Mittetulundusühingu David Oistrahhi Festival kaebus kultuuriministri 22.06.2022 käskkirja nr 7-2/.1/2022_285 punkti 2.9. tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: Mittetulundusühing David Oistrahhi Festival (rgkood 80116372), seaduslik esindaja Allar Kaasik Vastustaja: Kultuuriministeerium, Merle Põld
Asja läbivaatamise vorm
volitatud
esindaja
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.03.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 14.04.2022 taotluse nr 7-2/5333 (vastustaja vastuse lisa 2) taotlusvoorust „Muusikafestivalid ja suursündmused 2022 2. voor“ toetuse saamiseks. Taotluse kohaselt soovis MTÜ David Oistrahhi Festival jõulufestivali korraldamiseks 20 700 euro suurust toetust.
2.Kultuuriministri 22.06.2022 käskkirja nr 7-2/.1/2022_285 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Muusikafestivalid ja suursündmused 2022 2. voor““ (vastustaja vastuse lisa 3) punktiga 2.9 otsustati jätta taotlus rahuldamata, arvestades komisjoni 13.05.2022 protokollis nr 21.9/2022_272 (edaspidi komisjoni protokoll, vastustaja vastuse lisa 4) toodud põhjendusi.
3.MTÜ David Oistrahhi Festival (kaebaja) esitas 28.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse kultuuriministri 22.06.2022 käskkirja nr 7.2/.1/2022_285 punkti 2.9. tühistamiseks.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja nõuab kultuuriministri 22.06.2022 käskkirja punkti 2.9 tühistamist.
5.Ministri otsuse aluseks olnud komisjoni töökorraldus rikub nii haldusmenetluse seadust (HMS), Vabariigi Valitsuse 12.11.1996 määrusega kinnitatud Kultuuriministeeriumi põhimäärust kui ka kultuuriministri 12.11.2018 määrust nr 4 „Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 4).
6.Taotluse menetlemine ületas määrusega ettenähtud aja. Määruse nr 4 § 11 lg 1 kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Taotlusvoor sulgus 04.04.2022, kuid ministri käskkiri allkirjastati 22.06.2022. Taotlusvoorus esitatud nõudmiste realiseerimine nõuab vähemalt aastapikkust ettevalmistust. Finantseerimistoetuste teatavaks tegemine kuu aega enne tegevuste algust tekitab korraldajatele olulisi lisakulutusi ja ei võimalda kavandatud tegevuste heatasemelist teostamist.
7.Ministri käskkiri lähtus komisjoni 13.05.2022 koosoleku protokollist nr 2-1.9/2022_272: taotlusvooru eelarve oli 200 000 eurot; programmi vooru laekus 30 taotlust kogusummas 657 557 eurot; komisjon tegi ettepaneku toetada 20 projekti kogusummas 200 000 eurot. HMS ei luba haldusmenetlusest (antud juhul 200 000 euro jagamine programmi laekunud taotluse vahel) osa võtta huvide konfliktis olevaid isikuid. HMS § 10 lg 1 punkti 1 kohaselt ei või haldusorgani nimel tegutsev isik haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja või punkti 4 kohaselt, kui ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. HMS § 10 lg 5 sätestab, et isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada. Praegusel juhul võtsid komisjoni tööst osa isikud, keda oli võimalik asendada.
8.Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
9.Seotud isikute osavõtmine projekti eelarve jagamisest rikub teiste taotlejate subjektiivseid õigusi. Taotluste rahuldamata jätmist põhjendati väitega, et taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetad. Sellega rõhutati, et taotlusi käsitleti ühe tervikliku haldusmenetlusena.
2(7)
10.Komisjoni hindamistulemused ei ole läbipaistavad ega mõõdetavad. Samas nõutakse taotluste esitamisel mõõdetavate tulemuste märkimist. Kaebaja hinnangul on just mõõdetavad hindamistulemused olulised, et vältida taotlejate subjektiivsete õiguste rikkumist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Tegemist on riigi vabatahtlikult antava toetusega, mille eesmärk on määruse nr 4 § 2 lõike 1 kohaselt tagada eesti rahvuskultuuriliselt ja professionaalse helikunsti seisukohast oluliste muusikafestivalide järjepidevus ja areng, suurendada eesti interpreetide ja heliloojate võimalusi oma loomingu tutvustamiseks, parandada elanikkonna võimalusi juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele, suurendada eesti muusikute kaasatust kontserdikorraldajate omaproduktsioonides ja edendada professionaalse kontserdikorralduse arengut kogu Eestis.
13.Vaidlusaluse taotlusvooru eelarve oli 200 000 eurot. Sellesse vooru laekus 30 taotlust kogusummas 657 557 eurot. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht on üle kolme korra eelarvest suurem, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda rahuldamata.
14.Taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused 2022“ hindamiskomisjon on moodustatud kultuuriministri 02.11.2020 käskkirjaga nr 167 ning muudetud kultuuriministri 11.10.2021 käskkirjaga nr 152 ja 23.11.2021 käskkirjaga nr 194. Komisjoni koosseisu muudatuse põhjustas Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku vahetumine. Komisjoni kuuluvad muusikavaldkonna tunnustatud eksperdid, kes esindavad valdkonna katusorganisatsioone. Komisjoni koosseisu avalikustas toetuse andja 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Komisjon on nõuandev organ ning selle liikmed lähtuvad taotluste hindamisel oma professionaalsest teadmisest ja kogemusest valdkonnas.
15.Kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud Kultuuriministeeriumi toetuste taotluse menetlemise korra (edaspidi kord, vastustaja vastuse lisa 5) punkt 7 sätestab hindamiskomisjoni töökorra. Selle punkti 7.4 kohaselt on komisjoni töövorm koosolek. Koosoleku kutsub kokku ja juhib komisjoni esimees. Vaidlusaluse taotlusvooru komisjoni koosolek toimus füüsilise koosolekuna, mille kutsus kokku ja mida juhtis komisjoni esimehena Kultuuriministeeriumi muusikanõunik. Korra punkti 7.6 kohaselt on komisjon otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest või kui taotlusvooru tingimustes ei ole määratud teisiti. Koosolekul osalesid kõik komisjoni liikmed, mistõttu oli komisjon otsustusvõimeline. Korra punkti 7.7 kohaselt on otsus positiivne, kui poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud komisjoni liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on määrav esimehe hääl. Kaebaja taotluse puhul oli komisjoni liikmete hinnang ühene ning ei tekkinud häälte võrdse jagunemise olukorda.
16.Määruse nr 4 § 12 lg 4 sätestab, et komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega (KVS) kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ja sõltumatust. Seotuse olemasolu korral on komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
17.Huvide konflikti vältimiseks kinnitasid kõik komisjoni liikmed kooskõlas KVS-iga oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Ühtlasi kinnitasid nad, et tagavad kohustuste täitmise käigus omandatud informatsiooni konfidentsiaalsuse. Kui komisjoni liikmel esines mõne taotlusega huvide konflikt, taandas ta end, väljus koosoleku ruumist ning ei osalenud konkreetse punkti otsuse arutelul ega hääletamisel. 3(7)
18.Pärast taandamist vähenes komisjoni liikmete arv, kuid komisjon oli siiski otsustusvõimeline lähtudes KVS-i § 11 lg-st 2, sest komisjoni liikmetele ei ole määratud asendajaid ning nende asendamine on võimatu. Seetõttu oli komisjoni ühise otsuse tegemiseks vajalik kvoorum selle võrra väiksem ja komisjon oli otsustusvõimeline ka komisjoni liikmete taandamise järel. Komisoni liikmetele ei ole määratud asendusliikmeid lähtudes otstarbekuse kriteeriumist. Vastustaja on veendunud, et komisjoni liikme taandamisega on tagatud komisjoni töö läbipaistvus ja õiguspärasus. Komisjoni lõpliku hinnangu andmisel osalesid kõik komisjoni liikmed, v.a. taandatud liikmed, kes ei saanud mõjutada mitte ühelgi ajahetkel nendega seotud taotluste kohta tehtud komisjoni ettepanekuid.
19.Komisjon tegi kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ning rahuldamata jätmise kohta. Kõik ettepanekud koos põhjendustega protokolliti. Protokoll on taotlejale Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu edastatud. See, et määruse nr 4 § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister, ei välista ministeeriumi ametnike eeltööd ja eelvaliku tegemist (st taotluste vormilist kontrollimist) ning komisjoni taotluste sisulise hindamise tööd.
20.Põhjendamatu on kaebaja väide, et komisjon ei ole esitanud mõõdetavaid ega võrreldavaid hindamistulemusi. Komisjon hindas taotlust määruse nr 4 § 12 lõikes 2 nimetatud kriteeriumite alusel. Hindamisel analüüsiti taotluseid iseseisvalt ja ka seati omavahelisesse võrdlusesse.
21.Kaebaja taotluse rahuldamata jätmist on põhjendatud komisjoni protokolli punktis 2.4. Täiendav selgitus põhjenduse kohta, miks komisjoni hinnangul ei ole kaebaja taotluses toodud eelarve läbipaistev ega kõik tegevusteks planeeritud kulud piisavalt põhjendatud, on järgmine. Nimelt eelarves kirjeldatud raamatupidamisteenuse kulusumma 1000 eurot on komisjoni hinnangul viie kammerkontserdi kohta põhjendamatult suur. Samuti on taotlusest raske aru saada, mida tähendab nootide ettevalmistamine, milleks on eelarves planeeritud 1600 eurot. Taotluses on esitatud heliloojate valmis teosed, mistõttu tundub vaid paljundamiseks see väga suur kulu. Transpordi kulurea osas selgitab vastustaja täiendavalt, et kaebaja taotluse eelarves ei ole täpsemalt lahti kirjutatud, milliseid kulutusi transpordile teha planeeritakse. Viie kontserdi peale on eelarves märgitud 4000 eurot, mis teeb ühe kontserdi transpordi kuluks 800 eurot. Sealjuures oli 2-3 kontserti planeeritud toimuma Tallinnas. Komisjoni hinnangul on see kulu üle paisutatud.
22.Vastustaja teavitas 03.06.2022 toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu kaebajat tema kohta kavandavast otsusest ning andis kaebajale võimaluse kahe tööpäeva jooksul esitada oma arvamus või vastuväited (kirjavahetus kaebajaga on esitatud vastustaja vastuse lisas 6). Kaebaja esitas 05.06.2022 oma arvamuse, millele vastustaja vastas 14.06.2022.
23.Vastustajal on vabatahtliku toetuse andmisel lai kaalutlusõigus nii tingimuste seadmisel kui ka taotluste hindamisel. Kaebaja taotluse kohta antud põhjendused on piisavad ja asjakohased. Ka haldusasja nr 3-3-1-77-12 otsuse punktis 18 on Riigikohus sedastanud, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks.
24.Vastustaja on seisukohal, et otsus on tehtud tähtaegselt, sest taotluste esitamise tähtpäeva (14.04.2022) ja toetuse eraldamise otsuse tegemise kuupäeva (22.06.2022) vahel on 48 tööpäeva ehk vähem kui määruse nr 4 § 11 lõikes 1 sätestatud 60 tööpäeva.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
4(7)
26.Arvestades vaidluse asjaolusid, on kohtuliku kontrolli ulatus käesoleval juhul piiratud. Vaidlusaluste toetuste andmine toimub kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
27.HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasust hindab kohus selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause).
28.Vastustaja on õigesti märkinud, et tegemist on riigi antava vabatahtliku toetusega. Sellise toetuse andmise kohustust põhiseadusest ei tulene, mistõttu ei ole ka kaebajal subjektiivset õigust nõuda ei sellise vabatahtliku toetuse sätestamist õigusaktides, toetuse tingimuste sisustamiseks kindlal viisil ega ka toetusvoorule kindla suurusega eelarve mahu sätestamiseks. Olukorras, kus selline toetusmeede on kehtestatud, saab kaebaja nõuda ennekõike seda, et toetuse määramisel teostataks korrektselt kaalutlusõigust ning järgitaks menetlusnorme.
29.Vabatahtlike toetuste puhul on vastustajal väga lai kaalutlusõigus nii tingimuste seadmisel kui ka vastavuse kontrollimisel. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud toetuste maht ületab mitmekordselt toetuste eelarve, on paratamatu, et ka n-ö head taotlused võivad jääda rahuldamata. Selliste toetuste puhul tuleb taotluse esitajatel arvestada, et tiheda konkurentsi korral ei ole võimalik kõiki projekte toetada. Ühelgi toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda oma taotluse rahuldamist.
30.Kohus leiab, et vaidluse asjaoludest tingituna on käesoleval juhul võimalik rakendada üksnes ilmselgete vigade testi, s.t kontrollida, ega vastustaja tegevus ei ole olnud ilmselgelt meelevaldne või ebaõige.
31.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
32.Kuivõrd vaidlustatud käskkirjas on viidatud hindamiskomisjoni 13.05.2022 koosoleku protokollile nr 2-1.9/2022_272 ning vaidlust ei ole selles, et protokoll (s.o kaebajat puudutav protokolli väljavõte) oli kaebajale kättesaadav (vrd e-kirjavahetus kaebajaga, vastustaja vastuse lisa 6), võis vastustaja piirduda vaidlustatud käskkirja põhjendamisel üksnes viitega asjaomasele protokollile.
33.Komisjoni protokolli väljavõttest (vt vastustaja vastuse lisa 4) nähtub, et komisjoni hinnangul vastavad taotleja ja taotlus määruse nr 4 nõuetele, kuid komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele ja taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada. Muu hulgas on komisjoni protokollis märgitud järgmist: „Komisjon hindab kõrgelt eesti muusikute osalemist projektis ning kavandatud publiku arendusprogrammi. Samas juhib komisjon tähelepanu taotluses esitatud kunstilise programmi puudulikule ettevalmistusele. Komisjoni hinnangul ei ole projekti eelarve läbipaistev ega kõik tegevusteks planeeritud kulud piisavalt põhjendatud. Sealhulgas tunduvad komisjonile ülepaisutatud eelarves esitatud honorarid ja transport. Komisjon juhib tähelepanu, et taotluses esitatud kontserdipaika Kärdla EAÕ Kirikut ei eksisteeri. Samuti hindab komisjon võrreldes teiste taotlustega nõrgemaks 5(7)
turundus- ning kommunikatsiooniplaani. Taotluses on küll esitatud mõned teavituskanalid, ent ei ole täpsustatud milliste kanalite kaudu ja kuidas plaanitakse erinevate sihtrühmadeni jõuda.“
34.Kaebaja esitas 05.06.2022 oma arvamuse, millele vastustaja vastas 14.06.2022 järgmise põhjendusega: „Komisjon leiab, et võrreldes teiste taotlustega on festivali kunstiline programm veel hägune, selles ei ole välja toodud kontsertide kavasid kalendriliselt, samuti ei leia täpseid kulutusi kontsertide põhiselt. Taotluses on kirjeldatud, et kammerkontsertidel esineb 10 muusikut, kelle tasud kokku koos maksudega on 3000 eurot, samas on honorarideks märgitud 19900 eurot. Kuna planeeritud on 5 kontserti, ei pea arvutuskäik paika. Eelarves ei ole täpsustatud milliste reklaamikanalite peale kui palju eelarvelisi vahendeid plaanitakse kulutada. Turundusplaani osas täpsustab määruse seletuskiri: Komisjon hindab teavitustegevuste professionaalsust ja läbimõeldust teavituskanalite, teavitusmeetodite, sihtrühmade ja ajastuse lõikes. Teavitustegevused hõlmavad lisaks turundus- ja kommunikatsioonitegevustele projekti spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud erinevate projektiga seotud kunstiliste või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks ja tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade kaasamiseks. Teavitustegevusi ja selle plaani loetakse taotluste hindamisel oluliseks informatsiooniks, kuna selle kaudu toimub valdkonna ja ühiskonna teavitamine projektist, valdkonna olulistest arengutest, uuendustest ning tähelepanu väärivatest loovisikutest ja kollektiividest. Teavitustegevuste plaan võib olla esitatud enda valitud formaadis, kuid peab sisaldama eesmärke, ajamõõdet, tegevuste ja kanalite loetelu ning koostööpartnereid omavahelistes seostes.“.
35.Nagu kohus eelnevalt märkis, on piiratud eelarve tingimustes paratamatu, et ka head või väga head taotlused võivad jääda rahuldamata. Kaebaja taotletud toetust rahastatakse avalikest vahenditest, mistõttu tuleb vastustajal kaalutlusõiguse alusel ning otstarbekust hinnates otsustada, millised projektid vastavad enim toetuse saamise tingimustele.
36.Nii protokollist kui ka kaebajale antud täiendavatest selgitustest (vt vastustaja vastuses esitatut) nähtuvad kaalutlused, mida komisjon toetuse jagamiseks ettepanekut tehes arvestas. Kohtule ei nähtu, et vastustaja esitatud kaalutlused oleksid ilmselgelt asjakohatud või et kaebaja taotluse rahuldamata jätmine olnuks ilmselgelt meelevaldne. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavad selgitused on veenvad ning annavad alust arvata, et kaebaja taotluses esines puudusi, mis tingisid selle, et selles voorus tema taotlust ei rahuldatud. Ühtlasi on vastustaja selgitanud, miks mitmed teised taotlused sel korral kaebaja taotlusest paremad olid (vt vastustaja vastust ning vastustaja vastuse lisa 7). Seega leiab kohus, et vastustaja on kaalutlusõigust korrektselt teostanud.
37.Seoses kaebuses ning kaebuse täienduses esitatud väidetega märgib kohus järgmist.
38.Põhjendamatu on kaebaja väide justkui oleks vastustaja taotluse menetlemise tähtaega ületanud. Määruse nr 4 § 11 lõike 1 kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Kohtu hinnangul on kaebaja ekslikult märkinud taotluste esitamise tähtpäevaks 04.04.2022. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et taotluste esitamise tähtpäeva (14.04.2022, samal päeval esitas taotluse ka kaebaja) ja toetuse eraldamise otsuse tegemise kuupäeva (22.06.2022) vahel on 48 tööpäeva. Ka juhul, kui arvestada sellega, et kaebajale edastati otsus alles 30.06.2022 (vt vastustaja vastuse lisa 6), ei ole vastustaja menetlemise tähtaega ületanud.
39.Kaebaja leiab, et komisjon pole esitanud mõõdetavaid ega võrreldavaid hindamistulemusi. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et hindas kaebaja taotlust määruse nr 4 § 12 lõikes 2 kriteeriumite alusel. Kohus möönab, et protokolli väljavõttest ei nähtu küll iga määruse nr 4 (otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) § 12 lõikes 2 sätestatud kriteeriumi osas hindamiskomisjoni konkreetselt mõõdetavat hinnangut, kuid on äratuntav, milliste kriteeriumite 6(7)
osas ei olnud taotlus komisjoni arvates piisavalt põhjalik, täpne või usutav. Arvestades vaidlusaluse taotlusvooru olemust ja eesmärki, ei saa kohtu hinnangul ka eeldada, et hindamistulemus kõikides aspektides üheselt mõõdetav oleks.
40.Kaebaja on ette heitnud, et hindamiskomisjoni töökorraldus rikub nii HMS-i kui ka asjaomaseid määrusi. Kohus kaebaja etteheidetega ei nõustu, peab vastustaja vastuses esitatud selgitusi põhjendatuks ning nõustub nendega HKMS § 165 lg 2 alusel. Täiendavalt märgib kohus järgmist.
41.Määruse nr 4 § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister. Eeltoodu ei välista ministeeriumi ametnike poolt eeltööd ja eelvaliku tegemist. Oleks põhjendamatu eeldada, et haldusorgani juht viiks kogu haldusmenetluse ise algusest lõpuni läbi. Ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb ministrile sama ministri moodustatud hindamiskomisjon (määruse nr 4 § 12 lg-d 1 ja 5).
42.Kaebaja on viidanud, et seotuse olemasolul oli hindamiskomisjoni liige kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. Vastustaja on selgitanud, et vajadusel (s.o huvide konflikti esinemise korral) taandas komisjoni liige end ning konkreetse punkti otsuse arutelul ega hääletamisel ei osalenud. See, et n-ö seotud taotluste puhul isikud taandati/end taandasid, nähtub ka koosoleku protokollist (vastustaja vastuse lisa 4). Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et ka mõne liikme taandumisel oli komisjonil võimalik otsuseid vastu võtta.
43.Asjaolu, et taandamise või taandumise korral asendusliiget ei määratud, ei tähenda, et menetlusnõudeid oleks rikutud. Haldusorgan saab otsustada, kas ta näeb nõuandva komisjoni liikmetele ette ka asendusliikmed või mitte. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda asendusliikmete määramist. Asendamise korra kehtestamine on otstarbekuse küsimus, millesse kohus sekkuda ei saa.
44.Kokkuvõtvalt on kultuuriministri 22.06.2022 käskkiri nr 7-2/.1/2022_285 on õiguspärane ja selle tühistamine ei ole põhjendatud.
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.