamisel isikuga seotud kõiki asjaolusid. Kaebajal ei olnud 3-kuulisele sissesõidukeelule vastuväiteid. Isiku osas puudusid humaansed kaalutlused, mis tinginuks sissesõidukeelu kohaldamata jätmise.
3.Seaduse kohaselt ei avaldata viisamenetluses otsuse aluseks olevaid asjaolusid, põhjust ega sellega seotud teavet. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul on kohustuslik kahekordne vaidemenetlus. Riikidel on õigus kontrollida, kes võib nende territooriumile siseneda ja seal viibida. Riiki sisenemise õigusesse sekkutakse, kui selleks on avalik huvi.
4.Viisa andmisest ei keeldutud sanktsioonide tõttu.
4.Kaasatud haldusorgani 19.08.2022 vastus sisaldab teavet, mille osas on kohus 12.09.2022 määrusega juurdepääsu piiranud. Kohus võtab järgnevalt kokku kaasatud haldusorgani 01.09.2022 esitatud seisukoha. Kaasatud haldusorgan palub jätta kaebus rahuldamata.
1.Alates 24.02.2022 kui Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin alustas provotseerimata ja põhjendamatut sõjalist agressiooni Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu, on Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanike viisataotlused ning juba väljastatud viisad teravdatud tähelepanu all, sest Venemaa Föderatsiooni jätkuv sõjategevus Ukraina vastu mõjutab negatiivselt nii Eesti Vabariigi kui Euroopa Liidu julgeolekut. Valgevene toetab Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu – muu hulgas lubades Venemaal tulistada ballistilisi rakette Valgevene territooriumilt, võimaldades Venemaa sõjaväelaste ja raskerelvade, tankide ja sõjaväeliste transpordivahendite transporti, lubades Venemaa sõjalennukitel lennata Ukrainasse üle Valgevene õhuruumi, pakkudes tankimisvõimalusi ning ladustades Valgevenes Venemaa relvi ja sõjavarustust. Valgevene Vabariik on Venemaa Föderatsiooni mõjusfääris. Venemaa Föderatsiooni valitsev režiim võib kasutada ära Venemaaga ja Valgevenega sidemeid omavaid eraisikuid, et pääseda mööda kehtestatud sanktsioonidest ja/või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust.
2.Kaebaja ohustab riigi julgeolekut. Viisa on hüve, mitte õigus. Välismaalasel puudub põhiõigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Viisa andmisest keeldumise korral on tegemist prognoosil põhineva otsustusega, mille eesmärgiks on võimalik ohtude ennetamine. Ohu ennetamisel tuleb eeldada, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt välistatud. Va2(5)
jadus kaitsta riigi julgeolekut kaalub üles välismaalase õiguse viibida Eestis ja saada üksikasjalikku teavet keeldumise põhjuste kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Viisa andmisest keelduti VMS § 65 lg 2 p 6 alusel, kuna välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. Kaasatud haldusorgan on täpsustanud, et kaebaja võib kujutada ohtu Eesti julgeolekule (alt 2). Seega ei ole viisa andmisest keeldumine seotud sanktsioonidega ning kohus seetõttu sanktsioone täiendavalt ei käsitle.
5.Vastustaja leiab, et käesoleval juhul on kohustuslik kahekordne vaidemenetlus, mida kaebaja ei ole järginud. Kohus sellega ei nõustu. Riigikohus analüüsis 20.04.2021 otsuses nr 5-20-10 VMS sätteid viisamenetluse vaidlustamise ja vaidlustamise käigus tehtud otsuse edasikaebamise kohta (5. jaotise 4. ja 5. alljaotis). Riigikohus leidis otsuses: - Pole võimalik nõustuda ka PPA seisukohaga, et vaidlusaluseid VMS-i norme ei saa asjassepuutuvateks lugeda seetõttu, et kaebajatel 1 ja 2 oli enne kohtusse pöördumist osaliselt ning kaebajatel 10 ja 11 täielikult läbimata haldusesisene vaidlustusmenetlus. Kohtueelse menetluse kohustuslikkus ja seeläbi kohtusse pöördumise piirangu kehtestamine peab õigusaktist selgelt nähtuma (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 15. oktoobri 2002. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-63-02, punkt 10). VMS §-dest 1001–10019 nähtuvalt ei ole tegemist kohustusliku kohtueelse menetluse, vaid kohtumenetlust asendava menetlusega (p 32). - Käesoleva otsuse jõustumisel tuleb VMS 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 4. alljaotist (§-e 1001–10019) tõlgendada viisil, et viisavaba viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise vaidlustamisel on isikul valikuvabadus, kas läbida kohtueelne vaidlustusmenetlus ja seejärel pöörduda kohtusse või pöörduda kohe vaidluse lahendamisel halduskohtusse (p 64). Kohus möönab, et Riigikohus tunnistas otsuses nr 5-20-10 VMS sätted põhiseadusega vastuolevaks üksnes osas, milles need puudutavad viibimisaja ennetähtaegse lõpetamist, s.o viisavaba viibimist. Küll aga leiab kohus, et VMS §-e 1001–10019 ei saa tõlgendada viisil, et need näevad ette kohustusliku kohtueelse menetluse viisa andmisest keeldumise korral, kuid mitte viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise korral. Mõlemad otsustused on reguleeritud samades sätetes ja kohtueelse menetluse regulatsioon on nende osas identne. Seega tuleb Riigikohtu lahendist analoogia korras järeldada, et ka viisa andmisest keeldumise korral puudub kohustuslik kohtueelne menetlus ja isikul on valikuvabadus pöördumaks kohtusse või läbimaks vaidlustusmenetlus.
6.VMS § 12 lg 2 sätestab, et viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, kui VMS ei sätesta teisiti. Seega ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s 56 reguleeritud põhjendamiskohustus. Sama regulatsioon tuleneb koosmõjus ka VMS §-st 66, mille kohaselt teavitatakse välismaalast viisa andmisest keeldumise korral keeldumise õiguslikust alusest (lg 1), kuid välismaalasele ega muule isikule ei avaldata viisa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet (lg 2). Kohus ei nõustu ka kaebaja esindaja väitega, et ilma põhjendusteta puudub haldusaktil õiguslik jõud (dtl 87).
7.Kohus ei nõustu kaebajaga, et viisa andmisest keeldumiseks peavad olema väga kaalukad põhjused. Väga kaalukate põhjuste möönmine tähendaks seda, et tuleks eeldada välismaalase põhiõigust Eestisse saabumisel ja siin viibimisel. Välismaalasel, sh kaebajal sellist subjektiivset õigust, v.a erandjuhtudel, ei ole. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all ka sellised erandjuhud, s.o oht elule, tervisele või inimväärikusele või oluline perekonnaelu riive. 3(5)
8.Kaasatud haldusorgan on lühidalt põhjendanud keeldumise alust 19.08.2022 vastuses (kaebaja eest varjatud 12.09.2022 määrusega) ning põhjalikumalt teabega tutvumisel. Tutvumisel saadud teavet hoiab kohus selle juurdepääsupiirangut arvestades kohtutoimikust eraldi, kaasatud haldusorgani juures (HKMS § 87 lg 3 teine lause). Kohus tutvus nimetatud teabega. Kohus leiab, et vastustaja järgitud õiguslik alus – oht julgeolekule – on põhjendatud. Kui pädev asutus hindab viisaeeskirja art-s 21 ette nähtud ohtusid, ei ole vaja olla absoluutselt kindel, et eksisteerib tegelik oht (Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-21-1903 p 12). Kohus leiab, et samast ohu hindamise ulatusest võib lähtuda ka siseriikliku regulatsiooni alusel pikaajalist viisat väljastades. Kohus märgib küll, et viisa andmisest keeldumise aluseks olev oht ei ole abstraktne, hüpoteetiline ega ka ajaliselt ammendunud. Viisa andmisest keeldumine on ka ühelt poolt teabes selgitatud ohtu ja teiselt poolt Eestis viibimise soovi arvestades proportsionaalne. Kaebaja ainsaks huviks on Eestis töötada ja siin sissetulekut teenida. Tegemist ei ole kaaluka huviga, sealjuures ei ole välismaalasel subjektiivset õigust töörände eesmärgil riiki sisenemiseks. Varasemast viibimisalusest ei tulene ka õigustatud ootust, et viibimisalust pikendatakse või antakse uus viibimisalus. Välismaalasel tuleb arvestada, et tähtajalise viibimisaluse igakordsel lõppemisel võib tal olla vajalik kodumaale tagasi minna. Kuigi käesoleval juhul reguleerib viisa andmist siseriiklik õigus, on ka Euroopa Liidu õiguse raames leitud sama. EL-i õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikele antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale. Viisat käsitatakse mitte õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil lühiajaliselt viibida soovivale isikule pandud kohustusena ehk liidu territooriumile sisenemise eeltingimusena (loana). Seega on viisataotleja positsioon pigem nõrk (Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 kohtuotsuse nr 3-21-1903 p 11). Kaebaja õigused taanduvad suures osas menetluslike õiguste järgimisele ja kontrollile, et viisa andmisest keeldumine ei ole olnud ilmselgelt meelevaldne. Kohtule ei nähtu käesolevas asjas menetluslike õiguste rikkumist ning viisa andmisest keeldumine ei ole toimunud põhjustel, mida saaks nimetada meelevaldseks, inimväärikust rikkuvaks ega diskrimineerivaks.
9.Lahkumisettekirjutuse õigusliku aluse osas nõustub kohus PPA vastuses tooduga ega korda seda täies mahus HKMS § 165 lg 2 alusel. Olukorras, kus isikul puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus, on riigil kohustus teha isikule ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Oluline ei ole see, kas isik viibimisaluse andmisest keeldumisega nõustub või kas see osutub hiljem õigusvastaseks, vaid määrav on üksnes see, kas isikul on kehtiva haldusakti alusel olemas õiguslik alus Eestis viibimiseks. Lahkumisettekirjutuse tegemise ajal kaebajal kehtiv õiguslik alus Eestis viibimiseks puudus. Lahkumisettekirjutust tehes on ka arvestatud sellega, et isik on ise kinnitanud, et tal on võimalik selle ajaga oma lahkumine korraldada. Lahkumisettekirjutuse tegemise raames ei otsustata enam isiku viibimisaluse üle Eestis, vaid üksnes seda, kuidas korraldada isiku lahkumine inimväärikalt ja proportsionaalselt vastandlike eesmärkidega (VSS § 72 lg 5).
10.Kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sissesõidukeelule, v.a järeldus, et see on põhjendamata. Asjakohased põhjendused on toodud ettekirjutuse teisel leheküljel (dtl 90), sh on vastustaja arvestanud kaebaja teguviisi ja huvisid. Sissesõidukeelu aega on ka oluliselt lühendatud (3 kuuni) ning selle kehtivus on eelduslikult käesoleva kohtuotsuse kuulutamise ajaks ka lõppenud.
11.Kohus leiab kokkuvõttes, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ning tühistamisnõuete rahuldamiseks puudub alus. Kuna viisa andmisest keeldumine oli õiguspärane, jääb rahuldamata ka viisataotluse uuesti läbi vaatamise nõue. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). 4(5)
12.HKMS § 175 alusel toimub käesoleva otsuse avaldamine pärast jõustumist Riigi Teataja kodulehel. Kohus asendab omal algatusel isiku nime tähemärkidega. Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaaken taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.