Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-22-1927 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(12)

3-22-1927 2) Ebaõige on audiitorite väide, et projektijuhiga sõlmitud lepingumuudatuse asemel oleks võinud sõlmida lepingu uue projektijuhiga, kes oleks saanud läbi viia 11 täiendavat hanget. Ei lisandunud mitte ühtegi uut hanget, mida uus projektijuht oleks saanud läbi viia. Lepingute arv, mida projektijuht pidi administreerima, jäi projektijuhiga lisalepingu sõlmimise järgselt samaks. Projektijuhi töömaht suurenes hoopis teistel põhjustel kui hangete arvu lisandumine. Nimelt olemasolevate ja varem planeeritud hangete (lepingute) töö maht suurenes. Mitte mingil viisil ei oleks olnud võimalik tellida uuelt projektjuhilt „lisandunud hangete korraldamist“, mida tegelikult ei eksisteerinud. Teise hankeplaani kõik lepingud sisaldasid vähemalt osaliselt esimese hankeplaani tegevusi, seega ei lisandunud ühtegi uut hanget, kus ei oleks olnud juba esialgses hankeplaanis planeeritud töid. KIK kooskõlastas kaebaja ettepaneku kooskõlastada lepingumuudatus projektijuhiga 18.02.2020 kirjaga. OÜ-ga Keskkonnalahendused sõlmitud lepingu üldist olemust ei muudetud. Esialgne leping oli sõlmitud FIDIC tüüplepinguna. Muudatusega jäid lepingu FIDIC üldised tingimused ja kõik projektijuhi ülesanded samaks. Pärast hankelepingu muudatust jätkas projektijuht sama veemajandusprojekti läbiviimist ja tal olid samad kohustused edasi. Projektijuhi teenuse sisu muutus seoses sellega, et projekti läbiviimiseks tuli teostada täiendavaid projekteerimis- ja ehitustöid esialgsete objektide juures. Kuigi ka varem koostatud hankeplaan muutus, siis see ei olnud peamine põhjus, miks projektijuhiga sõlmitud lepingut oli vaja muuta. Esialgne hankeplaan võib muutuda ka juhul, kui ei tehta projekti olulisi muudatusi. Projektijuhi töö sisu ja kohustuste ring ei muutu märkimisväärselt sõltuvalt sellest, milliseid sisulisi muudatusi veemajandusprojekti tehakse (pikem torustik ja reoveepuhasti laiendamine). Ka korraldatavate hangete arv ei ole peamine kriteerium, mis projektijuhi töö sisu mahu määrab. Projektijuhi vaatest ei ole suurt vahet näiteks, kui üks suurem töö tellitakse planeeritud 1 suure hanke asemel 6 väiksema hankega, kui maksetaotluste arv, mis tellitavate tööde raames tuleb koostada, jääb kokkuvõttes samaks. 3) Vaidlustatud otsus ei sisalda arusaadavat motivatsiooni ja on sisuliselt õigusvastane. Otsuses on esitatud pikalt asjaolusid, kuid otsuse motivatsioon on puudulik. Otsuse p-s 9 on märgitud RHS §-s 123 sätestatud tingimused hankelepingu muutmiseks, aga järgnevalt (p 10 jj) ei ole enam seaduse tekstist lähtutud, vaid edaspidi on analüüsitud, kas oleks või ei oleks saanud korraldada uue hanke täiendava projektijuhtimise teenuse tellimiseks, mis ei ole RHS kohaselt asjakohane eeldus. Küsimus sellest, kas oleks saanud korraldada uue hanke, ei mõjuta seda, kas kaebaja võis RHS § 123 alusel seaduspäraselt hankelepingut muuta. Antud juhul ei ole haldusaktis analüüsitud RHS § 123 lõikes 1 sätestatud aluseid, vaid kontrollitud sellise tingimuse täitmist, mida RHS-s ei ole nimetatud (kas oli võimalik lepingu muutmise asemel korraldada uus hange). Vaides esitatud argumente ei ole KIK vaide lahendamisel arvestanud. 4) Kaebajal oli õigus projektijuhiga sõlmitud lepingut muuta ilma uut riigihanget korraldamata vähemalt kolmel iseseisval RHS-st tuleneval alusel. ‒ RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuda uut riigihanget korraldamata, kui täidetud on järgmised tingimused: muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Need tingimused on täidetud. ‒ RHS § 123 lg 1 p 3 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuda uut riigihanget korraldamata, kui täidetud on järgmised tingimused: samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid, ettevõtja vahetamine ei oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Kõik

3(12)

3-22-1927 need tingimused on täidetud. RHS § 123 lg 1 p 3 teise ja kolmas tingimus ‒ ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik näiteks tulenevalt teenuste koostoimimise vajadusest ‒ täitmine on vaidlustatud otsuses jäänud täielikult analüüsimata ja tehtud kohe järeldus, et sellist olukorda ei esine. ‒ RHS § 123 lg 1 p 7 näeb ette võimaluse muuta hankelepingut ilma uut riigihanget korraldamata isegi juhul, kui lepingu hinda muudetakse rohkem kui 50 % esialgse hankelepingu hinnast, nt 100% hankelepingu hinnast, eeldusel, et lepingumuudatus ei ole oluline. Otsusest ei ole kuidagi võimalik aru saada, millise majandusliku analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et lepinguliste kohustuste vahekord muutus pakkuja kasuks. Arusaadav ei ole ka väide, et kuivõrd hangete arv suurenes olulises mahus, siis on muutunud hankelepingu eseme ulatus. Seda, kas muudatus laiendab hankelepingu eseme ulatust oluliselt, ei ole vaidlustatavas otsuses üldse analüüsitud. Kaebaja arvates ei olnud muudatus RHS § 123 lg 1 p 7 mõttes oluline. 5) Analoogses olukorras on kaebaja küsinud enne lepingumuudatuse sõlmimist Rahandusministeeriumilt seisukohta RHS § 123 tõlgendamise kohta – kas lepingumuudatus projektijuhiga oleks RHS § 123 alusel lubatud. Rahandusministeeriumi vastus oli, et võib sõlmida lepingumuudatuse ilma uut lepingut sõlmimata, sest isegi, kui tellida projektijuhi täiendavate tööde jaoks teenus uuelt projektijuhilt, siis esialgse projektijuhiga tuleks nagunii lepingut muuta – projektijuhile ei saa panna täiendavaid kohustusi ilma täiendavat tasu maksmata. Samuti selgitas Rahandusministeerium, et RHS § 123 lg 1 p 3 kohaldamine ei eelda, et pakkuja vahetamine peaks olema võimatu, vaid lepingumuudatuse võib teha ka siis, kui pakkuja vahetamine tekitaks hankijale märkimisväärseid ebamugavusi või kulude olulist suurenemist majanduslikel või tehnilistel põhjustel.

4(12)

3-22-1927 õigusliku aluse ning põhjendused ja selgitused, miks vastavale järeldusele on jõutud. Ühtegi rikkumist ei ole ette heidetud ilma põhjenduseta. Sealjuures ei oma tähtsust, et KIK auditi aruandes esitas teistsuguse seisukoha. 3) Hankelepingu muutmiseks RHS § 123 lg 1 p 3 alusel peavad olema täidetud kõik vastavas sättes märgitud eeldused, sh lepingupoole vahetamist takistavad kas majanduslikud või tehnilised põhjused. RHS § 123 lg 1 p 3 alusel lepingut muutes peab olema tõendatud see, et töövõtja vahetamine ei ole majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik, kuna teenused ei ole omavahel vahetatavad või koostoimivad olemasolevate seadmete, teenuste või rajatistega, mis tarniti või osutati esialgse riigihanke raamides. Lisaks peab olema tõendatud ka see, et töövõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või topeltkulusid. Seejuures ei saa olulise ebamugavuse all mõista uue riigihanke korraldamise vajadust. Märkimisväärset lisakulu või topeltkulu peaks hankija suutma tõendada tuginedes nt turu-uuringu andmetele. Kuna hangete arv võrreldes hankeplaaniga suurenes (13 asemel 19), oleks täiendavate hangete läbiviimiseks pidanud korraldama täiendava projektijuhtimise teenuse hanke. Uute hangete läbiviimisel on võimalik teha koostööd juba olemasoleva projektijuhiga, sest temaga pannakse paika piirid hangete läbiviimiseks (missuguseid hankeid üks või teine pool läbi viib jms) ning aruandlusvorm (missugust infot jagatakse, kes vastutab, jms). See, et pakkuja vahetamine pole mõistlik, ei tähenda, et see oleks võimatu. Toetuse saaja ei ole ära seletanud, kuidas pakkuja vahetamine oleks võimatu. Kui toetuse saaja oleks teinud uue hanke lisandunud projektijuhtimise teenuse osas, oleks saanud sellel hankel teha pakkumuse ka praegune töövõtja ning arvestades kaebuses ja vaides toodud põhjendusi, olekski sama töövõtja pakkumus olnud teistest pakkumustest soodsam. Kuigi hankija ei saa kunagi kindel olla, et sama pakkuja pakkumuse esitab ja sarnase hinnaga, kui võimaldab varem sõlmitud lepingu alusel sama teenuse juurde ostmine, siis siiski ei õigusta see uue hanke korraldamata jätmist. 4) Lisatööde ostmiseks RHS § 123 lg 1 p 3 kohaselt peab olema vajadus, tehniline põhjus ning oluline ebamugavus või märkimisväärne lisakulu. Oluline ebamugavus ei ole uue hanke korraldamine ega kahe lepingupartneriga suhtlemine. Igasugust vastutuse jagunemist on võimalik lepinguga reguleerida. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi: direktiiv 2014/24/EL) ütleb: töövõtja vahetamine ei ole tehnilistel põhjustel võimalik ja põhjustaks olulist ebamugavust või topeltkulu. Topeltkulu struktuurivahendite mõistes on see, kui sama arvet tasutakse mitu korda või sama teenuse eest tasutakse mitu korda. Toetuse saaja kohustus on teenused piisavalt lepinguliselt eristada. KIK ei ole hinnanud ega ette heitnud seda, et RHS § 123 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud 50% piirangut oleks rikutud. Toetuse saaja AS Võru Vesi on võrgustikusektori hankija RHS § 5 lg 3 p 3 kohaselt ja talle ei kohaldu 50% piirang RHS § 123 lg 3 kohaselt. 5) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vaidlustatud otsusest ei ole kuidagi võimalik aru saada, millise majandusliku analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et lepinguliste kohustuste vahekord muutus pakkuja kasuks. Auditi aruande leheküljel 23 toovad audiitorid välja, et arvestades asjaolu, et hangete arv suurenes olulises mahus, siis RHS § 123 mõistes on tegemist olulise muudatusega, sest on muutunud hankelepingu eseme ulatus (hanke alusdokumentides hankeid 8 vs tegelikult 19) ning lepingu mahu ja maksumuse suurenemisega on lepinguliste kohustuste vahekord muutunud pakkuja kasuks. Sama põhjendus on kopeeritud finantskorrektsiooni otsuse punkti 24, seega on finantskorrektsiooni otsuses põhjendatud auditi aruandele täielikult tuginedes miks muudatus ei vastanud RHS § 123 lg 1 punktile 7 ja lõikele 2. KIK tugineb oma täiendavates selgitustes Rahandusministeeriumi Riigihangete ja riigiabi osakonna (RRO) poolt kirjutatud juhistele RHS § 123 lg 2 rakendamiseks.

5(12)

3-22-1927 6) RHS § 123 lg 2 p 1 kohast võimalike hankes osalejate ringi laienemist tuleb mõista nii, et muudatuse tõttu oleks pääsenud osalema ka sellised pakkujad, kes muutmata kujul tingimustele ei oleks vastanud ning samuti pakkujad, kel võis tekkida muudatuse tõttu subjektiivne huvi hanke vastu. Arvestada tuleb ka subjektiivset huvi pakkumust teha suurema või väiksema mahuga lepingu täitmisel. RHS § 123 lg 2 p 2 kohast lepingu mahu ja sellega võrdeliselt ka maksumuse kasvu/kahanemist tuleb pidada kohustuste vahekorra muutumiseks. RHS § 123 lg 2 p 3 kohane hankelepingu eseme ulatus tähendab nii mahu kasvu/kahanemist samade asjade, teenuste või ehitustööde võrra kui ka hangitava töö, teenuse või asjade ampluaa laienemist/sisulist muutumist.

KOHTU PÕHJENDUSED

6(12)

3-22-1927 oluline see, kas muudatuse tulemusena suurenes hankelepingu maksumus rohkem kui 50%. Selle nõude täidetusest ei sõltu seega hankija käitumise õiguspärasus. Asjaoludest nähtuvalt on aga tegelikkuses ka see piirangu väärtuse nõue täidetud ‒ muudatuse maksumus oli 61 500 eurot, st 41,9% hankelepingu esialgsest maksumusest.

7(12)

3-22-1927 b) Audiitorid ei nõustunud vastustaja selgitustega, tuues auditi lõpparuandes (lk 23) välja: ‒ KIK kommentaaris välja toodud projektijuhi ülesannete loetelu ei ühti hanke nr 209144 alusdokumentides toodud loeteluga. Hanke alusdokumentide järgi oli projektijuhi ülesanne mh osaleda projekti elluviimise töö- ja kuukoosolekutel, tegeleda lepinguliste küsimuste ja üleskerkivate probleemidega, sh lepingute muudatustega ning täita teisi tellija poolt määratud projektiga seotud ehitusjuhtimise ülesandeid. Audiitorid ei leidnud alusdokumentidest järgmisi projektijuhi ülesandeid: meeskonna juhtimine, kvaliteedijuhtimine, riskijuhtimine, tööde vastuvõtmise haldamine ja muudatuste juhtimine. ‒ Lisaks üldisele projektijuhtimisele on võimalik eristada hangete läbiviimist ning sellele oli ka tähelepanek üles ehitatud. Audiitorid toovad täiendavalt välja, et rahastustaotluse lisana olnud hankeplaanis oli hankeid planeeritud 13, hanke 209144 alusdokumentides oli hankeid 8 ning tegelikult on projekti käigus läbi viidud 19 hanget. Seega on hangete arv suurenenud ning sellest tulenevalt leiavad audiitorid, et täiendavate hangete läbiviimiseks oleks hankija pidanud korraldama täiendava hanke. Samuti leiavad audiitorid, et uute hangete läbiviijal on võimalik teha koostööd juba olemasoleva projektijuhiga, sest temaga pannakse paika piirid hangete läbiviimiseks (missuguseid hankeid üks või teine osapool läbi viib jms) ning aruandlusvorm (missugust infot jagatakse, kes vastutab jms). ‒ Arvestades asjaolu, et hangete arv suurenes olulises mahus, siis RHS § 123 mõistes on tegemist olulise muudatusega, sest on muutunud hankelepingu eseme ulatus (hanke alusdokumentides hankeid 8 vs tegelikult 19) ning lepingu mahu ja maksumuse suurenemisega on lepinguliste kohustuste vahekord muutunud pakkuja kasuks. c) Seega ei nõustunud audiitorid KIK-ga, et ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ning ei oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik. KIK on audiitorite järeldused üle kandnud vaidlustatud finantskorrektsiooni otsusesse, muutes need seega finantskorrektsiooni otsuse põhjendusteks. Kohus märgib, et vastustaja otsust ei saa muuda õiguspäraseks asjaolu, et vastustaja tugineb läbiviidud auditi järeldustele, mida peab enda jaoks õiguslikult siduvaks. Sertifitseerimisasutuse (Rahandusministeerium) käitumine ‒ vastustaja on välja toonud, et kui auditiaruandes on otsustatud kulu mitteabikõlblikuks lugeda ja soovitatud teha finantskorrektsioon, siis sertifitseerimisasutus seda kulu enam Euroopa Komisjonile abikõlblikuna ei esita ‒ ei vabasta finantskorrektsiooni üle otsustajat kohustusest järgida haldusakti andmisel õigusaktide nõudeid, sh kohaldada õigesti õigust, hinnata igakülgselt tõendeid ja oma otsust ka põhjendada. Vastustaja viidatud õigusaktidest ei tulene, et auditil oleks õigustloov, st siduv iseloom.

8(12)

3-22-1927 ohustada tulemuse kvaliteeti. Seda enam, et kaebaja on dokumentaalselt tõendanud, et lõpparuandes väljatoodud mahus uusi hankeid ei lisandunud ning lisandunud tööde maht jagunes olemasolevate hangete vahel. Muutused hangete üldarvus tulenesid pigem hankeobjektide jagunemise muutusest erinevate hangete vahel, samuti erinevate hangete osadeks jagamise põhimõtete muutmisest (vt 11.11.2022 kaebuse täiendus p-d 2‒12 ja lisadena esitatud hankeplaanid). Kohtu hinnangul on kaebaja piisavalt tõendanud enda väidet, et lepingute arv, mida projektijuht pidi administreerima, jäi projektijuhiga lisalepingu sõlmimisel samaks ning projektijuhi töömaht suurenes hoopis teistel põhjustel, kui hangete arvu lisandumine ‒ nimelt olemasolevate ja varem planeeritud hangete (lepingute) töö maht suurenes (menetlusdokumendi p 13). Seega auditi lõppjärelduses tehtud etteheite eeldus, et hangete arv suurenes oluliselt, mistõttu oleks täiendava projektijuhtimise teenuse hankimiseks olnud põhjendatud korraldada uus hange, ei pea paika. Seda tuleb lugeda finantskorrektsiooni otsuses tehtud oluliseks kaalutlusveaks. Teiseks on nii kaebaja (vt kaebuse p-d 64‒74, finantskorrektsiooni otsuse p 16 ), kui ka tegelikult vastustaja, aktsepteerides hankelepingu muutmist ning esitades enda seisukohad auditi käigus, usutavalt ära näidanud, et käesoleval juhul ei oleks saanud projektijuhtimisteenust „osadeks lahutada“, ilma, et sellega poleks projekti lõpptulemust küsimärgi alla seatud. Audiitorid või siis vastustaja finantskorrektsiooni otsust tehes pidanuks kohtu arvates osundama sellele, et selline käitumisviis oleks praktikas tavapärane mitte pelgalt teoreetiliselt võimalik. Kohtule pole teada, et praktikas hangitaks projektijuhtimise teenust üksikute töölõikude kaupa erinevatelt ettevõtjatelt. Ka selles hankes valiti algselt välja üks ettevõtja mitte ei jagatud töölõike erinevate pakkujate vahel. Kohus nõustub kaebajaga, et pelgalt hangete arvuga opereerimine loob tööde tegelikust olemusest petliku ettekujutuse. Seega on kaebaja kohtu arvates usutavalt põhistatud, et ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust. Audiitorid on esitanud etteheite, et hanke kontroll-lehelt ega hankelepingu lisast ei selgu, miks ei saanud lisatööde tegemiseks läbi viia uut hanget. Kohus leiab, et audiitoritel oli lõpliku hinnangu kujundamiseks piisavalt infot (näiteks KIK 18.02.2020 nõustumus lepingukokkuleppe nr 4.1-21/19/17 muudatusega, KIK seletused audiitoritele auditi käigus), mistõttu sai ja tuligi kogu esitatud teavet lõpliku hinnangu kujundamisel arvesse võtta. Asjaolu, et KIK kommentaaris väljatoodud projektijuhi ülesannete loetelu ei ühti hanke nr 209144 alusdokumentides toodud loeteluga, on ebaoluline detail, kuna projektijuhti peamiste ülesannete ja vastutuse üle pole eriarvamusi või ebaselgust, mistõttu audiitorite tähelepanekud ei muuda kohtu poolt antavat hinnangut.

9(12)

3-22-1927 sama asja eest mitmekordne tasumine. Kolmandaks, olukorras, kus projekt ja lisatööd on omavahel tihedalt seotud, selline kattuvus tegelikult esineb, kuna erinevad ettevõtjad peavad olema kursis teise osapoole tööga, st see paratamatult tegelikult tähendab ka maksmist n.-ö topelt, kuna ühe projektijuhi kasutamise puhul langeks koordineerimise vajadus ära.

10(12)

3-22-1927 kuna majanduslikult ei pruugi olla võimatu ebamõistlikult kuluka lisatöö tellimine. See aga ei saa olla riigihanke korraldamise eesmärgiks. Riigihankemenetluse eesmärgiks on soetada kaupu ja teenuseid võimalikult odavalt, mitte võimalikult kallilt. Samuti ei ole riigihankemenetluse eesmärgiks hangete korraldamine iseenesest. Sellisena vastab RHS § 123 lg 1 p 3 direktiiviga kooskõlalise tõlgendamise põhimõttele lähenemine, kus hanget ei pea korraldama olukorras, kus hangitakse asju ja teenuseid, mis peavad sobituma tervikusse ning eraldiseisva hankemenetluse korraldamine oleks ilmselgelt majanduslikult ebamõistlik. Nõutav ei ole, et üksnes hankemenetluse osaline suudaks selliseid teenuseid pakkuda. On piisav, kui teenuse olemusest tulenevalt oleks teisel teenusepakkujal oluliselt raskendatud pakkuda hangitavat teenust sama kvaliteediga ning sarnase maksumusega. Ei auditis ega finantskorrektsiooni otsuses ei ole usutavalt põhjendatud, et hankija käitumine võiks viia kuritarvitusteni. Peamiseks auditi motiiviks on hangete arv. Sellele on kaebaja aga selgituse andnud.

11(12)

3-22-1927 OÜ Advokaadibüroo Blessner 10.10.2022 arvelt nr: 03/10/2022 nähtub kulude kirjeldusest haldusasi nr 3-22-1927 (14 h) ja kulude spetsifikatsioonist kaebuse koostamine haldusasjas 322-1927 (14 h), s.o 1342,18 eurot (käibemaksuta). Muud arvel viidatud kulud (nõustamine 9 h ulatuses) ei seondu arve spetsifikatsioonist tulenevalt käesoleva vaidlusega, mistõttu saab arve nr: 03/10/2022 alusel arvesse võtta 1342,18 eurot. OÜ Advokaadibüroo Blessner 03.11.2022 arvelt nr: 03/11/2022 nähtub kulude kirjeldusest haldusasi nr 3-22-1927 (5 h) ja kulude spetsifikatsioonist „KIK vastusega tutvumine, vastuse koostamine KIK vastusele, tõendite kogumine“ (5 h), s.o 479,35 eurot. Muud arvel viidatud kulud (nõustamine 4 h ulatuses) ei seondu arve spetsifikatsioonist tulenevalt käesoleva vaidlusega, mistõttu saab arve nr: 03/11/2022 alusel arvesse võtta 479,35 eurot. OÜ Advokaadibüroo Blessner 08.12.2022 arvelt nr: 04/12/2022 nähtub kulude kirjeldusest haldusasi nr 3-22-1927 (2 h) ja kulude spetsifikatsioonist „11.11.2022 menetlusdokumendi täiendamine ja esitamine kohtule“ (2 h). Muud arvel viidatud kulud (nõustamine 4 h ulatuses) ei seondu arve spetsifikatsioonist tulenevalt käesoleva vaidlusega, mistõttu saab arve nr: 04/12/2022 alusel arvesse võtta 191,74 eurot. Seega moodustavad kaebaja põhjendatud õigusabikulud 1342,18 + 479,35 + 191,74 = 2013,27 eurot (käibemaksuta). Kaebaja on taotlenud õigusabikulude hüvitamist käibemaksuta. Õigusabikuludele lisandub tasutud riigilõiv summas 903,70 eurot. Seega on kaebaja põhjendatud menetluskulud kokku 2013,27 + 903,70 = 2916,97 eurot ning Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuselt tuleb mõista AS Võru Vesi kasuks välja menetluskulud 2916,97 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.