lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-239/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-239/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
833
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-239

Määruse kuupäev

6. veebruar 2023

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Maivo Kärdi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 18. novembril 2022 tegevusjuhendaja vastuvõtule saatmata jätmisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Maivo Kärdi kaebus.
2.Jätta Maivo Kärdi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Maivo Kärt esitas 2. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule määruskaebusena pealkirjastatud pöördumise, milles märkis, et ta oli saatmiskava kohaselt registreeritud 18. novembril 2022 tegevusjuhendaja vastuvõtule, kuid valvur ei saatnud teda kokkulepitud ajal tegevusjuhendaja juurde ning ta ei saanud seetõttu vastuvõtul osaleda. Sellega on vangla teadlikult ja tahtlikult alandanud kaebaja inimväärikust ja tekitanud talle seeläbi mittevaralist kahju. Ebakohane on vangla seisukoht, et kaebaja oleks saanud valvurit eelnevalt teavitades kahju ära hoida. Õigusaktides ei tulene kinnipeetavale vanglaametnike instrueerimise kohustust. Kaebaja palub Tartu Vanglalt välja mõista hüvitise 1000 eurot või määrata õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla 30. jaanuari 2023. a otsus nr 1-13/339-2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

2.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb Maivo Kärdi kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib kaebuse tagastada, kui

3-23-239 kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

3.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt viibivad kinnipeetavad tegevusjuhendaja juures reeglina kord nädalas. Vaidlust ei ole selles, et saatmiskava kohaselt oli vajalik kaebaja saata
18.novembril 2022 kell 13.45 tegevusjuhendaja vastuvõtule ning et kaebajat sinna ei viidud. Tartu Vangla 30. jaanuari 2023. a otsusest nr 1-13/339-2 nähtub, et kaebaja jäi tegevusjuhendaja juurde saatmata valvuri töökorraldusliku eksimuse tõttu. Seega ei olnud vastustaja tegevus korrektne. Asja materjalide kohaselt oli aga 18. novembri 2022 visiidi puhul tegemist lisavastuvõtuga ning kaebaja oli juba eelnevalt samal nädalal s.o 15. novembril 2022 tegevusjuhendaja juures käinud. Seega oli kaebajale tagatud võimalus käia kord nädalas tegevusjuhendaja juures. Tegevusjuhendaja lisavastuvõtust ilmajäämine ühel päeval võis kaebaja jaoks olla ebameeldiv ja nördimust valmistav, kuid arvestades, et tegemist oli lühiajalise riivega ja kaebajal oli võimalus samal nädalal osaleda tegevusjuhendaja vastuvõtul, siis ei ole tegemist sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
4.Samuti ei saa tegevusjuhendaja lisavastuvõtust ilmajäämisest tingitud hingelisi kannatusi pidada sedavõrd raskeks, et need oleks käsitletavad inimväärikuse alandamise mõõtu kannatustena. Vangistusseaduse § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Kaebaja ühel korral tegevusjuhendaja vastuvõtule mitteviimine ei ole oma raskuselt eelnimetatud olukordadega võrreldav.
5.Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et vanglaametnik oleks tegutsenud pahatahtlikult ja soovinud teadlikult kaebaja õigusi rikkuda. Vangla on oma eksimust tunnistanud ning on üritanud seda heastada. Vangla otsusest nähtub, et pärast visiidiaja möödumist uuris valvur tegevusjuhendajalt, kas on võimalik kaebajat ka hiljem vastu võtta, kuid kahjuks sellel päeval see enam võimalik ei olnud. Samuti ei saa pidada asjakohatuks vastustaja otsuses märgitud seisukohta, et kaebaja oleks saanud ka ise olla aktiivsem ja tuletada tegevusjuhendaja vastuvõtule saatmise vajadust vanglaametnikule meelde.
6.Lisaks tuleb arvestada, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab. Samas on mittevaraline kahju võimalik hüvitada ka toimingu õigusvastasuse tuvastamisega või teiste vahenditega, nt vabandamisega kannatanu ees (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Arvestades kaebaja õiguste riive väheintensiivsust ning asjaolu, et vangla tegevus sai põhjustada kaebajale üksnes lühiajaliselt

3-23-239 ebamugavusi ning vangla on kaebaja ees vabandanud, ei ole kaebajale rahalise hüvitise määramine ning kaebuse rahuldamine tõenäoline. Kohus nõustub vanglaga, et käesoleval juhul saab pidada juhtunu heastamiseks piisavaks õigusvastase tegevuse tunnistamist ja vabandamist kaebaja ees.

7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M. Kärdi kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lgle 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks ning kohus jätab sellekohase menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium