Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
12.08.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1465 X kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 07.06.2022 otsus, millega keelduti kaebajale viisa andmisest, ja Politsei- ja Piirivalveameti 19.07.2022 lahkumisettekirjutus nr 1052257620, ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit väljastama kaebajale kehtiv viisa Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad MS Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.07.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1465.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.07.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1465 muutmata.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
3-22-1465 Kaebaja esitas pikaajalise viisa taotluse ajal, mil ta viibis seaduslikult Eesti Vabariigis ning tema töötamine oli registreeritud PPA-s. Kaebajal oli kehtiv D-viisa ja luba töötamiseks. Kaebajal oli sõlmitud tööleping ettevõttega Y OÜ, kus ta käis tööl. Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrusest nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ tulenevalt on pikaajalise viisa andmine lubatud, kui töötajal on kehtiv viibimisõigus ja töötamine on registreeritud. Kaebajale oli viisa antud juba enne määruse nr 42 vastuvõtmist, seega see määrus kaebajale ei kohaldu. Kaebaja töötab meeste juuksurina, mis on neutraalne ametikoht. Kaebaja ei ole viisa taotlemisel esitanud valeandmeid. Pärast viisa taotlemist ei ole kaebaja andmetes ega temaga seotud asjaoludes midagi muutunud. Viisa andmisest keeldumist ei ole vaidlustatavas haldusaktis põhjendatud ega kaalutletud. Viisa andmisest keeldumisel ei ole arvestatud kaebaja isikuga ega kaebajaga seotud asjaoludega. Viisa andmisest saab keelduda vaid väga kaalukatel põhjustel, mis on aset leidnud pärast viisa taotlemist. Kaebaja ei ole pärast viisa taotlemist sooritanud tegusid, mille alusel saaks järeldada, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Kaebaja suhtes ei ole ühtegi menetlust alustatud, tehtud on üksnes 07.06.2022 viisa andmisest keeldumise otsus. Arvestades otsuse olulist mõju kaebajale, pidi otsus olema nõuetekohaselt põhjendatud ning kaebajale pidi olema selge ja arusaadav, miks temale viisa andmisest keelduti. Kaebaja kaotab viisa andmisest keeldumisega töökoha ja märkimisväärse sissetuleku.
3-22-1465
3-22-1465 seejärel otsustada, mida on võimalik edasi teha. Halduskohus on ka määruses märkinud, et juhul kui tekib vältimatu vajadus kaebaja isiklikuks ilmumiseks halduskohtusse ja sissesõidukeelu tähtaeg ei ole veel möödunud, on võimalik olukorda uuesti hinnata. Eestis töötamise võimaluse puudumine ei ole väheintensiivne riive. Kaebaja LTR lõpetati, kuna temale keelduti viisa andmisest, kuid viisa andmise keeldumise otsuse on kaebaja vaidlustanud. Seega ei saa see olla aluseks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisele. Kaebaja ohtlikkust ei ole põhjendatud. Halduskohus ei ole arvestanud kaebajaga seotud asjaoludega. Kohus ei saa subjektiivselt hinnata, et avalik huvi on kaebaja huvist kohtumenetluse ajal Eestis viibida kaalukam. Halduskohus oleks pidanud arvesse võtma, et kaebaja on saabunud Eestisse ja viibinud siin seaduslikult, samuti on ta täitnud PPA nõudeid. Samuti tuleb silmas pidada, et Valgevenes viibivad Vene Föderatsiooni väed, mille tõttu on Valgevene–Ukraina piiril pingeline olukord. Riigikohus on selgitanud, et kohtumäärus, millega peatatakse lahkumisettekirjutuse sunniviisiline täitmine, võimaldab isikul ajutiselt Eestis viibida (vt Riigikohtu 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 12.1).
3-22-1465 põhjustel. Õige on ka halduskohtu hinnang, et Eestis viibimise ja töötamise võimaluse puudumine ei riiva intensiivselt kaebaja õigusi. Sellist riivet ei nähtu ka määruskaebusest. Arvestades Valgevene asukohta, ei ole soodsa kohtuotsuse korral Eestisse naasmine kaebaja jaoks ülemäära koormav. Üksnes osutus sellele, et Valgevene–Ukraina piiril on pingeline olukord, ei anna alust arvata, et kaebajal ei ole võimalik Valgevenesse tagasi minna. Seejuures on vaidlustatud lahkumisettekirjutusest nähtuvalt kaebaja elukohaks asukohariigis XXX linn, mis asub Valgevene lääneosas Poola ja Leedu piiri lähedal ja jääb seega Valgevene–Ukraina piirist mitmesaja kilomeetri kaugusele.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.