3-22-1465 X kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 07.06.2022 otsus, millega keelduti kaebajale viisa andmisest, ja Politsei- ja Piirivalveameti 19.07.2022 lahkumisettekirjutus nr 1052257620, ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit väljastama kaebajale kehtiv viisa Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad MS Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.07.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1465.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.07.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1465 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 25.05.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse pikaajalise viisa väljastamiseks. PPA keeldus 07.06.2022 otsusega viisa andmisest põhjusel, et X kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele.
2.X esitas 07.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 07.06.2022 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks väljastada kaebajale taotletud viisa.
3-22-1465 Kaebaja esitas pikaajalise viisa taotluse ajal, mil ta viibis seaduslikult Eesti Vabariigis ning tema töötamine oli registreeritud PPA-s. Kaebajal oli kehtiv D-viisa ja luba töötamiseks. Kaebajal oli sõlmitud tööleping ettevõttega Y OÜ, kus ta käis tööl. Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrusest nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ tulenevalt on pikaajalise viisa andmine lubatud, kui töötajal on kehtiv viibimisõigus ja töötamine on registreeritud. Kaebajale oli viisa antud juba enne määruse nr 42 vastuvõtmist, seega see määrus kaebajale ei kohaldu. Kaebaja töötab meeste juuksurina, mis on neutraalne ametikoht. Kaebaja ei ole viisa taotlemisel esitanud valeandmeid. Pärast viisa taotlemist ei ole kaebaja andmetes ega temaga seotud asjaoludes midagi muutunud. Viisa andmisest keeldumist ei ole vaidlustatavas haldusaktis põhjendatud ega kaalutletud. Viisa andmisest keeldumisel ei ole arvestatud kaebaja isikuga ega kaebajaga seotud asjaoludega. Viisa andmisest saab keelduda vaid väga kaalukatel põhjustel, mis on aset leidnud pärast viisa taotlemist. Kaebaja ei ole pärast viisa taotlemist sooritanud tegusid, mille alusel saaks järeldada, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Kaebaja suhtes ei ole ühtegi menetlust alustatud, tehtud on üksnes 07.06.2022 viisa andmisest keeldumise otsus. Arvestades otsuse olulist mõju kaebajale, pidi otsus olema nõuetekohaselt põhjendatud ning kaebajale pidi olema selge ja arusaadav, miks temale viisa andmisest keelduti. Kaebaja kaotab viisa andmisest keeldumisega töökoha ja märkimisväärse sissetuleku.
3.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada PPA 07.06.2022 otsuse täitmine ning lubada kaebajal viibida ja töötada Eestis kuni kohtumenetluse lõpuni. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest vastustaja võib kaebaja Eestist välja saata, väites, et tal ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Samuti soovib kaebaja isiklikult kohtumenetluses ja kohtuistungil osaleda ning seletusi anda. Ukraina sõja tõttu on kaebaja Valgevenesse naasmine ohtlik. Kaebaja on pikemat aega Eestis töötanud, tal on kehtiv tööleping ja tööluba. Kaebajal on sissetulek, mille arvelt elada ja oma kulusid katta. Seega on Eestis töötamise jätkamine põhjendatud. Kaebaja ei kujuta endast riski Eesti Vabariigi julgeolekule. Kaebaja ei ole Eestis viibimise ajal seadust rikkunud ja PPA-l ei ole kaebajale viisa andmisest keeldumise menetluses etteheiteid olnud. Kuna vastustaja ei ole viisa andmisest keeldumist põhjendanud, on kaebus perspektiivikas. Kaebaja huvi on ülekaalukam, kuna Eestis töötades saab ta elatist teenida ja maksab riigile makse. Samuti kulutab kaebaja saadud raha Eestis. Kaebaja Eestis edasi viibimine ja töötamine ei ole liigselt koormav ega tekita probleeme.
4.PPA tegi 19.07.2022 kaebajale lahkumisettekirjutuse nr 1052257620, mille kohaselt tuleb kaebajal lahkuda Eesti Vabariigist 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 18.08.2022. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 19.08.2022. Ühtlasi kohaldati kaebajale Schengeni sissesõidukeeldu 3 kuuks.
5.PPA palus 19.07.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, kuna viisa saamine ei ole isiku põhiõigus. Viisa väljastamine või selle andmata jätmine puudutab ajutist hüve, mis ei oma välismaalasele intensiivseid, pikaajalisi ja pöördumatuid tagajärgi. Kaebajale keelduti pikaajalise viisa andmisest välismaalaste seaduse (VMS) § 65 lg 2 p 6 alusel. Kaebaja lühiajalise töötamise registreering (LTR) lõppes 08.06.2022 seetõttu, et kaebajale tehti viisa andmisest keeldumise otsus. Praegu ei ole kaebajal tööluba ja ta viibib Eestis seadusliku aluseta. Varem viibis kaebaja Eestis 07.06.2021–31.05.2022 pikaajalise viisa alusel töötamise eesmärgil. Kaebajale tehti ka 19.07.2022 ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mille vabatahtliku täitmise tähtaeg on 30 päeva. PPA-le teadaolevalt ei ole kaebajal Eestis perekondlikke sidemeid. 2(5)
3-22-1465
6.Tallinna Halduskohus jättis 21.07.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus kohtumenetluse ajal Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Kuigi kaebaja Eestist lahkumine on muutunud võrreldes kaebuse esitamise seisuga tõenäoliseks, oli kaebajal kehtivast viisa andmisest keeldumise otsusest tulenevalt kohustus Eestist lahkuda ka enne lahkumisettekirjutuse tegemist. Lahkumisettekirjutus on VSS § 7 lg 1 kohaselt viibimisaluse puudumise järelm. Võimalik väljasaatmine ei seostu ka otseselt praeguse vaidluse esemega, sest kaebaja on vaidlustanud viisa andmisest keeldumist, mitte lahkumisettekirjutust. Kaebajal ei ole vältimatut vajadust Eestis viibida. Välismaalasest kaebajale on tagatud piisav võimalus osaleda halduskohtumenetluses ka ilma alaliselt Eestis viibimata. Halduskohtumenetluses on võimalik osaleda kirjalikult ja esindaja kaudu, sealjuures on kaebajal Eestis advokaadist esindaja. Kuigi kaebaja on soovinud isiklikult kohtuistungil osaleda, võib kohus HKMS § 131 lg 1 tingimuste täidetuse korral asja arutada kirjalikus menetluses või võimaldada kaebajal kohtuistungil osaleda videokonverentsi või esindaja vahendusel. Juhul kui tekib vältimatu vajadus kaebaja isiklikuks ilmumiseks halduskohtusse ja sissesõidukeelu tähtaeg ei ole veel möödunud, on kohtul võimalik olukorda uuesti hinnata. Eestis töötamise võimaluse puudumine ei ole õiguste intensiivne riive. Vastustaja vastuse kohaselt on kaebaja lühiajalise töötamise registreering 08.06.2022 lõpetatud. Välismaalasel puudub põhiõigus Eestis viibimiseks ja töötamiseks, kui seda ei õigusta mõni muu oluline põhiõigus (õigus elule ja tervisele, perekonnaelu kaitse vms). PPA on sedastanud, et kaebajal selliseid huve Eestis viibimiseks ei ole ning seega selliste põhiõiguste olulist riivet ei nähtu. Kaebaja väide, et Valgevenesse naasmine on Ukrainas toimuva sõjategevuse tõttu ohtlik, on hüpoteetiline. Kuivõrd kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, ei ole kaebuse eduväljavaadete analüüsimine vajalik. Asjaolust, et kaebajale ei ole viisa andmisest keeldumisel esitatud põhjendusi (VMS § 66 lg 2), ei saa siiski järeldada, et põhjendusi ei olegi olemas või et need ei oleks halduskohtumenetluses kontrollitavad. Kaebaja huvi kohtumenetluse ajal Eestis viibida ja oma vähem kui aasta kestnud Eestis töötamist jätkata ei kaalu üles avalikku huvi selle vastu, et välismaalased viibiksid riigis seaduslikult ega kujutaks endast ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele ega rahva tervisele.
7.Tallinna Halduskohus võttis 22.07.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja kaasas haldusorganina Kaitsepolitseiameti.
8.Kaebaja esitas 28.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse, milles soovib PPA 19.07.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052257620 tühistamist. Tallinna Halduskohus lubas 29.07.2022 määrusega kaebuse muutmist ja võttis PPA lahkumisettekirjutuse tühistamise nõude menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.07.2022 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja leiab, et tal peab olema õigus viibida enda menetluse juures. Kaebaja saabus ja viibis eelnevalt Eestis seaduslikult ning viibib siin seaduslikul alusel ka praegu, sest kaebajale tehtud lahkumisettekirjutuses anti selle vabatahtlikuks täitmiseks 30 päeva. Kohtumenetluses kirjalikult või esindaja kaudu osalemine ei taga kaebajale piisavat kaitset ning sel viisil ei ole tema õigused tagatud. Kuigi istungil osalemine on võimalik ka videokonverentsi vahendusel, peaks kaebajale olema siiski tagatud võimalus viibida Eestis, et oodata ära kohtu lõplik otsus ja 3(5)
3-22-1465 seejärel otsustada, mida on võimalik edasi teha. Halduskohus on ka määruses märkinud, et juhul kui tekib vältimatu vajadus kaebaja isiklikuks ilmumiseks halduskohtusse ja sissesõidukeelu tähtaeg ei ole veel möödunud, on võimalik olukorda uuesti hinnata. Eestis töötamise võimaluse puudumine ei ole väheintensiivne riive. Kaebaja LTR lõpetati, kuna temale keelduti viisa andmisest, kuid viisa andmise keeldumise otsuse on kaebaja vaidlustanud. Seega ei saa see olla aluseks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisele. Kaebaja ohtlikkust ei ole põhjendatud. Halduskohus ei ole arvestanud kaebajaga seotud asjaoludega. Kohus ei saa subjektiivselt hinnata, et avalik huvi on kaebaja huvist kohtumenetluse ajal Eestis viibida kaalukam. Halduskohus oleks pidanud arvesse võtma, et kaebaja on saabunud Eestisse ja viibinud siin seaduslikult, samuti on ta täitnud PPA nõudeid. Samuti tuleb silmas pidada, et Valgevenes viibivad Vene Föderatsiooni väed, mille tõttu on Valgevene–Ukraina piiril pingeline olukord. Riigikohus on selgitanud, et kohtumäärus, millega peatatakse lahkumisettekirjutuse sunniviisiline täitmine, võimaldab isikul ajutiselt Eestis viibida (vt Riigikohtu 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 12.1).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). PPA esitas seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta halduskohtule. Ringkonnakohus ei pea seetõttu vajalikuks küsida PPA-lt täiendavat vastust määruskaebusele ning arvestab varasemate seisukohtadega.
11.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
12.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale keelduti viisa andmisest, seetõttu lõpetati tema LTR ja tehti talle lahkumisettekirjutus, mis kuulub alates 19.08.2022 sundtäitmisele. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta peab kaebaja seega lahkuma Eestist, mistõttu ei ole tal võimalik jätkata töötamist Eestis olemasoleval töökohal. Võib eeldada, et töökaotuse ja Valgevenesse naasmise tõttu muutub kaebaja majanduslik olukord kehvemaks. Samuti võib eeldada, et hilisema kaebuse rahuldamise korral kaebajal enam Eestis olemasolevat töö- ja elukohta ei ole ning ta peab kandma nende otsimisega seotud kulutusi.
13.Kuivõrd VMS § 66 lg-st 2 tulenevalt ei ole viisa andmisest keeldumise otsuses esitatud keeldumise põhjuseid ja neid ei ole veel esitatud ka kohtumenetluses, ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik kaebuse eduväljavaateid hinnata. Seetõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tugineda kaebuse perspektiivitusele.
14.Vaatamata eelmainitule ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja õiguste riive ei ole selline, mis kaaluks üles avaliku huvi, et välismaalased viibiksid Eestis seaduslikult ega ohustaks avalikku korda, riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid ja rahva tervist. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebajal on võimalik kohtumenetluses osaleda ka oma esindaja kaudu ning kohtuistungi toimumisel saab sellest osa võtta videokonverentsi teel (vt ka Riigikohtu 20.04.2021 otsus nr 5-20-10, p 56). Kaebaja ei ole määruskaebuses väitnud, et oleks tal välistatud tehnilistel vm 4(5)
3-22-1465 põhjustel. Õige on ka halduskohtu hinnang, et Eestis viibimise ja töötamise võimaluse puudumine ei riiva intensiivselt kaebaja õigusi. Sellist riivet ei nähtu ka määruskaebusest. Arvestades Valgevene asukohta, ei ole soodsa kohtuotsuse korral Eestisse naasmine kaebaja jaoks ülemäära koormav. Üksnes osutus sellele, et Valgevene–Ukraina piiril on pingeline olukord, ei anna alust arvata, et kaebajal ei ole võimalik Valgevenesse tagasi minna. Seejuures on vaidlustatud lahkumisettekirjutusest nähtuvalt kaebaja elukohaks asukohariigis XXX linn, mis asub Valgevene lääneosas Poola ja Leedu piiri lähedal ja jääb seega Valgevene–Ukraina piirist mitmesaja kilomeetri kaugusele.
15.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.07.2022 määrus muutmata.
16.HKMS § 109 lg 2 järgi esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna praegune määrus ei lõpeta haldusasja menetlust, ei jaota kohus menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.